2-16-115958/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2016. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-115958

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi XXXX vastu võla ja

viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

933,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (OÜ

Julianuse Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: XXXX(isikukood XXXX, registreeritud elukoht

XXXX, e-post: XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks võlgnevus

519,65 eurot, sealhulgas põhinõue 449 eurot, intress 0,03 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 70,62 eurot.

3. Mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja alates

25.10.2016 kuni põhinõude (449 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt

(449 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam, kui

378,38 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata intressi 23,97 euro ja viivise 354,38 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud 58% ulatuses kostja ja 42% ulatuses hageja kanda.

5.2 Mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja

menetluskulud 153,70 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (153,70 eurot) tuleb XXXX

tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2-16-115958

2 (5)

6. Tagaseljaotsus

on

tagatiseta

viivitamata

täidetav

(tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

Kautsjon

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302

Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

−

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati

kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS

§ 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei

ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus

jätab hagi osaliselt rahuldamata intressi 23,97 euro ja viivise 354,38 euro nõudes.

2-16-115958

3 (5)

− Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 23.10.2014. a laenulepingust tulenevalt 898

euro tasumist (võlg 449 eurot, intress 24 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 425

eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 449 eurot alates 25.10.2016 kuni

põhivõla tasumiseni.

− TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Sarnaselt tüüptingimuste tühisuse arvestamisele peab kohus omal algatusel

arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).

Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on

tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Kohus ei saa

lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning

seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete

vastasust omal algatusel (vt nt Riigikohtu 21.11.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-

08, p 23 ja 17.12.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).

− Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohtu hinnangul võib sellise olukorraga olla

tegemist juhul, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu 05.03.2014. a lahend nr 3-2-1-

186-13, p 22 ja 03.12.2014. a lahend nr 3-2-1-133-14, p 9).

− Hageja nõuete aluseks oleva lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr aastas 299,80%.

Laenuleping sõlmiti 23.10.2014. Eesti Panga veebilehe kohaselt oli oktoobris 2014

keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

32,95%. Lepinguga ettenähtud krediidi kulukuse määr ületas seega Eesti Panga viimati

avaldatud keskmist krediidi kulukuse määra ligi 9 korda, s.o enam kui 6 korda. Kohus

leiab, et vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-186-13 tuleb erakordselt kõrge kulukusega

laenulepingu puhul eeldada, et laenuleping on vastuolus heade kommetega. Eeltoodust

tulenevalt tuvastab kohus, et 23.10.2014 laenuleping on tühine tehing TsÜS § 86 lg 1

alusel vastuolu tõttu heade kommetega.

− TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise

tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg-le 4,

kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on

intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud

poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu

tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja

eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1

sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit

(edaspidi EKP intressimäär). 2014. a. oktoobris oli EKP intressimäär 0,15%.

− Laenu tagastamise tähtaeg oli 09.11.2014. Kuna kostja hagejale laenusummat ei

tagastanud, siis on hagejal TsÜS § 84 lg 1 teise lause ja VÕS § 1028 lg 1 alusel alates

sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud laenusumma tagastamist. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 449 eurot, intressi 0,03

eurot (tagastamata laenusumma 449 eurot x EKP intressimäär 0,15% x 17 päeva/365

päeva) ja viivise 70,62 eurot järgnevalt:

Periood

Viivis

Päevi aastas Päevade arv

Perioodi summa:

2-16-115958

4 (5)

10.11.2014 - 31.12.2014

8,15%

5,21

01.01.2015 - 30.06.2015

8,05%

17,92

01.07.2015 - 31.12.2015

8,05%

18,22

01.01.2016 - 30.06.2016

8,05%

17,97

01.07.2016 - 24.10.2016

8,00%

11,29

70,62

− TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivise nõude ning mõistab kostjalt

välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 449

eurot alates 25.10.2016 kuni põhivõla tasumiseni.

− Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt

ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole

vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

− Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus

rahuldab hagi ligikaudu 58% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1

põhjendatuks jätta menetluskulud 42% ulatuses hageja ja 58% ulatuses kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

− Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 130

euro, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot ja õigusabikulu 400 euro,

kokku 575 euro väljamõistmiseks ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2

ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud

riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline

õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta).

Eeltoodu

alusel

määrab

kohus

hageja

lepingulise

esindaja

põhjendatud

õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu

(175+90) 265 eurot.

2-16-115958

5 (5)

− Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista

153,70 eurot (s.o 265-st eurost 58%) ning menetluskuludelt (153,70 eurot) viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole,

puuduvad kostjal menetluskulud.

− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik