1-13-1368/650 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

21. november 2016

Kriminaalasja number

1-13-1368

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Agu Timmi

Kriminaalasi

Tõnu Silves süüdistuses KarS § 22 lg 3 – KarS § 3891 lg-te 1, 3

ja KarS § 255 lg 1 järgi

Kristi Austin süüdistuses KarS § 22 lg 3 – KarS § 3891 lg-te 1,

3 järgi

üldmenetlus

Kohtuistungi sekretär

Margreth Adamson

Kohtuistungi toimumise aeg

8. september 2016, Tartu

Kohtuistungil osalesid

juhtivprokurör Kaire Hänilene, süüdistatav Tõnu Silves,

süüdistatav Tõnu Silvese kaitsja vandeadvokaat Sirje Must,

süüdistatav Kristi Austini kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. mai 2016 otsus

Apellatsiooni esitajad

süüdistatav Tõnu Silvese kaitsja vandeadvokaat Sirje Must,

süüdistatav Kristi Austini kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer

Prokurör

juhtivprokurör Kaire Hänilene

Süüdistatavad

Tõnu Silves, isikukood: 36501240227, elukoht: XXX; töökoht:

OÜ-s XXX projektijuht; kriminaalkorras karistatud

Kristi Austin (endine Belausev), isikukood: 47704296535,

elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata

Kaitsjad

vandeadvokaat Sirje Must, vandeadvokaat Anne Tammer

RESOLUTSIOON:

1. Tartu Maakohtu 16. mai 2016 otsus jätta muutmata.

2. Süüdistatav Tõnu Silvese kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta ja süüdistatav Kristi

Austini kaitsja vandeadvokaat Anne Tammeri apellatsioonid jätta rahuldamata.

3. Välja

maksta

riigieelarvest

Advokatuurile

eraldatud

vahendite

arvelt

Advokaadibüroo Tammer & Tammer kaudu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot,

sealhulgas käibemaks 60 (kuuskümmend) eurot, vandeadvokaat Anne Tammerile

süüdistatav Kristi Austinile määratud korras kaitse teostamise eest.

4. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Kristi Austini kanda.

5. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad Tõnu Silvesel apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulud summas 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot, sh käibemaks 140

(ükssada nelikümmend) eurot, Tõnu Silvese enda kanda.

Süüdistatav Kristi Austinil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel

30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

1. Tartu Maakohtu 16.05.2016 otsusega üldmenetluses karistati Tõnu Silvest KarS § 22 lg 3 -

KarS § 3891 lg-te 1, 3 ja KarS § 255 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 3 aasta vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.08.2010 otsusega

mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta 7 kuu 21 päeva võrra ning mõisteti T. Silvesele

liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 21 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendati, arvestades KarS § 64 sätestatut, T. Silvesele mõistetud

karistust Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega mõistetud karistuse osa võrra ja mõisteti

T. Silvesele KarS § 65 lg 3 sätteid arvestades karistuseks 6 aastat vangistust.

Sama otsusega karistati Kristi Austinit (endine Belausev) KarS § 22 lg 3 - KarS § 3891

lg-te 1, 3 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära (päevamäära suurus 10,65 eurot) ulatuses,

s.o 2662,50 eurot.

KarS § 66 lg 1 alusel tuleb K. Austinil rahaline karistus tasuda 4 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest.

2. Arvestades süüdistuste, maakohtu otsuse ja apellatsioonide mahukust, ei lisata asjaolude alla

süüdistuste tekste tervikuna, vaid märgitakse üksnes järgnevat.

2.1. T. Silvesele esitati süüdistus selles, et osutades füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi M.K. i

poolt OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse

vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav

summa või enam (kokku 318 184,49 eurot), pani ta toime KarS § 389¹ lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

2.2. T. Silvesele esitati süüdistus ka selles, et kuuludes kolmest või enamast isikust koosnevasse

püsivate isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise

eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, pani ta

toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.3. K. Austinile esitati süüdistus selles, et osutades füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi M.K. i

poolt OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse

vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav

summa või enam (kokku 318 184,49 eurot), pani ta toime KarS § 3891 lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohus leidis, et süüdistatavad on toime pannud neile süüdistuses esitatud kuriteod ning

nad tuleb süüdi mõista vastavalt T. Silves KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg-te 1, 3; KarS § 255 lg 1

järgi ning K. Austin KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg-te 1, 3 järgi.

3.1. Maakohus asus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust kuritegeliku

ühenduse olemasolus – kuritegelik ühendus tegeles suhkru Lätist käibemaksuvabalt ostmisega

ning selle suhkru Eestisse käibemaksuga müümisega ja see käibemaks esitati deklaratsioonides

Maksu- ja Tolliametile (MTA). Vaidlust ei ole ning tuvastatud on Läti Vabariigist SIA

Antarisest ostetud suhkru teekonnad: SIA Antaris – Katexx OÜ – OÜ Donleon Trading – XXX

OÜ – lõpptarbijast Eesti ettevõte; SIA Antaris – Katexx OÜ – Depredador OÜ – XXX OÜ –

lõpptarbijast Eesti ettevõte; SIA Antaris – UAB Faldemu – Rednas OÜ/OÜ Karekamp – OÜ

Donleon Trading – XXX OÜ – lõpptarbijast Eesti ettevõte; SIA Antaris – UAB Faldemu –

Rednas OÜ/OÜ Karekamp – Depredador OÜ – XXX OÜ – lõpptarbijast Eesti ettevõte.

3.2. Maakohus käsitles kriminaalasjas esinevaid isikulisi tõendeid.

3.2.1. Tunnistaja M.K. i ütluste osas leiab maakohus, et tema selgitus K. Austini tegevuse kohta

on küll leidlik, kuid mitte usutav. K. Austin omas ligipääsu kõigile suhkru ostu-müügi

dokumentidele ning tulenevalt juba raamatupidaja kvalifikatsioonist, sai aru, et selline suhkru

müügiahel eksisteerib ning tema poolt MTA-le esitatud deklaratsioonid ei kajasta reaalseid

majandustehinguid. Seega aktsepteeris K. Austin seda, et tema poolt esitatud deklaratsioonid ei

ole tõesed. Samuti on kriminaalasjas maakohtule esitatud tõenditega kogumis tuvastatud, et

K. Austin sai suurepäraselt aru kogu sellest ebaseaduslikust majandustegevusest suhkru ostul

ja müügil. M.K. oma ütlustes on avanud suhkruäri sisu. Ta on ütlustes teadlikult soovinud T.

Silvese ja K. Austini osalust pisendada, näidates, et need isikud asjast palju ei teadnud ning

nende tegevus suhkruäris oli episoodiline. Siit järeldas maakohus, et K. Austin sai ligi

suhkruahela dokumentidele ning sai ka aru, millise äriga on tegemist; arved ja aktid ei kajasta

reaalseid majandustehinguid. Samas on M.K. i ütlused kogu suhkruäri, selle eesmärkide kohta

usaldusväärsed ning tõendina maakohtu poolt arvesse võetud.

3.2.2. Tunnistaja K.J. i ütluste osas leiab maakohus, et ütlused on tõepärased, va kirjeldused T.

Silvese ja K. Austini tegude osas. Võib–olla tunnistaja ei mäletanud või lihtsalt ei tahtnud

nimetatud isikute osa avada. Samas T. Silvese määravat osa laenulepingu sõlmimisel OÜ-le

XXX käibevahendite saamiseks ta tunnistas ja teadis. Maakohus luges K.J. i ütlused tõenditeks

käeolevas kriminaalasjas. Ka tema ütlused nagu ka M.K. i ütlused avavad suhkruäri fiktiivsed

tehingud, et mitte näidata Lätist SIA Antarisest suhkru soetamist 0% käibemaksumääraga

suhkru lõpptarbijatele. Samuti käibemaksuvabalt ostetud suhkru müügilt näidata MTA-le

esitatavates deklaratsioonides käibemaksu. Selliselt suurendas OÜ XXX tahtlikult

eelnimetatud

maksustamisperioodide

kohta

esitatud

käibedeklaratsioonides

alusetult

sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 318 184,49 eurot.

3.2.3. Tunnistaja I.L. i ütlustest nähtub maakohus hinnangul, et M.K. , I.L. soovisid Lätist

ostetava suhkruäriga kestvamalt tegelda kui ainult mõned kuud. Loogiline, et äriühingu soov

on majandustegevust jätkata. Siinjuures maakohus ei nõustunud väitega, et suhkruäri oli

planeeritud ajada lühiajaliselt – suvekuudeks. M.K. i ja tema partnerite vahelises kõnedes

väljendid „elame üks päev korraga“ ei saa tõlgendada selliselt, et suhkruäri on lühiajaline; see

on lihtsalt käibeväljend, millele ei saa omistada äriühingute tegevuse kestvuse mõistes

tähendust. Maakohtu hinnangul on I.L. i ütlused usaldusväärsed, kooskõlas M.K. i ütlustega

suhkrumüügi äriahela, saadava kasu, äriosaliste tegevuse kohta. Maakohtu hinnangul ei

soovinud I.L. oma ütlustes H.A. it milleski süüstada, vältis kirjeldamast H.A. i rolli, samuti ka

K. Austinit ei soovinud ta oma ütlustega süüstada. Muus osas on tema ütlused usaldusväärsed.

3.2.4. H.A. i ütluste osas toob maakohus välja, et H.A. oli teadlik ka sellest, et läbi tema OÜ

Donleon Trading käib Lätist ostetud suhkru müük. Seega ka H.A. oli teadlik ja informeeritud

OÜ XXX juhatuse liikme M.K. i poolt organiseeritud ja toimivast suhkrumüügi ahelast, milles

ta ka ise aktiivselt osales. H.A. oli ise äriühingu juhatuse liige ja omanik ning ei saa end

vabandada teadmatusega käibemaksu kohta; ta adus, milliseid maksuõiguslikke tagajärgi

selline müügiahel endas kätkeb. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas ei süüdistata H.A. it, siis

maakohus H.A. i rollil ei peatunud.

3.2.5. Tunnistajate I.R. ja J.S. ütluste osas maakohus eraldi seisukohta ei võta, vaid kirjutab

lahti nende poolt öeldu.

3.3. Järgmiseks tõi maakohus välja kirjalikud tõendid, mille sisu on lahti kirjutanud rohkem kui

20-l leheküljel ning mis kogumis maakohtu hinnangul kinnitavad esitatud suhkrumüügiahela

ebaseaduslikkust, käibemaksupettust ja ebaõigete andmete deklareerimist MTA-s.

3.4. Maakohus leiab, et nii isikulised kui ka kirjalikud tõendid kinnitavad, et eksisteerib

kuritegelik ühendus KarS § 255 toodud mõttes.

Ebaseaduslik suhkrumüügi tegevus ning selles osalevad firmad nende eesotsas olevate juhatuse

liikmetega, kellele tegevust on kirjeldatud, võimaldas OÜ XXX juhatuse liikmel M.K. il

maksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikul 2012 mai - 2012 august esitada

maksuhaldurile OÜ XXX käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades esitatud

käibedeklaratsioonides OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredador nimelt koostatud reaalseid

majandustehinguid mittekajastavaid arveid suhkru soetamise kohta selleks, et OÜ XXX saaks

oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtete OÜ Donleon Trading ja

OÜ Depredador nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 318 184,49 eurot.

Kirjeldatud kuritegu on teise astme kuritegu ja kvalifitseeritav KarS § 3891 lg-te 1, 3 järgi.

3.4.1. Ehkki kuritegelik ühendus on paigutatud avaliku julgeoleku süütegude ossa, on tegemist

kuritegeliku ühendusega ka majanduskuritegude toimepanemise korral, kui on täidetud KarS

§ 255 lg 1 koosseis. Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt on koosseisutüübilt tegu

abstraktse ohudeliktiga. Tegemist peab olema ühendusega, mille eesmärgiks on kuritegude

toimepanemine. Ei ole enam nõutav varalise kasu saamise eesmärk. Tähtis on, et ühenduses on

3 või enam isikut ning see ühendus peab olema püsiv. Liikmete vahetumine ühenduses ei ole

vastuolus ühenduse tegevuse põhimõttega. Samuti on oluline ülesannete jaotus ühenduse

ülesannete täitmises. Kuivõrd kirjeldatud kuritegelikud ühendused on illegaalsed

organisatsioonid, siis neile omane formaalne tööjaotus ja täpne hierarhia ei ole koosseisuline

tunnus (3-1-1-57-09). Samas on aktsepteeritav, et kord ja alluvus ongi ühenduses see, mis tagab

tegevuse eesmärgid.

3.4.2. Asjas kogutud dokumentaalsed tõendid, samuti isikulised tõendid – M.K. i, J.S. i, K.J. i,

I.L. i ütlused – tõendavad üheselt, et nimetatud isikud moodustasid kuritegeliku ühenduse,

tegelesid suhkruäriga, olles teadlikud, et panevad toime maksuõigusliku kuriteo. Nende isikute

tegevus oli koordineeritud ning hästi läbi mõeldud. Kuritegelikus ühenduses tegutsevad isikud

püüdsid luua mulje, et tegemist on reaalse äritegevusega erinevate äriühingute vahel. OÜ

Katexx, OÜ Rednas ja OÜ Karekamp tegutsesid igaüks suhkru edasimüügil lühikest aega, et

mitte MTA-le põhjust anda nende kontrolliks. Ühenduse eesmärgiks oli kriminaaltulu saamine

ja ka püsiv tegutsemine. Pangakontode analüüsi järgselt sai kuritegelik ühendus tulu üle

120 000 euro.

See kuritegelik ühendus oma tegevuses baseerus just Lätist käibemaksuvabalt ostetud suhkru

Eestisse toomisel ning Eestis turustamiseks käibemaksuga. Seega ühendusse kuulunud ja

tänaseks enamuses ka kohtuotsusega süüdimõistetud isikud teadlikult ja tahtlikult eirasid

süüdistuses toodud käibemaksuseaduse (KMS) sätteid, rikkusid KMS § 15 lg 3 p 2 nõudeid,

mille kohaselt käibemaksumäär on 0 % maksustavast väärtusest kauba puhul, mille

võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki

toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. Nagu ka süüdmõistetud isikud, kes ka

käeolevas kriminaalasjas ütlusi andsid, on ise tunnistanud, et said Eestisse toodavast suhkrust

oma kasumiosa just selle käibemaksu arvelt. Kuivõrd SIA Antarisest ostetud suhkru ost

OÜ-le XXX näidati dokumentaalselt läbi OÜ Katexx, OÜ Rednas, OÜ Donleon Trading, OÜ

Depredador, siis tekitati OÜ-le XXX näiline õigustus MTA-le esitatavates sisendkäibemaksu

deklaratsioonides kajastada ning käibemaksu tasaarvestada. Tähelepanuväärne on ka see, et OÜ

Katexx, OÜ Rednas, OÜ Karekamp ei tegutsenud suhkrumüügiga ühel ajal. OÜ Katexx

tegutses juunikuus 2012; seejärel juulikuus 2012 oli suhkru ostjaks SIA Antarisest OÜ Rednas

ning seda läbi UAB Faldemu; augustikuus 2012 asus suhkrut ostma OÜ Karekamp, kelle

tegevus lõpetati kriminaalmenetluse alustamisega. Kõigil ühenduse liikmetel oli tahtlus

ühenduses osaleda, kasu saada; nad said aru tegevuse laadist ja selle õiguslikest tagajärgedest.

Igal ühenduse liikmel oli täita oma roll.

3.4.3. Ei ole tõsiseltvõetav väide, et ühendus oli planeeritud vaid 2012 suvekuudeks tegutsema.

Ühenduse tegevus lõpetati kriminaalmenetluse alustamisega. Kuritegelik ühendus on

struktureeritud grupp. See struktuur väljendus just äriühingute skeemis ning omas kindlat

skeemi. Suhkru Lätist käibemaksuvabalt ostmisel ja Eestis müümisel kasutasid nad

ebaseaduslikult loodud eelist ning said suhkrut realiseerida käibemaksu määra võrra madalama

hinnaga, saades turul eelispositsiooni. Seega ühendus tekitas turul ebaausa konkuretsi,

kahjustades ebaseaduslikult teiste suhkrumüüjate majanduslikke huvisid.

M.K. i elukohast ära võetud arvuti Skype logist nähtuvalt kavandasid M.K. ja H.A.

kuritegelikku käitumist ette pikaaegsena ja hiljemalt loodeti saada püsivad lepingud 2012

septembrikuuks suhkru Eestisse ostmiseks. Ka H.A. oli logivestlustest ja jälitusprotokollis

kajastatud telefonikõnede salajasest pealtkuulamisest nähtuvalt igakülgselt teadlik ja

informeeritud sellest, et OÜ Donleon Trading ja OÜ XXX raamatupidamine teadlikult ei

kajastanud Lätist ostetud suhkru ost-müüki õigesti ja seetõttu ka MTA-le esitatud

deklaratsioonid ei kajastanud tegelikke andmeid ehk olid teadlikult fabritseeritud

deklaratsioonid. Kõneeristused näitavad M.K. i ja A.K. e suhtlemist suhkrukaubanduse teemal;

M.K. i suhtlemist samal teemal K.J. iga; I.L. i ja M.K. i suhtlemist suhkrumüügi teemal; M.K.

i ja H.A. i suhtlemist ja rahade liikumist suhkru eest; M.K. i ja K.J. i vestlused kinnitavad ühtse

suhkruäri ajamist. Kõneeristused näitavad, et käsitletav suhkruäri oli selles osalenute

organiseeritud tegevus, mille põhieesmärk oli Lätist käibemaksuvabalt ostetud suhkur müüa

edasi Eesti tarbijatele käibemaksuga ning käibemaksu osa omastada; esitades MTA-le

deklaratsioonis käibemaksu tagastusnõude.

3.4.4. Süüdistatav T. Silvese ütlused 04.04.2016 protokollist vastuseks kuritegelikule ühenduse

kaasaaitamise süüdistusele kinnitasid, et tema tegutses heas usus, mida ta uskus või mille ta

tegevus oli suunatud seda ta ei selgitanud. Maakohtu hinnangul on T. Silvese ütlused vastuolus

kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega.

Kriminaalasjas on tõendatud, et T. Silves soovis end siduda OÜ–ga XXX . Ta on seda oma

ütlustes kinnitanud. Läbi tema sai OÜ XXX OÜ Lõunalaenudest laenu 20 000 eurot

käibevahendite ostmiseks. Juba see viitab sellele, et T. Silves oli OÜ XXX suhkruäri alguse

juures. Need on faktid, mis viitavad sellele, et T. Silves ei olnud lihtsalt kõrvaltvaataja suures

maksupettuslikus suhkruäris, vaid osales aktiivselt selles äris. Ei ole määrav see, et T. Silvesel

ei olnud äriühingut. Kriminaalasjas on kogutud tõendeid ja maakohus on tõendeid analüüsides

ka andnud igale tõendile hinnangu. Need tõendid kogumis kinnitavad T. Silvese aktiivset

tegevust maksupettusele kaasaaitamises ja kuritegelikus ühenduses osalemises. T. Silvest oli

kuritegelikus ühenduses oma roll. Ta allus M.K. ile; osales Tallinnas autojuhtidelt

rahvusvaheliste kauba saatelehtede CMR-de ärakorjamisel ning nende asendamisel OÜ XXX

dokumentidega. Nagu nähtub asjas kogutud tõenditest, s.o pealtkuulatud telefonikõned ja

Skype logivestlused, siis T. Silves osales aktiivselt ühenduse tegevuses.

Maakohtu hinnangul kokkuvõtvalt kinnitavad kõneeristused seda, et T. Silves oli informeeritud

ka rahade liikumisest ning tundis isiklikult materiaalset huvi, et äri läheks positiivselt, osales

ise kuritegeliku ühenduse tegevuses. Tema tegevus ühenduses algas OÜ-le XXX laenu

tagamisega

OÜ-st

Lõunalaenud.

Sellega

ta

aitas

materiaalselt

kaasa

ühenduse

tegevuseesmärkide saavutamisele. Maakohtu hinnangul sai T. Silves suurepäraselt aru

ühenduse tegevuse sisust ning selle eesmärkidest; ka sellest, et käibemaksu osa arvelt

pangakontolt väljavõetavad rahasummad on nende kasu.

T. Silvese enda ütlused maakohtus on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega. Kohtus antud

ütlused on ennastõigustavad ja nendega on püütud end näidata naiivsena. Eelpool märgitud

tõendid kinnitavad aga T. Silvesele esitatud süüdistust; ka tema poolt toime pandud

kaasaaitamistegu maksupettusele. Subjektiivselt küljest olid T. Silvese poolt teod toime pandud

otsese tahtlusega. T. Silves on KarS § 33 mõistes süüvõimeline ning T. Silvese poolt

toimepandud süütegudes puuduvad tegude õigusvastasust välistavad asjaolud.

3.5. Käsitledes K. Austini süüdistust, kordab maakohus veelkord üle usaldusväärsed

süütõendid, mida siinkohal asja mahukuse tõttu lahti ei kirjutata. Maakohtu hinnangul ka nende

dokumentide põhjal saab väita, et K. Austin osutas suhkrumüügiahelas olulist abistavat rolli.

Ta abistas suhkrumüügi ahelas osalenud äriühingute liikmeid, teda usaldati ning talle anti

informatsiooni ning avaldati ärisaladus. Maakohus rõhutab korduvalt, et leitud arved on

allkirjastamata, mis on jällegi tõendus sellele, et need olid fiktiivsed arved ning kaupa tegelikult

ei liikunud arvel näidatud äriühingute vahel. Arvete koostamine ja esitamine oli aga osa

suhkrumüügi ühenduse tegevusest.

Maakohtu hinnangul tegutses K. Austin täie teadmisega nimetatud äriühingute arvete

väljastamisel. Raamatupidajana oskas tema arvestada käibemaksu summat ning arveid

vormistada usutavalt. Siit nähtub jällegi K. Austini teadlik tegevus suhkrumüügi ahelas. Selle

tegevusega aitas K. Austin kaasa suhkrumüügi ühendusele. K. Austin teadis, et selline

suhkrumüügi ahel ja käibemaksu deklareerimine MTA-le on kriminaalõiguslikult karistatav

tegu.

Maakohtu hinnangul K. Austin raamatupidajana pidi deklaratsioone koostades tutvuma ka

raamatupidamisdokumentidega ja käibeandmikega. Seega oli ta teadlik, et tema poolt koostatud

deklaratsioonid ei vasta raamatupidamisseadusele (RPS) ja heale raamatupidamise tavale. RPS

§ 7 lg 1 nõuded olid kohustuslikud täitmiseks ka K. Austinile. Tema raamatupidajana oli

kohustatud

kontrollima

temale

üle

antud

raamatupidamise

algdokumente

kui

majandustehingute toimumist kinnitavaid tõendeid, veendumaks, et tema poolt koostatavad

deklaratsioonid vastavad tegelikkusele. Raamatupidajana ei saa ta end vabandada RPS-i

mittetundmisega.

Esitatud tõenditest nähtuvalt K. Austin sai aru, millist tellimustööd ta täitis ning tegi

tellimustööd, täitmata RPS §-s 7 toodud nõudeid. K. Austini suhtlus M.K. iga ja teiste äriühingu

liikmetega annab tunnistust sellest, et tema sai vägagi hästi aru, et tema poolt koostatavad arved

ja deklaratsioonid ei vasta tegelikkusele – nende taga ei ole majanduslikku sisu, tegemist on

fiktiivsete arvetega.

Seega, K. Austin, osutades füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi M.K. i poolt OÜ XXX

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil,

mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 318

184,49 eurot), pani toime KarS § 389¹ lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuritegu oli toimepandud tahtlikult.

3.6. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat.

3.6.1. Maakohus T. Silvese osas karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei

tuvastanud. T. Silvese süü suurus on siiski märkimisväärne, vaatamata sellele, mida ta ise

kohtumenetluses rääkis. Kahetsust kui sellist T. Silves ei avaldanud. Tema ütlused viitavad

sellele, kuidas vastutusest pääseda. Isik ei pea enda vastu ütlusi andma, kuid kui ta ütlusi kohtus

annab, siis peaksid need olema tõesed. T. Silves aga ei soovinud maakohtus tõeseid ütlusi anda.

KarS § 3891 lg-te 1, 3 järgi ka kaasaaitamisteo eest KarS § 22 lg 2 alusel on minimaalne seaduse

toodud karistus üks aasta vangistust. KarS § 22 lg 5 kohaselt võib kaasaaitaja puhul kohaldada

kergemat karistust, kuid ei saa muuta seaduses ettenähtud karistuse liiki.

KarS § 255 lg 1 on esimese astme kuritegu ning seadus näeb ette karistuse kolmest aastast kuni

kaheteistkümne aasta vangistuseni.

T. Silvesele karistust kohaldades ei saa tähelepanuta jätta, et teda on korduvalt karistatud,

viimati 26.08.2010 otsusega, millest on ära kandmata 1 aasta 7 kuu 21 päeva vangistust. Ta

vabastati ennetähtaegselt vanglast elektroonilise järelevalve alla Harju Maakohtu 24.11.2010

määruse alusel.

T. Silves on toime pannud kriminaalasjas arutatud kuriteod katseajal, mil ta oli vanglast

ennetähtaegselt vabastatud. Seetõttu saab teda seaduse järgi karistada vaid reaalse vangistusega,

millele liidetakse ühtlasi ennetähtaegselt vabanedes kandmata jäänud vangistus.

3.6.2. K. Austinile karistuse kohaldamisel arvestas maakohus, et K. Austin on varem

kriminaalkorras karistamata. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus karistuse

mõistmisel ei tuvastanud. Kuivõrd K. Austin on varem karistamata, siis on alus temale

kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse päevamäärana arvestas maakohus K. Austinile

10,65 eurot ning mõista rahaliseks karistuseks 250 päevamäära, s.o 2662,50 eurot. Maakohus

ajatas KarS § 66 lg 1 alusel K. Austinile rahalise karistuse tasumise 4 kuule alates kohtuotsuse

jõustumisest, arvestades, et K. Austin elab Ameerika Ühendriikides ning asjaajamine võtab

aega.

Apellatsioonid

4. Tartu Maakohtu 16.05.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav T. Silvese kaitsja

vandeadvokaat S. Must, kes taotleb maakohtu otsuse täielikku tühistamist T. Silvese osas ning

uue otsuse tegemist, millega mõistetakse T. Silves kõigis kuritegudes õigeks. Menetluskulud

jätta riigi kanda. Kaitsja lisab, et ebaselgeks jääb T. Silvesele mõistetud karistuse liitmine Harju

Maakohtu 04.09.2015 otsusega mõistetud karistusega.

4.1. Apellatsiooni kohaselt ei ole maakohus järginud KrMS § 3015 lg 1 nõudeid, mistõttu on

oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 339 lg 1 p-d 7 ja 8) ja seetõttu kohaldatud

ebaõigesti materiaalõiguse norme (KrMS § 338). Kaevatav kohtuotsus on tunnistajate ütluste

lühirefereering, millele järgneb tõendite analüüsita maakohtu seisukoht. Maakohus on eiranud

ka KrMS § 312 lg-eid 1 ja 2. Samuti ei ole maakohus järginud Riigikohtu 15.12.2014 otsuses

kriminaalasjas nr 3-1-1-65-14 väljendatud põhimõtteid, mis tõi endaga kaasa otsuse

laialivalgumise, üldsõnalisuse ja ebaselguse. Otsuses ei ole analüüsitud T. Silvese tegevust

käibemaksupettusele kaasaaitamises.

Kaitsja rõhutab, et Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2014 otsusega mõisteti T. Silves talle esitatud

süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg-te 1, 3 ning KarS § 255 lg 1 järgi õigeks. Riigikohtu

otsusest ei nähtu, et Riigikohus oleks pidanud ringkonnakohtu järeldusi ebaõigeteks, kuid

Riigikohus on leidnud, et on vaja selgitada, kas T. Silves organiseeris ja juhtis M.K. iga näilist

suhkrumüügi ahelat ning juhendas rahade liikumist OÜ XXX poolel ja aitas eelpoolkirjeldatud

organiseerimise ning juhtimisega kaasa käibemaksupettusele.

4.2. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid maakohtu seisukohta, et

T. Silves osutas vaimset, füüsilist ja ainelist kaasabi M.K. i ja OÜ XXX poolt Tartu linnas

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Otsusest ei selgu, millistele tõenditele

tuginedes asus maakohus seisukohale, et T. Silves teadis, millise äriga on tegu ning kasu, mis

sellest ärist saadakse, on sisuliselt maksupettus.

T. Silvese selgituste kohaselt suhtles ta A.K. ega põhjusel, et teada saada, kas OÜ XXX näol

on tegemist maksejõulise ettevõttega ning kas neil büroos on olemas seif, kus hoida vajaduse

korral raha ja dokumente. Samuti tundis T. Silves huvi, kas OÜ XXX on võimeline laenu

tähtaegselt tagasi maksma. Seda informatsiooni oli T. Silvesel vaja selleks, et otsustada, kas

vahendada laenu või mitte.

Maakohus märkis, et kõneeristustest nähtub, et süüdistatavate omavahelise suhtluse teemaks

oli suhkru transpordiga seonduv. Kohtuotsusest järeldub, et oma seisukohtade põhistamiseks

on kohus A.K. e, M.K. i ja T. Silvese pealtkuulatud kõnedest kasutanud üksikuid lauseid, jättes

tähelepanuta tervikteksti. Kaitsja selgitab lahti, miks suhtles T. Silves M.K. iga.

Maakohus ei ole järelduse kujundamist millegagi põhjendanud. Otsuses toodud kohtu järeldus,

et T. Silves maksis isiklikult laenu tagasi Lõunalaenudele, ei vasta kohtuistungil kontrollitud

tõenditele. Maakohtu seisukoht on meelevaldne ning eksitav ja vastuolus tunnistaja R.J.

ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt laekus laen OÜ-le XXX pangaülekande kaudu ning laen

tagastati samuti OÜ-le XXX pangaülekande kaudu, mitte ei tagastanud laenu T. Silves

isiklikult.

Faktilisi asjaolusid moonutades on maakohus püüdnud otsuses põhistada T. Silvese osalemist

maksupettuses. T. Silves oli seotud OÜ-ga XXX ainult seeläbi, et ta aitas vahendada laenu

Lõunalaenude ja OÜ XXX vahel. Kohtuotsuses puuduvad viited tõenditele, millest oleks

võimalik teha järeldus, milleks kasutab OÜ XXX laenu, T. Silves ei olnud kaasatud firma

äritegevusse. Isegi kui nõustuda sellega, et raha kasutati suhkruäri alustamiseks, ei ole võimalik

teha sellest järeldust, et T. Silves oli teadlik laenuraha kasutamisest. T. Silvese tegevuses kahe

isiku kokku viimisel ei ole midagi ebaseaduslikku.

4.3. Otsuses on maakohus asunud seisukohale, et M.K. on teadlikult soovinud T. Silvese ja K.

Austini osalust pisendada, näidates, et need isikud asjast palju ei teadnud ning nende tegevus

suhkruäris oli episoodiline. Otsusest ei selgu, millel selline järeldus põhineb, mistõttu on

tegemist kriminaalmenetluse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Otsuses ei ole võimalik

jälgida kohtuniku siseveendumuse kujunemist.

4.4. T. Silvesele etteheidetud tegu (saatelehtede kokku korjamine) ei ole põhjuslikus seoses

maksukuriteo toimepanemisega. Tema tegu ei soodustanud maksukuritegu. OÜ XXX ei

soovinud näidata, kus riigist on suhkur pärit. Saatelehtede vahetamine ei muutnud asjaolu, et

tegemist oli välismaise suhkruga, sest suhkrupakendeid OÜ XXX muuta ei saanud. Seega ei

saanud saatelehtede puudumine soodustada põhikuritegu ehk maksupettust ning saatelehtede

(CMR) kokku korjamist ei saa käsitleda KarS § 22 lg 3 mõttes kaasaaitamisteona. Tartu

Maakohus on H.A. i lahendis nr 1-15-8673 leidnud, et suhkrut transportinud autojuhtide käest

saatelehtede kokku korjamine on maksukuriteo seisukohalt ilma igasuguse tähenduseta.

Varasemalt on samale seisukohale asunud ka Tartu Ringkonnakohus 17.04.2014 lahendis nr 1-

13-1368. Riigikohus ei ole oma otsuses seda seisukohta ümber lükanud.

Subjektiivse koosseisu osas eeldab kuriteokoosseis tahtlust kõigi objektiivse külje tunnustele

vastavate asjaolude suhtes. Seega pidi T. Silves vähemalt möönma, et tema tegevus soodustab

maksupettust. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et T. Silves ei teadnud OÜ XXX

raamatupidamisest ja ärist midagi. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et T. Silves oleks

pühendatud OÜ XXX äritegevusse ja sellega seotud kuritegelikesse plaanidesse. T. Silvest ei

ole võimalik süüdi mõista KarS § 3891 lg-te 1, 3 järgi, kuna dokumentide viimine ei moodusta

koosseisu ja teisalt ei ole maakohus tuvastanud tema organiseerimis- ja juhtimistegevust.

4.5. Kuritegeliku ühenduse osas märkis apellant järgmist. Väidetavalt oli süüdistuse kohaselt

T. Silvese ülesandeks kuritegelikus ühenduses M.K. i poolt saadud juhiste ja korralduste

täitmine, sh kauba päritolu varjamine ja suhkru saatedokumente vahetamine. T. Silves ei eita,

et ta viis Tallinnasse veoautojuhtudele dokumente. Asjaolu, et T. Silves tundis M.K. i, kes on

käesolevaks ajaks süüdi mõistetud kuritegelikku ühendusse kuulumises, ei tähenda, et T. Silves

kuuluks samasse ühendusse.

Apellatsioonis leitakse, et kuritegeliku ühenduse eksisteerimine ei ole leidnud kinnitust. Pigem

oli nende isikute vahel, kes tegelesid suhkruäriga, grupp, sest grupi liikmete vahel puudub range

juhtimisstiil ja rollide kindlaksmääratus. T. Silvesel suhkruäri korraldamisega seost ei olnud ja

selle kohta ei ole prokurör ühtegi tõendit esitanud.

T. Silves kuritegelikku ühendusse ei kuulunud ja tal puudub nn kindel roll. M.K. i palvel mõnel

korral autojuhtidele dokumentide viimist ei saa nimetada kuriteoks, kuna T. Silves ei teadnud,

mis oli dokumentide sisu ja millisel põhjusel tuleb neid autojuhtidele viia. Kogutud tõendid ei

kinnita T. Silvese kindlat püsivat rolli kuritegeliku ühenduse struktuuris. Siinjuures ei nõustu

kaitsja maakohtu väitega, et kõneeristused kui ka Skype-vestlused kinnitavad, et tegemist oli

pikaajalise plaaniga. T. Silvese teos puuduvad kuriteo nii objektiivse kui ka subjektiivse

koosseisu tunnused, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et T. Silves oleks omanud

mingit informatsiooni kuritegeliku ühenduse kohta ning et temal oleks olnud soov osaleda nn

kuritegelikus ühenduses kaudse tahtluse vormis. T. Silvese käitumises ei ole tuvastatud

planeeritud tegevust pikaajalise suure varalise kasu saamiseks ega ole tõendeid selle kohta, mis

võimaldaks järeldada, et T. Silves oli allutatud organisatsiooni tahtele või on oma tegevusega

kaasa aidanud ühenduse eesmärkide saavutamisele.

Kuigi maakohus asus seisukohale, et T. Silvese ütlused maakohtus on vastuolus asjas kogutud

teiste tõenditega, ei selgu otsusest, milliste tõenditega.

5. Tartu Maakohtu 16.05.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav K. Austini kaitsja

vandeadvokaat A. Tammer, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist K. Austini süüdimõistmise

osas ning uue otsuse tegemist, millega mõistetakse K. Austin esitatud süüdistuses õigeks.

5.1. Apellant leiab, et maakohus on rikkunud KrMS § 3051 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse

põhistamise kohustust. Maakohtu otsuse lugemine on ajamahukas ja keeruline, sest otsus ei ole

arusaadavalt struktureeritud, seisukohtade ja siseveendumuse kujunemine ei ole arusaadav ega

jälgitav. Kohtuotsuses on valikuliselt üles loetletud, ümber kirjutatud ja refereeritud, esmalt

isikulisi ja seejärel kirjalikke tõendeid, kuid neid ei seostata K. Austinile esitatud süüdistusega.

Kohtuotsusest on võimatu aru saada, kas ja millised asjaolud on maakohus üldse kindlaks teinud

ning millistele tõenditele need tuginevad. Kohtuotsuses on esitatud üksikud deklaratiivsed

järeldused, kuid selgusetuks jääb, kust need pärinevad või millistele tõenditele need tuginevad.

Kirjeldatud puudused takistavad oluliselt kaitseõiguse teostamist. Ka ei ole tõendite

refereerimine käsitletav tõendite analüüsi ega otsuse põhjendustena.

K. Austinile etteheidetud kuriteokoosseisu objektiivne külg (kaasaaitamisteod) on kohtuotsuses

täielikult käsitlemata. Maakohus on tõendeid hinnanud valikuliselt ja ühekülgselt, tehes nende

põhjal ebaõigeid järeldusi, jättes seejuures ka kaitsja esitatud seisukohad analüüsimata.

5.2. Maakohus luges tunnistajate M.K. i, K.J. i, I.L. i ja J.S. i (P) ütlused usaldusväärseteks,

välja arvatud K. Austini ja T. Silvese osas. Apellandi hinnangul on maakohus rikkunud KrMS

§ 312 p 2 nõudeid, sest kohtuotsuse põhiosas ei ole esitatud mitte ühtegi põhjendust selle kohta,

miks maakohus leiab, et K. Austini osas on tunnistajate ütlused ebausaldusväärsed. Apellandile

jääb arusaamatuks, millistele suhkru ostu-müügi dokumentidele omas K. Austin ligipääsu ning

milliseid arveid, akte ja deklaratsioone peab kohus silmas. Maakohus kasutab otsuses korduvalt

väljendit „suhkru müügiahel,” kuid ei ole avanud selle sisu. Maakohus ei ole põhjendanud,

kuidas sellisest dokumentidele ligipääsust ja raamatupidaja kvalifikatsioonist tulenevalt pidi K.

Austin aru saama ebaseaduslikust ärist/majandustegevusest ning sellest, et deklaratsioonid,

arved ja aktid ei kajasta reaalseid majandustehinguid. Apellant märgib, et OÜ XXX , mis esitas

MTA-le maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid, raamatupidaja E.S. omas samuti

ligipääsu raamatupidamisdokumentidele (arved, aktid, deklaratsioonid, lepingud jne), kuid

tema osas ei tekkinud kahtlust, et ta oleks teadlik olnud ebaseaduslikust suhkruärist, tegelikult

mittetoimunud majandustehingutest ning maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest.

Apellandile jääb kohtuotsusest arusaamatuks, kuidas K. Austini poolt allkirjastamata ja tema

valduses mitteolnud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid ja lepingud näitavad K. Austini

teadlikkust suhkruahela toimimisest. Maakohus ei ole avanud, mida ta peab silmas suhkruahela

toimimise all. Õige on maakohtu väide, et K. Austini nimi on kantud osadele OÜ Depredador

ja OÜ XXX vahelistele kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidele, kuid maakohus on jätnud

tähelepanuta kaitsja väite, et K. Austin ei ole aktidega ja lepingutega kokku puutunud ega olnud

teadlik nende olemasolust. Vaatamata sellele, et M.K. oli aktile märkinud K. Austini nime, ei

saa nimetatud aktid tõendada K. Austini teadlikkust suhkruahela toimimisest. Maakohtu

hinnangul on tähelepanuväärne see, et arved on allkirjastamata, millest saab kohtu arvates teha

järelduse, et K. Austin teadis kogu suhkruahela asjaolusid. Apellant rõhutab, et ükski õigusakt

ei nõua äriühingu poolt väljastatud arve allkirjastamist. Seega on ebaõige maakohtu järeldus, et

allkirjastamata arve näitab sellel kajastatud tehingu fiktiivsust (näilikkust) või muid, arvel

mittekajastatud asjaolusid. Kaasajal on enamus arvetest selle esitaja poolt allkirjastamata.

5.3. Maakohus ei ole tuvastanud K. Austini süüdistuses näidatud kaasaaitamistegusid. Kaitsja

arvates ei ole maakohus K. Austinile süüksarvatud tegude subjektiivset koosseisu tuvastades

järginud KarS §-st 16 tulenevat kaudse tahtluse kriteeriume. Põhilise kriteeriumina on

Riigikohtu kriminaalkolleegium praktikas subjektiivse külje tuvastamisel nimetanud teo

objektiivseid asjaolusid. Subjektiivse külje tuvastamisel peavad seega olema kaasatud kõik

kriminaalasja menetlemisel tõendamist leidnud ja asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud.

K. Austin kaasaaitajana pidi olema teadlik ja aktsepteerima teiste, maksukuriteo toimepanijate,

kuritegelikku käitumist. Sellekohaseid tõendid kaitsja hinnangul kriminaalasjas kogutud ei ole.

Ükski tõend ei kinnita, et K. Austin oleks olnud teadlik M.K. i, jt isikute kuritegelikest

kavatsustest ja nõustunud kaasabi osutama maksupettuse toimepanemisele. Tegutsedes

Depredador OÜ raamatupidajana ja abistades paaril korral Katexx OÜ juhatajat I.L. i, ei

aidanud K. Austin teadlikult ja tahtlikult kaasa OÜ XXX käibedeklaratsioonides valeandmete

esitamisele.

5.4. K. Austin töötas Baltimpeksi raamatupidajana. See oli tema põhitöökoht, mis asus Tartus

Riia tänava äärse Kauburi kaubamaja Baltimpeksi kontoris. Lisaks põhitööle osutas K. Austin

erinevatele äriühingutele raamatupidamisteenust. K. Austin tundis Depredador OÜ osanikku ja

juhatajat J.P. i ja osutas Depredador OÜ-le raamatupidamisteenust. Esialgu kuulus K. Austini

tööülesannete hulka üksnes raamatupidamise tegemine ning maksudeklaratsioonide esitamine,

selleks vormistas J.P. temale volituse e-maksuametis. J.S. i (Pi), M.K. i selgituste järgi tegeles

Depredador OÜ nimel suhkru ostmise ja müügiga J.P. i, kes koostas ka vastavad müügiarved.

Ülesanded, mida K. Austin täitis Depredador OÜ raamatupidajana, ei ületanud raamatupidaja

tavapäraseid ülesandeid: raamatupidamiskannete tegemine, maksudeklaratsioonide koostamine

ja esitamine MTA-le, müügiarvete koostamine, ostuarvete ja maksude tasumine

pangaülekannete teel jmt raamatupidamises vajalike dokumentide koostamine. Kaitsja leiab, et

tavapärase

raamatupidamisteenuse

osutamine

ning

võimalike

näilike

raamatupidamisdokumentide hoidmine ei ole piisav isiku süüditunnistamiseks maksukuriteole

kaasaaitamises.

5.5. Vastupidiselt maakohtule leitakse apellatsioonis, et Skype-i vestlused M.K. i ja K. Austini

vahel kinnistavad K. Austini veendumust, et M.K. on ärimees, kes juhib erinevate äriühingute

majandustegevust ning muu hulgas tegeleb teistest riikidest erinevate kaupade sisse ostmisega

ning Eestisse transpordiga. Ka isiklikul tasemel suhtlemine kinnitab apellandi hinnangul, et K.

Austin ei teadnud, et M.K. on kurjategijast maksupettur.

K. Austin ei olnud kokkuleppemenetluses süüdimõistetud isikute võimalikest kuritegelikest

kavatsustest ja käitumisest kuritegelikul eesmärgil teadlik ega ole ise käitunud kuritegelikel

eesmärkidel ega kuritegude toimepanemise ja nendele kaasaaitamise tahtlusega, st temal

puudus soov ja tahe, aidata kaasa M.K. i ja OÜ XXX toimepandud kuritegudele, mistõttu tuleb

K. Austin temale esitatud süüdistustes õigeks mõista.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav T. Silves ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni

juurde. Samuti jäi esitatud apellatsiooni juurde ka süüdistatav K. Austini kaitsja. Prokurör palus

jätta maakohtu otsuse muutmata T. Silvese ja K. Austini süüditunnistamises neile esitatud

süüdistustes.

7. Ringkonnakohus, kuulanud ära istungil menetlusosalised, tutvunud kriminaalasja

materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsioonide ning maakohtu istungite protokollidega,

on seisukohal, et Tartu Maakohtu 16.05.2016 otsus tuleb jätta muutmata ning süüdistatavate

kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.

Süüdistatavate kaitsjate taotlused T. Silvese ja K. Austini õigeksmõistmiseks jäävad edutuks.

7.1. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsioonide piires ja

ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pooled

on seda apellatsioonides taotlenud (RKKKo nr 3-1-1-54-12). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4

sätestatud ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatavate kaitseõiguse tagamise

seisukohalt, sest süüdistatavatelt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks

apellatsioonides vaidlustamata küsimustes (RKKKo nr 3-1-1-31-11).

Ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele,

millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus

nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11).

7.2. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha maakohtu otsuse põhjendatuse, ülesehituse ja

jälgitavuse osas (I), seejärel võtab seisukoha T. Silvese süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1, 3 - § 22

lg 3 järgi (II), T. Silvese süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi (III), K. Austini süüdistuses KarS §

3891 lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (IV), määrab kindlaks menetluskulud (V) ja lõpetuseks võtab

kokku apellatsioonmenetluse tulemuse (VI).

I

8. Kohtukolleegium ei nõustu, et maakohtu otsus ei vasta KrMS § 3051 lg 1 nõuetele, ei ole

põhjendatud ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole järgitav, mis tooks endaga kaasa

KrMS § 339 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise.

Ringkonnakohus nõustub küll osaliselt apellantide kriitikaga, et maakohtu otsus sisaldab teatud

osas ebavajalikku, tõendite analüüs on kohati liigne tõendite refereering ning teatud osas esineb

kordusi, kuid vaatamata sellele on ringkonnakohtu hinnangul võimalik jälgida maakohtu

siseveendumuse kujunemist ning tegemist ei ole KrMS § 3051 lg 1 ja § 339 lg 1 p 7 tähenduses

rikkumistega. Vaatamata otsusega ajamahukale tutvumisele on võimalik eristada otsusest

olulist, mille põhjal oli kaitsjatel võimalik välja tuua maakohtu eksimusi ning vormistada

apellatsioone.

Kaitsjad sisuliselt ei nõustu maakohtu poolt tehtud järeldustega olemasolevate tõendite pinnalt.

Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse

põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1

p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Seejuures tuleb silmas

pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest.

Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes on tegemist eeskätt siis,

kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne

süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (RKKKo-d nr 3-1-1-14-14, p-d 699 ja 700; nr 3-

1-1-11-15).

Kuna käesolevas asjas ei saa rääkida kohtuotsuse põhiosa puudumisest tervikuna, seda ka mitte

mõne süüdistatava ega ka kuriteo osas eraldi, jäävad kaitsjate väited selles osas edutuks.

Kohus märgib, et põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena

(RKKKo-d nr 3-1-1-139-05, p 15; nr 3-1-1-57-99, p 6.1; nr 3-1-1-23-11). Ehk kuigi kaitsjad

väidavad, et maakohus ei ole küllaldaselt käsitlenud süüdistatavatele etteheidetavate süütegude

koosseisu, ei saa sellega nõustuda, kuna kaitsjad sisuliselt ei nõustu maakohtu käsitlusega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada ka mõnda muud kriminaalmenetlusõiguse

olulist rikkumist.

II

9. Maakohus mõistis T. Silvese KarS § 3891 lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi süüdi maksupettusele

kaasaaitamises. Kaitsja leiab, et maakohtu otsusest ega maakohtule esitatud tõendite pinnalt ei

järeldu, et T. Silves oleks toime pannud kaasaaitamisteo ja maakohus on hinnanud tõendeid

meelevaldselt.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga ja leiab, et maakohus asus põhjendatult lähtuvalt asjas

kogutud tõenditele seisukohale, et T. Silves on täitnud maksupettusele kaasaaitamise koosseisu

nii objektiivseid kui ka subjektiivsed tunnused.

9.1. Kaitsja soovib sisuliselt, et apellatsioonikohus annaks võrreldes maakohtuga tõenditele

teistsuguse hinnangu, leides, et maakohus on arvestanud tõendeid üksnes osaliselt ning nendes

väljatoodut on arvestatud kontekstiväliselt.

Kaitsja hinnangul loeb maakohus osad tõendid mitteusaldusväärseks mitte millelegi

tuginemata, sh T. Silvese osas õigustavad ütlused on hinnatud mitteusaldusväärseks.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitseväitega, et seda oleks tehtud mitte millelegi tuginemata.

Maakohtus antud tunnistajate ütlused, millede kohaselt T. Silves ei teadnud toimuvast midagi

ning teda kasutati vaid ühingu tegevuse eesmärkidel ära, on vastuolus tunnistajate ja

süüdistatava vahel olnud telefonikõnede stenogrammidega. Arvestades nimetatud kõnede

suhtluse sisu, on alusetu väita, et T. Silves ega ka K. Austin ei saanud asetleidvast tegevusest

aru.

9.2. Veel heidetakse apellatsioonis ette, et maakohus ei ole järginud Riigikohtu 15.12.2014

otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-65-14 tehtud juhiseid asja uuel arutamisel ning lisaks ei nähtu

Riigikohtu otsusest, et T. Silvese õigeksmõistmine ringkonnakohtu poolt oleks olnud vale.

Sellega kohtukolleegium ei nõustu. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud kõrgeima astme

kohtu juhistega ning nendega on arvestanud ka prokurör, kes on viinud süüdistuse vastavusse

kõrgeima kohtu poolt tehtud etteheidetega. Riigikohus on oma 15.12.2014 lahendis asunud

sisuliselt seisukohale, et maakohus on T. Silvese süüdistuse osas KarS § 3891 lg-te 1, 3 - § 22

lg 3 järgi jätnud esitatud süüdistuse osaliselt tähelepanuta ning esitatud väited hindamata.

Kokkuvõtlikult rikkus maakohus esmasel arutamisel KrMS § 339 lg-t 2 ehk tegemist oli

kohtuotsuse põhistamiskohustuse rikkumisega. Maakohus eiras KrMS § 268 lg-t 1. Kuna

ringkonnakohus jättis maakohtu vea kõrvaldamata, rikkus ka ringkonnakohus esmasel

arutamisel KrMS § 339 lg-t 2. Tegemist oli menetlusõiguse rikkumisega, mis sai alguse

maakohtust ja seetõttu tuli saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus tuvastas

just menetlusõiguslikke rikkumisi.

Seega omamoodi õige on T. Silvese kaitsja seisukoht, et Riigikohus pole öelnud, et T. Silvese

õigeksmõistmine oleks olnud materiaalõiguse kohaldamise seisukohalt vale, sest selles osas

pole kõrgem kohus oma seisukohta avaldanudki.

Apellatsioonis esitatud väite kohaselt pole maakohus käsitlenud T. Silvese panust

käibemaksupettusele kaasaaitamises. Maakohtu otsus on küll kohati heitlik ning selle mahukuse

tõttu on komplitseeritud sellest arusaamine, kuid maakohus on siiski käsitlenud T. Silvese

panust käibemaksupettusele kaasaaitamisele. Nimelt on maakohtu otsusest tuvastatav

T. Silvese aktiivne roll suhkrumüügis. Nimetatut tõendab süüdistatava suhtlus nii A.K. e kui ka

M.K. iga. T. Silvesel oli ülevaade, kuidas toimub suhkru müük, arveldamine, kauba maha

laadimine, jne. Müügist tulenev rahade liikumine avaldas T. Silvese tegevusele materiaalse

kasu saamise eesmärgil sihikindlat mõju. Ta tundis jätkuvat huvi paljude asjaolude vastu ja

selleks oli tal vaja ka ühenduse liikmeid suunata ja abistada, näiteks CMR-de vahetamisega.

9.3. Kaitsja toob välja, et T. Silves ei teadnud, mis oli tema poolt vahetatavate dokumentide

sisu ning T. Silves ise nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu istungil väidab lihtsakoeliselt, et ta

tuli lihtsalt inimestele appi, et vältida nende sõiduvaeva marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu.

Tegemist oli lihtsalt vastutulekuga.

Süüdistuse kohaselt heidetakse T. Silvesele ette ka suhkru saabumisel sihtkohta transpordil

kasutatud/koostatud rahvusvaheliste kaubaveo-saatelehtede (CMR) kokku korjamist. Vaidlust

ei ole selles, et T. Silves edastas Tallinnas dokumente, mis temale selleks saadeti ja võttis nende

asemel ka dokumente vastu. Seda kinnitavad maakohtus nii süüdistatav ise (köide 15, lk 16

pöördel - 17) kui ka tunnistajad K.J. ja M.K. (köide 14, lk 8-9; köide 15, lk 8). Väide, et T.

Silves ei teadnud midagi vahetatavate dokumentide sisust, läheb vastuollu vaatlusprotokollina

koostatud süüdistatava ja tunnistaja M.K. i kõnede stenogrammidega. Kõnede stenogrammide

kohaselt on võimalik aru saada, et T. Silves saab aru, milliseid dokumente tuleb tal vahetada,

mida ta saab M.K. i käest ja mida tuleb tal vastu anda. Nimetatud väidet ilmestab kõne, mille

kohaselt peaks dokumentide vahetus toimuma 20.06.2012 (köide 13, lk 58-64), kuid auto ei

jõua kokkulepitud kohta õigel ajal, T. Silves ei leia õiget kohta ning arutatakse cargo teel

dokumentide saatmist. 20.06.2012 kell 18.00.01 alanud telefonikõnest, kui M.K. helistas T.

Silvesele, tuleneb, et kui M.K. küsib T. Silveselt, et kas viimane saaks teda homme veel aidata,

vastab T. Silves „No väga väga hea, aga kus ma, mis aidata noh, see on, ega ma sind ei aita.

Me ju ühi…, see on ühine, ühine asi, vana kuradi, aga„ (köide 13, lk 63). Nimetatud vestluse

osa ilmestab seisukohta, et T. Silves oli teadlik, mis dokumente ta vahetab ning korralduse

selleks sai ta siiski peamiselt M.K. ilt. Ei ole kuidagi eluliselt usutav, et kuigi T. Silves pidas

kogu tegevust sisuliselt ühiseks tegevuseks, ei saanud ta aru, millised dokumendid saabuvad

cargoga ja millised dokumendid ta välja vahetab. Jutt käib ka otseselt CMR-dest. Nimelt

19.07.2012 kell 09.16.02 (köide 13, lk 198 – 199 pöördel) helistab T. Silves A.K. ele ning jutt

käib dokumentide vahetamisest, mille käigus mainitakse korduvalt ka CMR-de ärakorjamist,

mille osas T. Silves toob välja, et kuigi tol hetkel oli neid pabereid üks, siis koguaeg on neid

kaks olnud. Seega on detailselt käinud jutt ka CMR-dest.

9.4. Kaitsja rõhutab tuginedes H.A. i suhtes kriminaalasjas nr 1-15-8673 tehtud maakohtu

lahendile, esmasele ringkonnakohtu lahendile ja asjaolule, et Riigikohus ei ole oma otsuses

ümber lükanud seisukohta, et saatelehtede kokku korjamine ei moodusta maksukuriteole

kaasaaitamist, et T. Silvese tegu ei soodustanud maksukuritegu.

Ringkonnakohus, arutades teistkordselt T. Silvese süüdistust, ei nõustu kaitsja seisukohtadega.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et kaitsja poolt H.A. i suhtes viidatud lahendi puhul on

tegemist jõustumata lahendiga, mille osas on prokurör esitanud apellatsiooni ning tegemist ei

ole maakohtu sellise seisukohaga, millele käesoleval hetkel saaks tugineda. Riigikohus tõesti ei

ole varasemalt ringkonnakohtu poolt koosseisu osades väljendatud seisukohta ümber lükanud,

kuid taaskord vajab rõhutamist, et Riigikohus ei võtnud materiaalõiguse kohaldamise osas

seisukohta, vaid tuvastas menetlusõiguse rikkumise, mis tõi kaasa kriminaalasja uueks

arutamiseks saatmise, seega nimetatud asjaolud ei ole aluseks väitmaks, et saatelehtede kokku

korjamine ei moodusta maksukuriteole kaasaaitamist.

Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et ka saatelehtede kokku korjamine lisaks

muudele kaasaaitamistegudele aitas kaasa maksukuriteo toimepanemisele ning maakohus on

põhjendatult T. Silvese ka selles osas süüdi mõistnud. Tuleb nõustuda, et CMR-e ei olnud vaja

selleks, et maksukuritegusid toime panna, kuid antud kriminaalasjas on süüteo skeem üles

ehitatud muuhulgas ka saatelehtede ärakorjamisele ja vahetamisele. CMR-de vahetamine oli

kindlasti vajalik selleks, et kauba hinnaga manipuleerida. Ka maakohus on märkinud, et CMR-

d näitasid, et suhkur toodi Lätist ning toimetati tegelikkuses kohe Eestis olevale lõpptarbijale.

Saatelehtede ärakorjamine muutis vajalikuks vahepealsed fiktiivsed tehingud, deklareerimaks

suhkrumüügilt käibemaksu. CMR-de korjamine ja vahetamine on üks osa T. Silvese

kaasaaitamisteost. T. Silvese tegu toetab M.K. i tegu ning toetab täideviija tahtlust.

Selleks, et lugeda tegelikkusele mittevastavate arvete hankimine maksudeklaratsioonis

valeandmete esitamisele kaasaaitamiseks, ei pea tuvastama, et näilike arvete puudumise korral

poleks valeandmeid sisaldanud deklaratsioone esitatud. Kolleegium on selgitanud, et

kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo

vahel. Siiski ei pea see põhjuslik seos olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse

külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela

arengule ning toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu,

mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab

täideviija tahtlust (RKKKo nr 3-1-1-6-11, p 13.5).

CMR-de väljavahetamine oli vajalik, et varjata kauba päritolu ja juhul, kui maksuhaldur

hakkaks maksumenetluse käigus kolmandatelt isikutelt vajalikku teavet koguma, siis oleks

võimalik vähendada riski, et maksuametnik avastab alusetu sisendkäibemaksu kajastamise

OÜ XXX maksudeklaratsioonides. Seetõttu oli T. Silvese poolt saatelehtede väljavahetamine

just selle maksukuriteo puhul täideviija tahtlust toetavaks ja kinnitavaks teoks.

9.5. Kaitsja leiab, et T. Silvese puhul puudub vajalik tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks

ning selles osas puuduvad ka igasugused tõendid.

Subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema tahtlik. See tähendab, et

kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Seega ei

saa kaasaaitamiseks kvalifitseerida käitumisakte, mille toimepanija kas hooletusest,

kergemeelselt või üldse mittesüüliselt käitudes annab objektiivses mõttes kaasabi kuriteo

toimepanemiseks. Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda ikka veel, et

kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab kaasaaitajal

olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema

tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Seega ei saa

kaasaaitamiseks lugeda ka sellist iseenesest vaieldamatult tahtlikku käitumist, kus isik annab

toimepanijale objektiivselt kaasabi, kuid kas ei pea üldse võimalikuks või vähemalt ei mööna,

et toimepanija kasutab saadud abi tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks. Tahtlus

toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt

seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija

poolt ja möönab seda. Seevastu on tahtlus välistatud olukorras, kus kaasaaitaja peab küll

võimalikuks ja möönab täideviija poolt mingi õigusvastase teo toimepanemist, kuid tal puudub

sellest teost täpsem ettekujutus. Selles mõttes on kaasaaitamise jaoks vajalik, et kaasaaitaja

kujutaks endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu

olulisemates joontes ette. (RKKKo nr 3-1-1-97-09, p 7.4)

Eelnevast analüüsist ja kohtupraktikast järeldub, et puudub igasugune alus väita, et T. Silves ei

teadnud, et see, mida ta teeb, pole lubatud. Ta lähtus saadud juhistest ning aitas maksupettusele

kaasa, korjates ära CMR-d, jagades teadmisi, kuidas tegutseda ning abistas rahaliste vahendite

hankimisel. Arvestades, et T. Silvesel oli varasemalt ärilisi teadmisi, mida ta uuritavas asjas

jagas, saab kindlasti järeldada, et ta sai aru ja oli selgel teadmisel, et M.K. i poolt läbiviidav

tegevus ei ole seaduslik.

III

10. Maakohus leidis, et põhjendatud on T. Silves süüdi mõista ka süüdistuses KarS § 255 lg 1

järgi. Kaitsja leiab, et kuritegeliku ühenduse eksisteerimine ei ole üldse tõendamist leidnud,

seega ei saanud sinna kuuluda ka T. Silves. Tegemist ei ole mitte ühenduse, vaid tavalise

grupiga. Ringkonnakohus kaitsja selle käsitlusega ei nõustu.

10.1. Kaitsja leiab, et T. Silvese poolt esitatud küsimused seoses äritegevusega M.K. ile, on

seotud laenu tagasimaksega, mitte ühendusse panustamisega. Kriminaalasjas kogutud tõendid

näitavad vastupidist. Kõnede stenogrammist tuleneb, et T. Silvese puhul ei saa rääkida üksnes

laenu vahendamisest, mida ka T. Silves ise ei eita, vaid süüdistatav on tundnud läbi selle olulist

huvi pidevalt ka asjade käekäigu üle ning väljendades end paljudel juhtudel „meie“ tegevusega.

T. Silves aitas küll OÜ-l XXX laenu saada, kuid oli ka seejärel edaspidi ise asjade käekäigu

üle väga tõsiselt huvi tundev. Täielikult ei saa ka eitada, et T. Silves poleks andnud kuritegeliku

ühenduse liikmetele lihtsalt majandusalast nõu, mida ta on maakohtu istungil asunud aktiivsel

väitma. Kõnede üleskirjutisest nähtub muuhulgas, et T. Silves on jaganud oma teadmisi A.K.

ele (köide 13, lk 159-161). Samas, öeldes, et need on lihtsalt teadmised, oleks tegemist

kontekstist välja kisutud lausetega ning jääks arvestamata taust, et tegelikkuses oli

majandustegevusealane nõu vajalik ühenduse efektiivseks kuritegelikuks toimimiseks,

minimeerides riski jääda MTA-le silma. Nagu ringkonnakohus ka käesoleva otsuse alapunktis

II välja tõi, siis tunnistajate maakohtus antud ütlused on antud eesmärgiga minimeerida

käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate süü suurust ning arvestades vastuolusid teiste asjas

kogutud

tõenditega,

oli

põhjendatud

tunnistajate

ütlused

selles

osas

lugeda

mitteusaldusväärseteks.

T. Silvese kõnedest M.K. i ja A.K. e vahel on näha süüdistatava üleolekut ja pidevat selgitamist,

kuidas asjad peaksid käima ja kuidas äri „põhja ei lastaks“.

Apellatsioonis märgitakse, et teadmine M.K. ist ei tähenda T. Silvese puhul veel kuritegelikku

ühendusse kuulumist. Maakohus ei ole oma otsuses ka sellisele seisukohale viidanud, mistõttu

selline väide on asjakohatu.

10.2. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas arutatava ühenduse näol ei ole üldse tegemist ühendusega,

vaid rääkida tuleks üksnes grupist. T. Silvese seotuse osas ei ole ka tõendeid esitatud.

Kaitsja leiab veel, et esitatud fraas, et tegutseda tuleb „päev päeva haaval“, ei tähenda pikaajalist

tegutsemist, vaid viitab tegutsemise ajutisusele. Ringkonnakohus leiab, et see on väljend,

millele ei saa anda kuritegeliku ühenduse püsivuse seisukohast ülimuslikku kvantitatiivset

tähendust.

Kuritegeliku ühenduse eristamine grupist on apellatsiooni kohaselt oluliseks probleemiks

T. Silvese süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi. Kuritegeliku ühendusena tuleb käsitleda sellist

grupilist tegevust, kus on välja töötatud põhjalik teoskeem ja jagatud ülesanded selliselt, et

vastavalt süüdlase ettekujutusele oleks tagatud võimalikult kauakestev ja järjepidev tulu

saamine ilma sealjuures õiguskaitseorganite tähelepanu pälvimata.

Etteruttavalt märgib kohus, et kuritegeliku ühenduse jaatamist ei välista asjaolu, et isikud

tegelevad mitme õiguspärase projektiga (RKKKo nr 3-1-1-6-16).

KarS § 255 koosseisu ja gruppi eristabki tõsiasi, et kuritegelik ühendus on koosseisuna

täpsustatud, kuid grupiviisilise kuriteo toimepanemist võib ette heita sisuliselt igale KarS-i

süüteokoosseisu toimepanijale. Süüteo toimepanemine grupi poolt on karistust raskendav

asjaolu (KarS § 58 p 10) ehk tegemist on karistust iseloomustava osaga. Küll leidub ka

süüteokoosseise, kus see võib olla koosseisuelement – näiteks KarS § 199 lg 2 p 7 – vargus,

mis on toime pandud grupi poolt.

Kuritegelikku ühendust iseloomustab järgnev koosseis: sinna kuulub kolm või enam isikut; see

on püsiv; selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud; see on loodud varalise kasu saamise

eesmärgil ja selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud

vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.

Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma

tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa

võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kuritegelikku ühendust iseloomustab

selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus.

Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel

(kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole

pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust.

(RKKKo nr 3-1-1-65-14, p 21).

Kui grupi potentsiaal ammendub ühe aktsiooniga, ei ole tegemist kuritegeliku ühendusega.

(RKKKo-d nr 3-1-1-125-13; nr 3-1-1-127-13). Täites kõik KarS § 255 koosseisu elemendid,

saabki rääkida kuritegelikust ühendusest, mida eristab grupist n-ö kvalitatiivne külg.

10.3. Lähtuvalt eeltoodust ei saa nõustuda kaitsjaga, et tegemist on pelgalt grupiga. Kindlasti ei

nõustu kohtukolleegium apellatsioonis esitatud väitega, et kuna M.K. rääkis, et tegutseda tuleb

„päev päeva haaval“, siis ongi lihtsakoelist järeldatav, et tegemist on justkui ühekordse

aktsiooniga.

Taaskord vajab rõhutamist, et kuritegeliku ühenduse eesmärk oli tegutseda pikema perioodi

vältel, mitte üksnes süüdistuses esitatud perioodil mai, juuni, juuli 2012. Ühendus oli

planeerinud tegevust ka juba augustiks 2012 ja sellel ajal tegutsenud, kuid kuna süüdistuses

märgitud isikud peeti kinni enne MTA-le augustikuu vastava deklaratsiooni esitamist, piirdus

süüdistus 3 kuuga.

M.K. i ütlustest H.A. ile, mida kohtuotsuse ja apellatsioonide lõikes viidatakse, tuleneb

järgmine. Jälitustegevuse tulemusena on saadud 31.03.2012 Skype-vestlus H.A. i ja M.K. i

vahel (köide 5, lk 53-53 pöördel). Vestluse käigus uurib H.A. , kuidas nad siis teevad, mille

peale M.K. selgitab, et H.A. müüb senikaua kui tema Foods (OÜ XXX ) korda saab ning siis

kui temal on korras, müüb H.A. talle. H.A. esitab omapoolse versiooni asjade käigust

tulevikus, millele M.K. vastab „hetkel ela päev korraga, mõte on sul sama mis mul aasta tagasi

aga see pole nii“. Lugedes Skype-vestlust tervikuna ei saa sisuliselt järeldada, et päev päeva

haaval tegutsemine tähendaks tegutsemist lühiajalise eesmärgiga. Pigem soovitab M.K. H.A.

il hoiduda sellest, et palju ei saa ette mõelda, vaid tuleb arvestada maksuametiga ja siinkohal

on nähtav kuriteo toimepanijate teadlik valvsus ja ettevaatusabinõud, samas ka hirmulolek

ootamatu paljastamise korral.

Täidetud on ka teised koosseisu elemendid. Ühendusse kuulus rohkem kui kolm inimest: M.K.

, A.K. e, I.L. , K.J. , T. Silves, J.P. , M.O. . Suunatud oli ühendus maksukuriteo toimepanemisele

tulenevalt KarS §-st 3891, mille osas on tegemist teise astme kuriteoga, sanktsiooni

ülemmääraga rohkem kui 3 aastat vangistust.

Varalise kasu saamise eesmärk loomisel on olemas. Ühenduse eesmärk oli sisendkäibemaksu

tagasisaamise ning seeläbi varalise kasu tekkimine, mistõttu tuli kasutada vahepealseid

variettevõtteid, kuna suhkur osteti algselt Lätist ning välisriigist ostetud suhkrult ei arvestata

käibemaksu. Seega tulenevalt KMS-st puudus õigus sisendkäibemaksu tagasisaamiseks.

Ka saab rääkida ühenduse püsivusest ja selle liikmeskonna vahel ülesannete jaotumisest.

Ühendus oli üles ehitatud eesmärgiga vaheettevõtteid pidevalt vahetada ning sellega tegevust

pikendada. Olid konkreetsed isikud, kes tegelesid juhtimisega, arvete esitamisega, tehingutega,

jne. Isikute ja ettevõtete vahetumine ei muutnud sisuliselt ühenduse tegutsemist.

Arvestades asjas kogutud tõendeid (jälitustoimingute tulemusena saadud kõne stenogrammid,

Skype-vestlused), siis T. Silves sai elukogenud isikuna aru, et tegemist on kuritegeliku

ühendusega või pidi seda vähemalt möönma ning alusetu on kaitsja väide, et selles osas

puudusid tõendid.

10.4. Maakohtu otsusega moodustatakse T. Silvese suhtes liitkaristused nii KarS § 65 lg-te 1

kui ka 2 alusel. Kaitsja jaoks jääb arusaamatuks karistuse liitmine KarS § 65 lg 1 alusel Harju

Maakohtu 04.09.2015 otsusega mõistetud karistusega.

10.4.1. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati, arvestades KarS § 64 sätestatut, T. Silvesele mõistetud

karistust Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega mõistetud karistuse osa võrra ja mõisteti

T. Silvesele KarS § 65 lg 3 sätteid arvestades karistuseks 6 aastat vangistust.

Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4847 karistati T. Silvest KarS

§ 184 lg 2 p 2 järgi 3-aastase vangistusega ning KarS § 424 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat

6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes

karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati T. Silvese eelvangistuses viibitud

aeg 24.03.2014, s.o 1 päev, karistusaja hulka ning kanda jäi 2 aastat 11 kuud 29 päeva

vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus T. Silvese suhtes tingimuslikult kohaldamata ning

määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui T. Silves ei pane 3 aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX . KarS § 75 lg 2 p 5 alusel

määrati T. Silvesele lisakohustus alluda narkootikumidevastasele ravikuurile. KarS § 78 p 1

alusel arvestati T. Silvesele määratud 3 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o alates 04.09.2015.

T. Silvest süüdistati selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 26.08.2010 otsusega nr 1 -

09-6338 mõistetud süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja olles

selliselt isik, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud

kuriteo, omandas ebaseaduslikult uuesti eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal,

kuid enne 24.03.2014, kokku suures koguses narkootilisi aineid: kokku 75,31 grammi

narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (puhtal kujul 24,60

grammi GHB-d) ja 0,88 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,13

grammi kokaiini), s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud

mõjudoosi ulatuses narkootilisi aineid. T. Silves hoidis nimetatud narkootilisi aineid enda

kasutuses olevas sõiduautos BMW (reg.nr XXX ) kuni 24.03.2014-ni, mil ta Tallinnas, Tedre

16 maja juures nimetatud sõiduki roolist politsei poolt kinni peeti ning narkootilised ained

seejärel politseitöötajate poolt osundatud sõidukist leiti ja ära võeti. Samuti süüdistati T. Silvest

selles, et tema juhtis 24.03.2014 kella 05.40 ajal Tallinnas, Spordi ja Tedre tänavate ristmikul

ja edasi Tedre 16 maja juures mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX , olles

joobeseisundis (narkootiliste ainete kokaiini ja GHB tarvitamisest tingitud narkojoove).

10.4.2. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistuse aluseks olevad teod on toime pandud enne

Harju Maakohtu 04.09.2015 otsuse kuulutamist ehk T. Silves pani maksukuriteole

kaasaaitamisteo ja kuritegeliku ühendusse kuulumise toime enne ja need on tuvastamisel pärast

süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, tuleb mõista liitkaristus.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja istungil esitatud seisukoht, mille kohaselt jääb

kaitsjale mõistmatuks, miks peab isik kandma kaks korda karistust. T. Silves on ühe osa

põhilistest tingimustest täitnud ja need tingimused lõppevad lähiajal ära. Harju Maakohtu

04.09.2015 otsusega pandi T. Silvesele tõesti lisakohustus osaleda narkootikumidevastasel

ravikuuril ning ringkonnakohtu istungil tõi süüdistatav välja, et istungi ajal viibib ta Sillamäel

narkootikumidevastases rehabilitatsioonikeskuses 11 kuud, viibida on jäänud veel 1 kuu ning

kohustus viibida Sillamäel tulenes Harju Maakohtu otsusest. Tegemist on lisakohustusega.

Maakohtu poolt karistuse liitmise osas ei saa rääkida, et tegemist oleks ühe karistuse

kandmisega kaks korda. Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega kohustati T. Silvest järgima ka

kriminaalhoolduse nõudeid ning katseaja pikkuseks oli märgitud 3 aastat alates kohtuotsuse

kuulutamisest.

10.4.3. Hiljem tuvastatud kogumi korral on n-ö liidetavateks süüdlasele mitme kohtuotsuse

järgi mõistetud karistused, mitte aga nende ärakandmata osad. Süüdlase poolt eelmise

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võtmine hiljem tuvastatud kogumi puhul

üheks liidetavaks, kujutab endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis võib kaasa tuua

süüdlase olukorra põhjendamatu raskendamise. Olukorda, kus süüdistatavale on mõistetud ühe

liidetava karistusena tingimuslik karistus või põhikaristust on individualiseeritud mõnel muul

viisil, reguleerib alates 01.01.2015 KarS § 65 lg 3. Tingimusliku vabastamise eelduseks oleva

põhikaristuse suhtes on ka võimalik liitkaristuse moodustamine KarS § 64 ja KarS § 65 ette

nähtud eeskirjade kohaselt. Karistus mõistetakse süüdistatavale kahe kohtuotsusega mõistetud

põhikaristuse liitmise teel. Sellele seisukohale asus enne seadusemuudatust ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi täiskogu 29.10.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-66-10, p 11.4.

(J. Sootak. P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2015. § 65, lk 192-197,

p-d 3-4.3) Seega on maakohus põhjendatult mõistnud T. Silvesele liitkaristuse KarS § 65 lg 1

alusel ka Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega.

On põhjendatud T. Silvesele liitkaristuse mõistmine 3 kohtuotsuse alusel kogumina ja kaitsja

ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse vastupidisele seisukohale jõudmiseks.

IV

11. Maakohus mõistis K. Austini süüdi KarS § 3891 lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi. Kaitsja on

seisukohal, et maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt, puuduvad tõendid, mis kinnitaksid

K. Austini süüd ning süüdistatav on täitnud üksnes Depredador OÜ raamatupidaja kohustusi,

mis ei ületa tavapäraseid ülesandeid. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on

K. Austini põhjendatult lähtuvalt asjas kogutud tõenditele süüdi mõistnud.

11.1. Apellatsiooni etteheide, et maakohus ei ole esitanud põhjendusi, miks on K. Austini suhtes

antavad ütlused ebausaldusväärsed, jääb edutuks.

Maakohus on otsuses põhjendatult leidnud, et I.L. , K.J. kui ka M.K. on K. Austini osas andnud

ütlusi kantuna eesmärgist näidata süüdistatava rolli vähemolulisemana kui see tegelikult oli.

Nimetatud vastuolud ilmnevad teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest, kust näiteks

vaatlusprotokollina vormistatud kõnede väljavõtetest nähtub, et K. Austin on teadlik erinevatest

äriühingute vahelistest skeemidest ning mitte üksnes M.K. i ettepaneku või juhtnööride korral,

vaid ka omal algatusel uuris ja omas süvainfot asjaolude paikapidavusest ning arvete

muutmisest, koostamisest, maksmise vajalikkusest. Ei ole eluliselt usutav tunnistajate poolt

väljapakutav lihtsakoeline kaitseversioon, et K. Austinit üksnes kasutati ära. Nimetatud väite

mittepaikapidavust ilmestavad sarnased asjaolud nagu T. Silvesegi puhul, n-ö jälitustegevuse

tulemusena kogutud kõnede stenogrammid.

11.2. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et OÜ XXX , mis esitas MTA-le maksudeklaratsioonides

ebaõigeid

andmeid,

siis

raamatupidaja

E.S.

omas

samuti

ligipääsu

raamatupidamisdokumentidele (arved, aktid, deklaratsioonid, lepingud jne), kuid tema osas ei

tekkinud kahtlust, et ta oleks teadlik olnud ebaseaduslikust suhkruärist, tegelikult

mittetoimunud majandustehingutest ning maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest.

Ringkonnakohtul puudub käesoleval ajal võimalus võtta nimetatud asjaolu suhtes seisukoht,

sest esitatud on süüdistused T. Silvesele ning K. Austinile. KrMS § 30 lg 1 kohaselt juhib

prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab

riiklikku süüdistust kohtus. Käesoleva asjaga koos seda tehtud ei ole ning ringkonnakohus ei

pea sellel vajalikuks pikemalt peatuda.

Tunnistajate M.K. i, J.P. i (S. ) ütluste kohaselt oli K. Austin Depredador OÜ raamatupidaja

(köide 15, lk 2; 12 pöördel). Vaatamata sellele näitavad kõnede väljavõtted, et K. Austin oli

pidevas kontaktis M.K. iga ja omas ülevaadet OÜ-ga XXX toimuvatest tehingutest. Ehk

sisuliselt teadis K. Austin ka OÜ XXX tegevusest.

11.3. Kaitsja leiab, et vaatamata maakohtu korduvatele viidetele, ei ole lahti mõtestatud, mida

mõeldakse suhkruahela toimimise all ning kuidas allkirjastamata arved seda mõjutavad.

Apellatsioonis leitakse, et arveid ei peagi allkirjastama ja seda kaasajal ei tehtagi.

Maakohus on otsuses selgitanud, mida tähendab suhkruahel, kuid tuleb tõdeda, et see selgub

otsusest tervikuna, mitte ei ole kohus seda üksikult defineerinud. Kohtukolleegium on

seisukohal, et nimetatud asjaolu ei takista veel tähendusest tervikuna aru saamist ning

tunnistajate ütlustest ning maakohtu järeldustest on võimalik tuvastada, et suhkrumüügi ahela

toimimise all mõeldakse, et M.K. organiseeris ja juhtis müügiahelat, kus näidati näilikke ostu-

müügitehinguid, eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, millele erinevates

kriminaalasjades süüdistatavad kaasa aitasid. Müügiahela all mõeldakse erinevate ettevõtetega

loodud skeemi, jätmaks muljet võimalusest arvestada maha sisendkäibemaksu, saada see läbi

tulu ja ettevõtete vahetamise tulemusena mitte jääda silma MTA-le. Seda skeemi ilmestab ka

maakohtu poolt viidatud suhkru teekond Lätist Eestisse.

Ka ei pea paika kaitsja väide, et kaasajal on enamus arvetest esitaja poolt allkirjastamata.

RPS § 7 lg 1 p 7 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist

kinnitav tõend, millel peavad olema majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast

esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist. Seega

peaks olema RPS-i kohaselt ka müügiarved allkirjastatud. Seda praktikat sisuliselt on ka

ühenduse tegevuses kajastatud. Nimelt on erinevate äriühingutevahelised arved allkirjastatud.

OÜ XXX poolt väljastatud arved on siiski allkirjastatud (köide 3, lk 227-229).

11.4. Kaitsja hinnangul ei selgita maakohus, kuidas K. Austin oleks pidanud teadma

maksupettusest läbi raamatupidaja teadmiste ja seaduse. Maakohus on selgitanud, et kohtu

hinnangul K. Austin raamatupidajana pidi deklaratsioone koostades tutvuma ka

raamatupidamisdokumentidega ja käibeandmikega. Ehk selle kohustuse täitmisel oleks ta olnud

teadlik, et tema poolt koostatud deklaratsioonid ei vasta raamatupidamisseadusele ja heale

raamatupidamise tavale.

Esitatud tõenditest nähtuvalt K. Austin sai aru, millist tellimustööd ta täitis ning tellimustööd

tegi ta täitmata samas RPS §-s 7 toodud nõudeid. K. Austini suhtlus M.K. iga ja teiste äriühingu

liikmetega annab tunnistust sellest, et tema sai vägagi hästi aru, et tema poolt koostatavad arved

ja deklaratsioonid ei vasta tegelikkusele – nende taga ei ole majanduslikku sisu. Ta on teadlikult

jätnud järgimata seadusest tulenevad kohustused, vormistades arveid vastavalt saadud

telefonikõnedele. Vaatlusprotokollis välja toodud kõnede üleskirjutuste kohaselt olid K. Austini

ja M.K. i vahel sagedased kõned teemal, kas K. Austin teeb mingisuguste konkreetsete koguste

osas nimetatud suuruses arved (köide 13, lk 143; köide 14, lk 174 – 174 pöördel). Asja

konspireeritusest annab teavet ka jälitusprotokollist tulenev kõne stenogramm, mille kohaselt

K. Austin tahab M.K. i käest Sanderi numbrit (L. ), kuna ta ei saa panka ja tal on vaja koode.

Jääb arusaamatuks, miks peaks olema süüdistataval vaja S. L. a panga paroole, kuna S. L. a

ettevõtteks on OÜ Rednas, kuid K. Austin tegi raamatupidamist OÜ-le Depredador.

Lisaks tuleneb 25.09.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli lisast, kus vaadeldi 28.08.2012

M.K. i elukohast XXX , toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sülearvuti Dell

Inspiron 1525 vaatlusest järgmine. Nimelt vaatlusprotokolli juurde lisatud lisa 8 kohaselt on

toimunud korduvalt vestlus M.K. i (XXX ) ja K. Austini (XXX) vahel. Tuleb nõustuda

kaitsjaga, et nende vestluste käigus räägiti ka isiklikel teemadel, kuid see ei välista K. Austini

tegevust kui kaasaaitamist maksupettusele. Näiteks tuletab K. Austin M.K. ile meelde järgmist

„katexxxile oli vaja eile tsd ära teha“, mille peale lubab M.K. läbi tulla (köide 5, lk 87) või

näiteks kirjutab M.K. K. Austinile „ma tahan et sa mulle arve teeksid. Kohe ütlen hinna“ (köide

5, lk 93). 09.08.2012 on M.K. kirjutanud K. Austinile „kuule ära enam saada rednase v teiste

firmadega seonduvaid asju mul meilile. Pole vaja“ (köide 5, lk 94 pöördel).

11.5. Ka kaitsja väide, et Skype-vestlused pigem kinnitasid, et K. Austinil oli M.K. iga lähedane

läbisaamine ja ta uskus, et M.K. on aus ärimees, ei veena ringkonnakohut, et K. Austin ei olnud

teadlik M.K. i tegevuse ebaseaduslikkusest ning lähedane läbisaamine ei muuda äritegevust

legaalseks. Ringkonnakohus ei vaidle vastu väitele, et süüdistatav käis ka eraeluliselt läbi M.K.

iga ja sellele viitavad ka jälitusprotokollist tulenevad stenogrammid kõnedest. Näiteks

07.05.2012 vestlesid K. Austin ja M.K. sellest, kuidas M.K. tuleb K. Austini last hoidma ning

selle käigus on vaja lapsega mängida, talle putru keeta, magama panna, et siis muinasjuttu

lugeda, jne (köide 5, lk 80 pöördel). See aga ei välista kõiki ebaseadusliku sisuga tegevusi ja

„tööalaseid jutte“ sellest, kuidas vormistada arveid, millest võib Skype’i vahendusel kirjutada

või mitte, kuna kokkusaamised kokku lepiti, jne. Kõik see näitab, et K. Austin oli teadlik M.K.

i tegevusest ning aidates arveid koostada, ülekandeid teha, annab aluse järelduseks, et

süüdistatav K. Austin oli teadlik, et aitab oma tegevusega kaasa M.K. i ebaseaduslikule

tegevusele. Töötades raamatupidajana, pidi ta olema teadlik, et selliste arvete koostamine ei ole

seaduslik.

11.6. Kaitsja väide oli, et raamatupidajana ei puutunud K. Austin kokku ostu-müügi lepingute

sõlmimisega, kaupade tellimisega, kaupade üleandmise-vastuvõtmisega, kaupade transpordiga,

müügiga, jmt. K. Austin osutas ainult raamatupidamisteenust ettevõtte juhi – M.K. i – poolt

antud andmete alusel heas usus ning temal puudus võimalus kontrollida, kas ja milliste

äriühingute kaudu kaup ka tegelikult liigub. Korduvalt püütakse luua mulje ausast ja heas usus

töötavast raamatupidajast, korrates väidet, et K. Austinil ei olnud alust kahelda M.K. i poolt

majandustehingute

kohta

antud

info

õigsuses.

Vastavalt

sellele

koostas

ta

raamatupidamisdokumendid, muu hulgas vormistas Depredador OÜ müügiarved.

Selline kaitsjapoolne viide on üksnes süüdistatavat õigustav ning ei ole kooskõlas reaalse

olukorraga. Koostades M.K. ile arveid telefonikõnede ja Skype-vestluste alusel, on süüdistatav

läinud oma käitumisega vastuollu RPS-ga, seda juba RPS § 6 lg-ga 4, mis ütleb, et iga

raamatupidamiskirjendi

aluseks

on

majandustehingut

tõendav

algdokument

või

algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Sellise käitumise puhul nagu on võimalik

tuvastada kriminaalasja materjalide põhjal, ei saa asuda seisukohale, et K. Austin oleks seda

nõuet täitnud.

OÜ XXX juriidilisel aadressil Aardla 27, Tartu toimunud läbiotsimise käigus ära võetud

dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt on ka OÜ Depredador volitatud esindajana kauba

üleandmise-vastuvõtmise aktile märgitud isikuks K. Austin (köide 2, lk 194-221). K. Austin oli

volitusest teadlik ja edastas nimetatud volituse ka M.K. ile (köide 9, lk 71 -72).

Ka ei anna alust järeldada, et K. Austin tegutses üksnes heas usus raamatupidajana ja ei teadnud

pettusest midagi. K. Austini elukohas XXX , toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

asitõendid (vaatlusprotokollid – köide 2, lk 1 jj) annavad alust teistsuguseks seisukohaks.

Vaatlusprotokollides käsitletud ära võetud mälupulk SanDisk, sellel asuvad failid, ära võetud

dokumendid, ära võetud sülearvuti DELL annavad alust järeldada, et K. Austin tegeles

süüdistuses nimetatud firmade, s.o OÜ Depredador, OÜ Katexx, OÜ Rednas, raamatupidamise

korraldamisega. Seega on alusetud kaitsja vastupidised seisukohad ning tunnistajate poolt

väljatoodu, et K. Austinit kasutati lihtsalt ära. Lisaks ilmestab K. Austini tegevust sissetulekute

osas koostatud fail (lisa 10, köide 9, lk 81-81), millest nähtub süüdistuses märgitud ettevõtetelt

rahade laekumine süüdistatavale. Kõik eelnev viitab ka sellele, et K. Austin oli põhjalikult

teadlik tegelikust äritegevusest ning vastupidised väited on nende tõenditega ümber lükatud.

11.7. Kaitsja heidab veel ette, et maakohus ei ole tuvastanud K. Austini kaasaaitamisteo jaoks

vajalikku kahekordset tahtlust. K. Austin kaasaaitajana pidi olema teadlik ja aktsepteerima

teiste, maksukuriteo toimepanijate, kuritegelikku käitumist. Sellekohaseid tõendid kaitsja

hinnangul kriminaalasjas kogutud ei ole. Ükski tõend ei kinnitavat, et K. Austin oleks olnud

teadlik M.K. i, jt isikute kuritegelikest kavatsustest ja nõustunud kaasabi osutama maksupettuse

toimepanemisele.

Ringkonnakohus selle kaitsja väitega ei nõustu ja leiab, et vajalik tahtlus tuleneb nii maakohtu

otsusest kui ka asjas kogutud tõenditest, millele ringkonnakohus viitas punktis 11.4.-11.6.

Teoorias kehtib ka siin T. Silvese osas analüüsitud kaasaaitamisteo tahtluse osa (käesoleva

otsuse punkt 9.5).

Maakohus on võtnud seisukoha, et arvestades K. Austini ja M.K. i vahelisi vestlusi ei saa

järeldada K. Austini passiivset rolli, vaid ta esitab ka täpsustavaid küsimusi, millest saab

järeldada, et süüdistatav oli teadlik toimuvast petuskeemist ja täitis temale pandud kohustusi

teadmisega, et need on ebaseaduslikud ning arvestades K. Austini isikut – ta on raamatupidaja,

siis tulenevalt oma kvalifikatsioonist pidi ta vähemalt möönma, et selline tegevus ei ole lubatud.

Esineb kaasaaitamisteoks vajalik kahekordne tahtlus.

V

12. Menetluskulude osas märgib ringkonnakohus järgnevat.

12.1. Süüdistatav T. Silvese kaitsja esitas koos apellatsiooniga ka taotluse jätta T. Silvese

menetluskulud riigi kanda. Apellatsioonile lisatud kassa sissetuleku ordeni nr 66 (köide 15,

lk 132) kohaselt on kviitungi aluseks õigusteenuse leping nr 89 apellatsiooni koostamine, mille

kohaselt on T. Silves tasunud 700 eurot, millele lisandus käibemaks 140 eurot, kokku 840 eurot.

Arvestades apellatsiooni mahtu ning varasemalt õigusabiteenuse lepingu nr 89 aluseks olevat

hinnakirja 100 eurot/h (köide 15, lk 64), leiab ringkonnakohus, et kaitsja tasu sellises ulatuses

on põhjendatud.

Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, tehes KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud

lahendi, siis KrMS § 185 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud T. Silvese kanda.

12.2. Süüdistatav K. Austini kaitsja A. Tammer on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi

tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 384 eurot, sh käibemaks 64

eurot. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt justiitsministri 26.07.2016 vastu võetu määrusest

nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord,

tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning

tasumise esitamise tingimused“ (edaspidi Kord) § 6 lg-dest 3 ja 5 on kaitsja taotlus põhjendatud

üksnes osaliselt ning taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 360 eurot, sh

käibemaks 60 eurot.

Korra § 6 lg 3 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja

kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja

arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 240

euro ühes kohtuastmes. Kaitsja on taotlenud maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni

koostamise eest tasu 15 tunni ulatuses summas 240 eurot, mis on Korra § 6 lg-ga 3, arvestades,

et tasu ei ole võimalik maksta rohkem kui 12 pooltunni eest, kooskõlas. Selles osas on kaitsja

tasutaotlus põhjendatud.

Korra § 6 lg 5 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kriminaalasja

kohtuistungil 20 eurot iga poole tunni kohta.

Taotluse kohaselt kulus kaitsjal istungiks 2 tundi (4 pooltundi), s.o 12.00-14.00, mille eest

taotletakse tasu 80 eurot, millele lisandus käibemaks. Kohtuistungi protokolli kohaselt toimus

istung ringkonnakohtus kell 12.00-13.23, mistõttu on kaitsja taotlus põhjendatud 3 pooltunni

ulatuses, s.o 60 euro ulatuses.

Tasudele lisandub Korra § 1 lg 10 alusel ka käibemaks, kuna Advokaadibüroo Tammer &

Tammer on käibemaksukohuslane (EE100760774).

Kokku kuulub kaitsjatasu rahuldamisele summas 300 eurot (240 eurot apellatsiooni esitamine,

60 eurot istungil osalemine), millele lisandub käibemaks 60 eurot, s.o kokku 360 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata,

tehes KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, jäävad menetluskulud süüdistatav K. Austini

kanda.

VI

13. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 16. mai 2016 otsuse muutmata ning süüdistatavate T. Silvese ja K. Austini kaitsjate

apellatsioonid rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/