1-16-298/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-298 Kohtunik Rahvakohtunikud

Kohtuistungi sekretär

P

rokurör

Kristel Vedro Merike Viilver, Eve Kukor

Raili Raja

Sirje Merilo Kriminaalasi

Valeri Vitti Karistusseadustiku (KarS)

113 lg 1, süüdistus § U.N KarS § 307 lg 1 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

VALERI VITTI (isikukood 36312242758), elukoht xxxx

,

viibib xxxx, kriminaalkorras karistatud 7-l korral, ei tööta,

viimati 11.03.2013 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 8 § 25 lg 2, § 209 lg 1 järgi 8 k vangistust -

tingimisi 1 a 6 k katseajaga. 17.04.2014 kohtumäärusega pöörati vangistus täitmisele, vabanes vangistusest 22.11.2014; kehtivaid väärteokaristusi on 12.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2015 ja võeti vahi alla 04.08.2015. Vandeadvokaa s. t Anti Aasmaa määratud korra Süüdistata

U.N (isikukood XXX), elukoht

xxxx, ei tööta, xxxx, kriminaalkorras karistatud 1-l korral,

11.04.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

199 2 p 9 järgi 1 k vangistust tingimisi 3 a katseajaga; kehtivaid väärteokaristusi on 11.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2015 ja võeti vahi alla 05.08.2015. U.N vabastati vahi alt 12.08.2015 ning valiti tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Vandeadvokaa

di abi Mihkel Gaver määratud korras.

RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg § 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Tunnistada VALERI VITTI

113 lg 1

karistuseks KarS § järgi süüdi ja mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 03.08.2015 karistusaja hulka ning Valeri Vitti karistuse kandmise aja alguseks lugeda 03.08.2015.

Valeri Vitti tõkend jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel

- vahistamine tühistada.

Tunnistada U.N

karistuseks KarS § 307 lg 1 järgi süüdi ja mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 03.08.2015- 12.08.2015, so 10 päeva ning U.N jääb kanda karistusaja hulka olm) kuud ja 20 (k (kakskümmend) päeva vangistust.

U.N-i karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema KrMS § 414 lg 2 alusel vanglasse saabumise aeg.

U.N-i tõkend jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni

- elukohast lahkumise keeld muut

mata, seejärel tühistada.

Kohtuotsus edastada kannatanule A S.

MENETLUSKULUD KrMS § 176 lg 1 p 2 ja KarS § 180 lg 3 alusel jätta tunnistajate J T ja B P sundtoomiskul u summas 24,80 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 3, usel mõista Valeri Vittilt välja 4, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 al menetluskuluna riigituludesse järgmiselt: -sundraha 1075 (

üks tuhat seitsekümmend viis) eurot,

- surnu kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 343 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 5871 eurot, meditsiinilise kriminalistika eksper i maksumus 77 eurot, tiis

- - määratud kaitsjale v adv A. Aasmaale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses

174 eurot, - -adv A. Aasmaale määratud kaitsjale v makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 996,00 (üheksasada üheksakümmend kuus) eurot;

Valeri Vittil tasuda menetluskulud summas 8536,00 (kaheksa tuhat viissada kolmkümmend kuus) Maksuja Tolliameti eurot kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK

EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK

EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700077661 ning selgitus: nimi, nr 1-16- 298 menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, 179 lg 1 p , 180 lg 1 alusel mõista välja U.N-ilt menetluskuluna riigituludesse järgmiselt: -sundraha 645,00 ( eurot, kuussada nelikümmend viis)

-m atud kaitsjale v-adv. abile M. Gaverile äär makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 1017,36 eurot /tl 217, 218, 237/. - abile M. Gaverile 1255,68 määratud kaitsjale makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses (üks tuhat kakssada viis viis eurot, 68 senti) eurot; kümmend

U.N tasuda menetluskulud summas 2 918,04 (kaks tuhat üheksasada kaheksateist eurot, 04 senti) eurot Maksuja kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul

Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK

EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, makse viitenumber 99916700077674 ning korraldusele märkida selgitus: nimi, nr 1-16-298 menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕENDID

Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada KarS § 83 lg 1 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel nuga (pakend 3.1. turvakleebis K10-339064, mis asub kriminaalasja juures. Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

Ida Prefektuuri

Rakvere politseiosakonna asitõendite ruumis asuvad: pakend nr 1 (Valeri Vitti tuulepluus turvakleebis K10-339055), pakend nr 5 (Valeri Vitti sokidturvakleebis K10-33906), pakend nr

5.1 (Valeri Vitti fliis Umbro - turvakleebis K10-339071), pakend nr 5.2 (Valeri Vitti teksapüksid Tommy Hilfigerturvakleebis K10-339072), pakend 6.1. (U.N-i sinine sokk-turvakleebis K10-339073), pakend 6.2. (U.N-i must sokk - turvakleebis K10-

- turvakleebis K10- pakend 339074), pakend nr 7 (U.N-i aluspüksid 339080), nr 4 (mopp turvakleebis K10-

3 tikutoosi, 4 kilekotti – 339066), pakend 4.1. (mopi vars), tšekk, , mobiiltelefoni Nokia auku pakend taskust (pakend 3.2.), EKEI-st tagastatu is nr 5, võtmed L. S d

L. S riided.

Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Valeri Vittile spordijalatsid Adidas (pakend nr 3, turvakleebis K10-339056), mobiiltelefon Nokia, milles ZEN kaart , sularaha 2.45 (pakend nr xxxx 5, turvakleebis K10339059).

Kohtuotsuse jõustumisel tagastada U.N-ile tumehall mobiiltelefon Nokia 3310 imei , mille sees Diil sim kaart xxxx EMT) (pakend nr 1), kunstnahast jope (turvakleebis xxxx

K10- , pakend nr 2), spordijalatsid Puma (turvakleebis K10- 339057, pakend nr 4), 339058

teksapüksid Dieselturvakleebis K10- , punane kampsun (turvakleebis K10-

339075, pakend nr 6

339079, 339060, K10 pakend nr 6.3), 3 nuga - turvakleebised K10- -339061 ja K10-339062 ja K10- ). 339065), pakend nr 6.3

OTSUS taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju

Jätta U.N-i kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) kohaselt rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 21.11.2016. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 06.12.2016 a.

SÜÜDISTUS

Valeri Vittit süüdistatakse selles, et tema ühel ööl täpselt tuvastamata kuupäeval ajavahemikus 01.- 03.08.2015 U.N-i korteris xxxx gus lõi omavahelise tüli käi L S noaga rindkeresse, tekitades talle järgmised vigastused: paremasse rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool rindkerel roidevahelise lihase, II roide kõhrelise osa, rinnaku käepideme ja rinnakukeha liidese, kopsutüve seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind ning arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust, ja põhjustas sellega L Si surma. Seega Valeri Vitti, tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.N-i L S tapmisest oma süüdistatakse selles, et ta jättis tahtlikult teatamata i

elukohas xxxx, millise oli ajavahemikus 01.08.-03.08.2015 toime pannud Valeri Vitti.

Seega U.N , jättes teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost teatamata, pani toime KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et Valeri Vittile esitatud süüdistus tapmises on täielikult tõendamist leidnud. U.N-ile

esitatud süüdistus kuriteost mitteteatamises on täielikult tõendamist leidnud. Valeri Vitti tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. U.N

end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

2. Esitatud süüdistuse kohaselt KarS § 113 lg 1 järgi on Valeri Vittile inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks teise inimese tapmine. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine V. Vitti poolt ja põhjuslik seos V. Vitti tegevuse ja L. Si surma saabumise vahel on tõendatud Valeri Vitti enda ütluste, kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisidega, sündmuskoha vaatlusprotokollide ja skeemiga, tunnistajate R K, E A, B Pi, J T ustega. i ütl

3. Valeri Vitti andis kohtus

L. S suri, olid nad koos kolmekesi U.N ütlusi, et sel päeval kui

kodus ja v viina. s õtsid Hiljem jõid süütevedelikku, iis läks tüliks lahti. V. Vitti küsis, et miks sul nägu verine on, mille peale et see ei ole sinu asi, võid ka saada.

L. S vastas,

V. Vitti tõusis püsti ja lükkas L. Si endast eemale. V. Vitti sõnade kohaselt ründas teda esimesena L. S

L. S , kes lõi teda rusikaga rindu. Võeti alkoholi edasi. Riid läks edasi. lõi teda

rusikaga , V. Vitti kukkus maha tugitooli ja laua vahele näkku . Ta tõusis püsti, võttis noa ja ütles ile, et mine ära või ma löön maha. V. Vitti sõnade kohaselt tahtis

L. S

L. S talle uuesti virutada, aga see ei õnnestunud ja ta pani talle noaga. Noa võttis laua sahtlist. Samuti väida b

V. Vitti, et löömist ei olnudki, aga ta kukkus, ja selle peale võttis sahtlist noa. Ta tahtis L. Si hirmutada, et ta läheks ära ja lõi teda noaga. V. Vitti sõnade kohaselt sai ta kohe aru, et lõi L.

Si südamesse. Ta ei sihtinud, juhuslikult läks nuga nii. L. S oli kohe surnud. Sel ajal kui V. Vitti L. Sit noaga lõi, oli U.N voodis ärkvel.

V. Vitti sõnade kohaselt oli i surnukeha U.N kodus mitu päeva. Algul tõstis ta

L. S

surnukeha voodisse, U.N. V. Vitti siis viidi kööki. Kööki aitas surnukeha vedada sõnade kohaselt oli surnukeha köögis mitu päeva. P surnukeha viia käruga kaugemale, laan oli kuid U.N kustus ära. Lõpuks viis V. Vitti surnukeha õue. V. Vitti mäletamist mööda oli surnukeha õues mitu päeva. V. Vitti ütluste kohaselt arutati U.N-iga et tuleks politseisse helistada, aga U.N ei leidnud enda telefoni.

4. Kohtus ülekuulatud U.N ei mäletanud kohtus kuidas tapmine toimus. Ta andis kohtus

V. Vitti ja L. S kuid kus ja kuidas V. Vitti L. S , ta ütlusi, et läksid omavahel riidu, it lõi ei näinud. Eeluurimisel on ta andnud ütlusi, et nad- V. Vitti ja L. S seisid teineteise vastas, V. Vitti oli nuga käes ja ta lõi teda. Kohtu hinnangul on U.N kui isikuline tõendiallikas tervikuna ebausaldusväärne, kuna ta kohtus ei suutnud ütluste erinevuse põhjust kohtule arusaadavalt selgitada. Kohus jätab U.N-i ütlused tõendikogumist tervikuna kõrvale. Kohus ei tugine ka U.N kohtus tema süüdistust puudutavas episoodis antud ütlustele, mille kohaselt ta enda meelest helistas kiirabisse ja politseisse.

5. Tunnistaja R K 03.08.2015 hommikul sai ta p ütlustest nähtub, et olitseinikuna väljakutse xxxx, kus ol Majast i surnukeha. Ta oli seal ligi tund aega kuni uurimisgrupp kohale jõudis. väljusid V. Vitti ja U.N. Uurimisgrupp hakkas nendega tegelema.

6. Tunnistaja E A ta on xxxx. Talle helistas I I telefoninumbrilt J T. Ta ütlustest nähtub, et ütles, et on tapetud ja kutsus bussijaama juurde. Ta läks tänavale

L. S xxxx ja oli seal kuni politsei ja kiirabi tulid. Ta kinnitas, et on näinud, kui V. Vitti kasutab elukaaslase L P suhtes tänaval vägivalda. Mõlemad isikud V. Vitti ja L. S olid alkohoolikud.

7. Tunnistaja B P ta tunneb V. Vitit, U.N-i ja L. S Viimasega i ütlustest nähtub, et i.

suhtes üks päev enne tema surma. Ta käis U.N elukohas süütevedelikku joomas.

Seal oli U.N ja L. S.

U.N Ta lahkus lõuna paiku. Hiljem ta andis ütlusi, et nad ja L. S magasid voodites. l oli L. S surnud. Ta Ta on kindel, et järgmisel päeva

läks U.N ukse taha ja nägi, et Ta läks

L. S lamab hoovis. xxxx juurde, et kiirabi

kutsuda. Enda jutu järgi helistas ta kiirabisse (112) ja keegi naisterahvas helistas E. Nad T läksid surnukeha juurde tagasi.

8. Tunnistaja Ti ta tunneb V. Vitit, U.N-i ja L. S Viimasega J ütlustest nähtub, et i. suhtes kaks päeva enne tema surma, nägi teda xxxx juures. B P kutsus teda L. Sit vaatama.

Nad said kokku tuttava N K ja nende juuresolekult helistas tuttav häirekeskusesse. B. P helistas I telefonilt E ja kutsusid surnukeha juurde.

9. Kannatanu A S

L. S oli tema isa. Nad elasid koos kuni vanemad i ütlustest nähtub, et

lahutasid. Ta kohtus isaga xxxx poes. Isal olid alkoholi probleemid. Tema teada isa agressiivne ei olnud, kui keegi tuli talle kallale, siis ta kaitses ennast. Tunnistaja sõnul olid isal kõndimisega probleeme, ta lonkas ja esimese kaklema ei hakanud. Tsiviilhagi ei soovi esitada. 10.

Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid:

10.1. 03.08.2015 t koos fotodega 03.08.2015 sündmuskoha vaatlusprotokollis nähtub, et sündmuskohal xxxx elamu, kus kolm korterit. Maja hoovis, ukse ees maas muru selili asendis surnukeha. Surnukehal torkehaav pikkusega 21 mm ja laiusega 50 mm. Maja välistrepil ja koridoris verekahtlane määrdumine. Kort esiku uksepakul verekahtlane määrdumine. eri xxxx Esimeses ruumis-köögis lohistamisjälg, mis algab tekiga kaetud ukseava juurest kuni köögist välja viiva ukseni. põhj Tagumises toas vasakul riidenagi ja akna all reform aga voodi.

Ukseavast paremale jääb kaks tugitooli ning paremal pool seina ääres kušett. Keset tuba madal laud. Toa põrandal reformpõhjaga voodi ees neli verekahtlast plekki ning samas verekahtlases määrdumises jalajälg.

10.2. 05.08.2015 sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub, et täiendavat sündmuskoha vaatluse käigus on kaasa võetud laua sahtlist puust käepidemega vaadeldud ja

nuga, laua alt puust käepidemega nuga, kušeti poolsest küljest riiete alt kolm nuga, üks pikema teraga, millel verekahtlane määrdumine. Köögis vaadeldud ja kaasavõetud niiske mopp.

10.3. 03.08.2015 on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et sündmuskohal U.N-i seljast võetud jope t Valeri Vitti ja sid ja jalatseid, millel

verekahtlane määrdumine oli V. Vittile kuulunud ulejopel ja spordijalatsitel ja tu U.N-ile kuulunud spordijalatsitel.

10.4. 03.08.2015 asitõendi vaatlusprotokoll koos fotoga, millest nähtub, et sündmuskohalt kaasa võetud ja vaadeldud mobiiltelefoni Nokia 3310.

10.5. 07.08.2015 on asitõendi vaatlusprotokoll koos fotoga, millest nähtub, et sündmuskohalt kaasa võetud ja vaadeldud U.N-i seljast võetud riideid nelja nuga Valeri Vitti ja ja

ja moppi. Ühel vaadeldud noa üldpikkuseks tera ülemisest osast kuni käepidemeni oli 184 mm. Tera laius selles osas kus lõppes käepideme pool verekahtlane määrdumine 24 m m.

10.6. 25.11.2015 surnu ekspertiisiaktist nr 15E-

L. Si s IDS0031/208 nähtub, et urma põhjuseks oli paremasse rindkereöönde tungiv torke lõikehaav paremal pool rindkerel roidevahelise -

lihase, II roide kõhrelise osa, rinnaku käepideme ja rinnakukeha liidese, kopsutüve seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis paremapoolne vererind ning arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust. Torkest lõikehaav paremal pool rindkerel on tekitatud löögi teravaotsalise, ühte lõikeserva omava vahendiga (nt noaga), lõiketera orienteeruva laiusega mitte rohkem kui 2,1 cm, pikkusega mitte vähem kui 5 See vigastus põhjustas -7 cm. eluohtliku tervisekahjustuse.

10.7. 15.12.2015 meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi aktist koos fotodega

L. Si nähtub, et l tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud 184 mm noaga.

10.8. 04.11.2015 ekspertiisiaktist nr 15E-GE1113 L. nähtub, et ekspertiisiks esitatud noal oli

Si dna, samuti leidus L. Si verd elamu xxxx välistrepilt, ukse lävelt, uksepaku lähedalt, reformpõhjaga voodi juures, V. Vitti jopel, V. Vitti spordijalatsitel.

10.9. 27.10.2015 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist U.N-ile kuuluva mobiiltelefoni kõneeristustest nähtub, et U.N ajavahemikul 01.08.2015- 03.08.2015 mobiiltelefoni numbrilt xxxx le on helistanud sel ajal A T, V K ja E S. välja ei helistanud. Tal

10.10. 25.08.2015 Sotsiaalkindlustusameti teatis matusekulude summas 448 tasumise kohta A Sile.

10.11. 22.03.2016 asitõendi vaatlusprotokollist – numbrile 112 tehtud kõne salvestusest

nähtub, et 03.08.2015 kell 10.09.28 helistab numbrilt kõnelev naisterahvas A xxxx vene keelt K ja teatab, et bussijaama juures on surnud mees. Taustal on kuulda meesterahva häält, kes täpsustab kohta, kus surnukeha on. 10.12.

L. S 22.03.2016 teatisest kriminaalasjas 15259000668 nähtub, et häirekeskusesse on i surmaga seoses tehtud üks kõne ja numbrilt xxxx helistas A K.

10.13. Tunnistaja U G

L. Si pikalt, V. Vitit 2-3 aastat. L. S oli ütlustest nähtub, et ta tundis rahulik mees, V. Vitti alkoholi tarvitamise käigus ägestus ja võis vägivalda tarvitada.

10.14. Tunnistaja A T

- 21.00 vahel tuli tema ütlustest nähtub, et 01.08.2015 õhtul kella 19.00 juurde koju, xxxx U.N , . Viimane rääkis, et keegi oli tema juurde magama jäänud.

Tunnistaja mäletab, et U.N oli talle kunagi rääkinud, et ta on tunnistatud süüdimatu ja võib kõike teha. ks

11. Kriminaalasjas on objektiivselt tuvastatud, et L Si surnukeha leiti 03.08.2015 xxxx hoovist. U.N-i korteris xxxx ja ekspertiisiks esitatud noal oli L. Si veri, ekspertiisiks esitatud V. Vitti riietel oli L. S L Si surma i veri. Kohtus kogutud tõenditega on tuvastatud, et põhjustas Valeri Vitti, ke

– noaga löömise tagajär lle tegevuse j L S suri. el

V. Vitti ei ole vastu vaielnud asjaolule, et tema kannatanut L. Si noaga lõi, ta ei nõustu talle esitatud süüdistuse kvalifikatsiooniga.

12. Kohtu hinnangul on V. Vitti ütluste alustel võimalik tuvastada, et V. Vitti ja L. S vahel oli i omavaheline tüli, mida ilmestas üksteise nokkimine, lükkamine, rusikaga löömine ja lõpuks noaga ähvardamine. V. Vitti, kes võttis sahtlist noa, oli tugevamal jõu positsioonil ja oli sellest teadlik, mistõttu on võimalik järeldada, et tegemist ei olnud hädakaitsega. Tõendamist ei leidnud, et V. Vitti kaitses ennast. Pigem asus V. Vitti ise jõudude vahekorda kontrollima ja ütles ile, et mine ära või ma löön maha. Pärast ähvardust lõigi teda noaga.

L. S

13. et Valeri Vitti kaitses Tõendamist ei leidnud, ennast, kuna tõendid seda versiooni ei kinnita. Hinnates isiku tegutsemist hädakaitses, tuleb esmalt kindlaks teha hädakaitseseisundi olemasolu ja alles siis hinnata hädakaitse tegevust ja selle piire. Karistusseadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada vahetu või vahetult eesseisev rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Vahetu on selline rünne, mis seisab vahetult ees, leiab parajasti aset või kestab veel. Kui isik asub ennast kaitsma teo vastu, mis ei seisa vahetult ees, on tegemist ennakkaitsega ja hädakaitse on välistatud.

Käesolevas asjas pole tuvastatud vahetut ega vahetult eesseisvat kannatanust lähtuvat ohtu. Valeri Vitti ütluste kohaselt oli ta haaranud noa ja ähvardas, ``mine ära või ma löön maha``.

V. Vitti sõnade kohaselt tahtis L. S talle uuesti virutada, aga see ei õnnestunud ja ta pani talle noaga. Noa võttis laua sahtlist. Samuti väidab V. Vitti, et löömist ei olnudki, aga ta kukkus, ja selle peale võttis sahtlist noa. Ta tahtis i hirmutada, et ta läheks ära ja lõi

L. S teda noaga.

14. Seega hinnates Valeri Vitti - tegevust kannatanu suhtes KarS § 28 lg st 1 lähtuvalt, leian, et hetkel, mil Valeri Vitti lõi noaga kannatanut, ei viibinud ta hädakaitseseisundis, sest kannatanu teda vahetult ei rünnanud ega olnud ka alust eeldada, et võiks toimuda vahetu rünne. Kohus loeb Valeri Vitti ütlused, et kannatanu tahtis teda rünnata ennastõigustavateks, kuna pole eluliselt usutav, et isik, kes lonkab ja keda ähvardatakse noaga, hakkab teist isikut ründama. Ka on Valeri Vitti enda ütlused kannatanu ründe osas vastuolulised.

15. Kui isik arvab ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas (et on rünne), on selline eksimus õiguslikult arvestatav tegemist on eksimusega õigustavas asjaolus (KarS § -

31 lg 3).

KarS § 31 lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastne, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Hindamaks, kas isik eksis vahetu või vahetult eesseisva ründe osas, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas teo tehiolusid ja sündmustikku silmas pidades oli isiku eksimus adekvaatne. KarS § 31 lg 1 sätestatule ei ole põhjust tugineda juhul, kui isik põhjendamatult, ilma igasuguste tema arusaama toetavate asjaoludeta leiab, et teda rünnatakse ning mis seetõttu annaks talle aluse kahjustada teise isiku õigushüvesid. Kohus hinnates teo tehiolusid ja sündmustikku tuvastas, et Valeri Vitti ei olnud põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, vaid ta põhjendamatult asus kannatanut esimesena ründama. väited, et kannatanu tahtis Valeri Vitti teda rdas, ei leidnud kohtus kinnitust. ka siis kui ta noaga kannatanut ähva lüüa, Järelikult ei

olnud Valeri Vittil põhjust olla kannatanu ründe osas hirmul ja ta ei kujutanud ka ekslikult endale ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ta teadlikult ja tahtlikult lõi kannatanut noaga rindkeresse. Valeri Vitti Seetõttu tunnistab kohus talle esitatud süüdistuses KarS § 11 järgi süüdi. Kohtu hinnangul oli tegemist ennakkaitsega ning häda

3 lg 1

kaitse oli välistatud.

16. Kaitsja on esitanud taotluse V. Vitti teo ümberkvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. KarS § 118 p 7 eeldab, et süüdlase tahtlus on suunatud eluohtliku raske lg 1

tervisekahjustuse tekitamisele, mille tagajärjel saabus ettevaatamatusest kannatanu surm. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et antud juhul põhjustati surm ettevaatamatusest.

17. Kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel on Riigikohus oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt kaudset tahtlust ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub tema saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole s

õltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest.

Noaga elutähtsate organite piirkonda löömine on kohtupraktikast teada levinud viis surma põhjustamiseks. Kohus leiab, et lüües teist inimest vähemalt 18 cm terapikkuse noaga elutähtsate organite piirkonda sai Valeri Vitti aru oma tegevuse ohtlikkusest, kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel, pidas võimalikuks ja möönis, et sellise teo tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Elukogemust ja toimepandud tegu silmas pidades polnud Valeri Vittil võimalik tõsimeelselt loota mingitele asjaoludele, mis oleks lubanud tal uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lisaks märgib kohus, et i, et ära hoida Valeri Vitti ei teinud midag

kannatanu surm. Ta ei pöördunud kiirabisse, et kasvõi püüda kannatanu elu päästa ega ole teistsugusel viisil käitunud, et loota kannatanu surma mittesaabumisele. Seetõttu pidas Valeri Vitti kannatanu surmas saabumise võimalikkust ette ja möönis seda. Eelnevat arvestades leiab kohus, et Valeri Vitti pani kuriteo toime kaudse tahtlusega.

18. Riigikohus on selgitanud, et kui toimepanija peab kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönis seda (nt suhtudes sellesse ükskõikselt), ja see tegelikult tema teo tagajärjel saabuski, tuleb tema käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena, mitte aga eluohtliku tervisekahjustuse tahtliku tekitamisena, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm.

V. Vitti tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seetõttu tunnistab kohus V. Vitti KarS

süüdi § l13 lg 1 järgi. 19. U.N-i teo objektiivse Esitatud süüdistuse kohaselt KarS § 307 lg 1 järgi on koosseisu tunnuseks teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamine.

Tegemist on ehtsa tegevusetusdeliktiga. KarS § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta on õiguslikult kohustatud tegutsema. KarS §

1 kohaselt nõutav tegu seisneb

307 lg

tõepäraste andmete avaldamises teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteo asetleidmise asjaolude kohta. Riigikohtu lahendi nr 3 -1-1-97-11 p 14 kohaselt on kuriteo asetleidmise asjaoludena, mille kohta tõepäraste andmete avaldamata jätmine on vaadeldav kuriteost mittete

307 lg atamisena KarS §

1 mõttes, tuleb käsitada selliste faktiliste asjaolude kogumit, millest nähtuks konkreetselt määratletav kuriteosündmus.

20. Kohus tuvastas, et U.N jättis politseile kuriteo asjaolud avaldamata, millega pani toime kurit U.N eost mitteteatamise KarS § 307 lg 1 tähenduses. oleks pidanud edastama olulist teavet kuriteosündmusest süü politseile. U.N-i KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud

307 lg 1 telefoni vaatluse, häirekeskuse kõnede väljavõtte ja Valeri Vitti ütlustega. Kohus jättis U.N-i ütlused tõendikogumist tervikuna kõrvale ja ei tugine ka U.N-i kohtus tema süüdistust puudutavas episoodis antud ütlustele, mille kohaselt ta enda meelest helistas kiirabisse ja politseisse. i

L. Sit noaga Süüdistatava V. Vitt sõnade kohaselt nägi U.N kuidas ta lõi. V. Vitti sõnade kohaselt oli U.N isikuks, kes käskis tal surnukeha toast välja viia, telefoni, et helistada politseisse, ta ei leidnud. 27.10.2015 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist U.N-ile kuuluva mobiiltelefoni kõneeristustest nähtub, et U.N ajavahemikul 01.08.2015- 03.08.2015 mobiiltelefoni numbrilt xxxx välja ei helistanud. Seega realiseeris U.N oma tegevustetusega KarS objektiivse § 307 lg 1 koosseisu.

21. Subjektiivsest küljest eeldab tahtlust kõigi koosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. KarS

§ 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. V. Vitti sõnade kohaselt nägi U.N

, et V.Vitti L. S U.N isikuks, kes it noaga lõi, samuti oli käskis tal surnukeha toast välja viia, seega sai U.N aru, et V. Vitti oli toime pannud esimese astme kuriteo. Kaitsja väitele vastuseks märgib kohus, et teatamise kohustus algab momendist, mil isik saab aru, millise kuriteo teine isik on toime pannud. Kohus tuvastas, et U.N sai aru, et V. Vitti oli inimese tapnud, kuid vaatamata sellele, asu koos temaga s

mitme päeva jooksul alkoholi edasi tarvitama, mistõttu ta suhtus kannatanu surma ja õigusemõistmisesse kriminaalmenetluses (süüdlase väljaselgitamisesse ja karistamisse)

ükskõikselt. ru, et ta teostab süüteokoosseisule Seega sai U.N a vastava teo ja möönis seda. Teo tehioludest nähtuvalt pani U.N süüteo toime kaudse tahtlusega. U.N-i tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seetõttu tunnistab kohus U.N-i KarS 307 lg 1

süüdi § järgi.

KARISTUS

22. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § näeb karistusena ette vangistuse kümne

113 lg 1 kuuest kuni viieteist aastani. Tegemist on isikuvastase süüteoga.

KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse

307 lg 1 kuni kolme aastani. Tegemist on eoga. õigusemõistmisevastase süüt

V. Vitti . Seega esineb V. Vitti tunnistab end toimepandud tapmises osaliselt süüdi käitumises

karistust ndavad asjaolud puuduvad kergendava asjaoluna süü osaline tunnistamine. Raske . Eripreventiivses mõttes süüteo est süüdi mõistetud, küll ei ole V. Vittit varem isikuvastase e

on teda karistatud korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest. Varasem karistus varavastaste süütegude eest ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegelikku elustiili. U.N e

nud. Seega nd talle esitatud süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi süüdi ei tunnista ei esine tema kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eripreventiivses käitumises karistust

mõttes varem õigusemõistmisevastases süüteos süüdi mõistetud, küll on ei ole U.N

teda karistatud ühel korral varavastase süüteo toimepanemise eest. Varasem karistus varavastaste süütegude eest ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud teiseliigilise süüteo toimepanemist.

23. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise

määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Tegemist on aga üldistatud reegli ja keskmise praktikaga.

Kuna tapmise kuue kuni viieteist aastase vangistusega, siis peab eest võib isikut karistada

kohus põhjendatuks prokuröri taotlusel ning V. Vitti isikut arvestades karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmis , milleks on 8 aastat vangistust, t määra mis tuleb mõista

reaalse vangistusena. Kohus leiab, et kaheksa aastast vangistust tuleb pidada igati kaalutletuks, optimaalseks ja õiglaseks KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks. tuleb lugeda karistusaja alguseks V.Vitti kahtlustatavana kinnipidamise aja algus, s.o 03.08.2015. Tõkend v

ahistamine tuleb jätta muutmata.

Kuna KarS § 307 lg 1 järgi võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistusega, siis peab kohus põhjendatuks U.N isikut ja teo toimepanemise asjaolusid (ükskõikne suhtumine süüdlase väljaselgitamisesse ja karistamisse) arvestades karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on 4 kuud vangistust, mis tuleb mõista reaalse vangistusena. isi karistus või Kohtu hinnangul ei omaks tingim rahaline karistus U.N suhtes karistuslikku mõju. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 03.08.2015- 12.08.2015, so 10 päeva ning U.N jääb kanda 3 kuud ja 20 päeva karistusaja hulka vangistust. U.N-i karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KrMS § 414 lg

2 alusel tema vanglasse saabumise aeg.

MENETLUSKULUD

24. J Ti ja B Pi KrMS § 176 lg 1 p 2 ja KarS § 180 lg 3 alusel jätta tunnistajate sundtoomiskulu summas 24,80 eurot riigi kanda.

25. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel mõista Valeri Vittilt välja menetluskuluna riigituludesse järgmiselt: -sundraha 1075 (

üks tuhat seitsekümmend viis) eurot,

- surnu kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 343 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 5871 eurot, meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi maksumus 77 eurot,

- - määratud kaitsjale v adv A. Aasmaale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses

174 eurot, - - est kohtumenetluses 996,00 määratud kaitsjale v adv A. Aasmaale makstud tasu õigusabi e (üheksasada üheksakümmend kuus) eurot;

26. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista U.N-ilt välja menetluskuluna riigituludesse järgmiselt: -sundraha 645,00 (

kuussada nelikümmend viis) eurot,

- - määratud kaitsjale v adv. abile M. Gaverile makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 1017,36 eurot /tl 217, 218, 237/.

- määratud kaitsjale abile M. Gaverile makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 1255,68 (üks tuhat kakssada viiskümmend viis eurot, 68 senti) eurot;

27. Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud süüteo tuvastamiseks ja toimepanija väljaselgitamiseks ning menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetutelt välja mõista. Tunnistajate sundtoomiskulud tuleb jätta riigi kanda, kuna süüdistust toetav roll on riigil.

ASITÕENDID 28.

Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada KarS § 83 lg 1 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel nuga (pakend 3.1. turvakleebis K10-339064, mis asub kriminaalasja juures. Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

Ida Prefektuuri

Rakvere politseiosakonna asitõendite ruumis asuvad: pakend nr 1 (Valeri Vitti tuulepluus turvakleebis K10-339055), pakend nr 5 (Valeri Vitti sokidturvakleebis K10-

33906), pakend nr

5.1 (Valeri Vitti fliis Umbro - turvakleebis K10-339071), pakend nr 5.2 (Valeri Vitti teksapüksid Tommy Hilfigerturvakleebis K10-339072), pakend 6.1. (U.N-i sinine sokk-turvakleebis K10-339073), pakend 6.2. (U.N-i must sokk - turvakleebis K10-

- turvakleebis K10- pakend 339074), pakend nr 7 (U.N-i aluspüksid 339080), nr 4 (mopp turvakleebis K10-

3 tikutoosi, 4 kilekotti – 339066), pakend 4.1. (mopi vars), tšekk, , mobiiltelefoni Nokia auku pakend

L. Si taskust (pakend 3.2.), EKEI-st tagastatud is nr 5, võtmed

L. Si riided.

29. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Valeri Vittile spordijalatsid Adidas (pakend nr 3, turvakleebis K10-339056), mobiiltelefon Nokia, milles ZEN kaart , sularaha 2.45 (pakend nr xxxx 5, turvakleebis K10339059).

30. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada U.N-ile tumehall mobiiltelefon Nokia

3310 imei , mille sees Diil sim kaart EMT) (pakend nr 1), kunstnahast jope xxxx xxxx (turvakleebis K10- , pakend nr 2), spordijalatsid Puma (turvakleebis K10- 339058

339057, pakend

nr 4), - turvakleebis K10- , punane kampsun teksapüksid Diesel 339075, pakend nr 6 (turvakleebis K10-339079, pakend nr 6.3), 3 nuga - turvakleebised K10-339060, K10-339061 ja K10- -339065), pakend nr 6.3). 339062 ja K10

OTSUS

taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju

31. Jätta U.N-i kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) kohaselt rahuldamata.

32. SKHS § 5 lg 1 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1, 2 või 5 alusel, võib

1 punkti

ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati:1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega; 3) elukohast lahkumise keeluga; 4) 5) vara ametist kõrvaldamisega; arestimise või äravõtmisega;6) ebamõistliku menetlusajaga.

33. s SKHS § 5 lg 4 kohaselt üüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või

2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Ka on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata.

34. Kaitsja taotles välja mõista alternatiivselt kas SKHS § 5 lg 1 või lg 4 alusel U.N-ile hüvitis 10x 38,77 euro ulatuses ehk 387,70 eurot.

35. Kohus leiab, et 10 päevane eelvangistus antud teo eest on proportsionaalne teo eest mõistetud karistusega. Kohus mõistis U.N-i süüdi KarS § 307 lg 1 järgi

- tegevusetuse tõttu. U.N sai aru, millise teo V. Vitti oli sooritanud, kuid vaatamata sellele, ta jättis toimunud kuriteost teatamata, jätkates koos kuriteo sooritanud isikuga alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul avaldas ta sellise käitumisega mittelugupidavat suhtumist õiguskorda ja teise inimese ellu. Tõkendina vahistamise kohaldamine on olnud seaduslik ja proportsionaalne teo eest karistusega. U.N-i mõistetud Seetõttu jätab kohus kaitsja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS kohaselt rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Merike Viilver rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Kukor rahvakohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 23.01.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 31. oktoobri 2016 otsus osaliselt, see on Valeri Vittilt ja U.N-ilt menetluskulude väljamõistmise osas.

2. Teha nimetatud osas uus otsus, millega:

3. Valeri Vittilt menetluskuludena välja mõista 8470 eurot, sealhulgas kaitsjatasuna 1104 eurot.

4. U.N-ilt menetluskuludena välja mõista 2782,87 eurot, sealhulgas kaitsjatasuna 2137,87 eurot.

5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

6. Valeri Vitti kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt ja U.N-i kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

7. Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks

216 eurot, sealhulgas käibemaks 36 eurot, vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt süüdistatav Valeri Vittile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.

8. Nimetatud menetluskulu 216 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

9. Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks

168 eurot, sealhulgas käibemaks 28 eurot, vandeadvokaat Mihkel Gaveri poolt süüdistatav U.N-ile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.

10. Nimetatud menetluskulu 168 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Riigikohtu 12.04.2017 kohtumääruste RESOLUTSIOONID:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu -

jätta Valeri Vitti kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa ja U.N-i kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaveri kassatsioonid menetlusse võtmata.

31.10.2016 kohtuotsus 1-16-298 jõustus osaliselt 12. aprillil 2017. a Riigikohtu kohtumäärustega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent