3-16-2284/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedA.N. esitas 14.11.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt puudub Tallinna Vangla 1. üksuse sektsioonis 1-4 üldkasutatav veekeedukann. A.N. nõuab, et esialgse õiguskaitse korras väljastataks nimetatud üksusesse veekeedukann ning lõpetataks diskrimineerimine. Ühtlasi palub A.N. ka enese vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
Legislator headnote
AI generated3-16-2284/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kuivõrd käesoleval juhul ei ole A.N. Tallinna Vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust esitanud, on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see HKMS kohaselt võimalik ei ole. Seega ei ole taotlus lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (HKMS § 55 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2284 Haldusasi A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming RESOLUTSIOON Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse ning menetlusabi taotlused läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A.N. esitas 14.11.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt puudub Tallinna Vangla 1. üksuse sektsioonis 1-4 üldkasutatav veekeedukann. A.N. nõuab, et esialgse õiguskaitse korras väljastataks nimetatud üksusesse veekeedukann ning lõpetataks diskrimineerimine. Ühtlasi palub A.N. ka enese vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
2. Vastusena Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 kohtunõudele selgitas Tallinna Vangla 18.11.2016, et A.N. ei ole esitanud vanglale taotlust veekeedukannu väljastamiseks ega ole nimetatud küsimusega ka vanglaametnike poole pöördunud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Esialgse õiguskaitse taotlusest võib järeldada, et A.N.i eesmärgiks on saada osakonda, kus ta viibib, üldkasutatav veekeedukann.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
5. Käesoleval juhul ei ole A.N. esitanud Tallinna Vanglale taotlust veekeedukannu väljastamiseks. Järelikult ei ole vangla talle selles osas ka vastanud, mistõttu on ilmne, et nimetatud asjaoludel vaidemenetlust ei toimu.
2(2)
6. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole A.N. Tallinna Vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust esitanud, on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see HKMS kohaselt võimalik ei ole. Seega ei ole taotlus lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (HKMS § 55 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
7. Kohus selgitab täiendavalt, et vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada kaebus vangla haldusakti või toimingu peale tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Ka kohustamisnõude korral tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ehk taotleda haldusakti andmist, asja uut läbivaatamist või toimingu tegemist vaidemenetluse korras. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole A.N. nn üldkasutatava veekeedukannu osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, ei muudaks olukorda ka see, kui taotlust tõlgendataks puudustega kaebusena.
8. Tulenevalt sellest, et kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata. HKMS § 252 lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik