2-15-10892/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-10892

Tsiviilasi

J.Z.i hagi R.Z.i vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. märtsi 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.Z.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: R.Z. (isikukood: XXXXXXXXX);

esindaja Denis Stepanov

Vastustaja:

J.Z.

(isikukood:

XXXXXXXX);

esindaja

advokaat Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.Z.i määruskaebus rahuldamata ning Viru

Maakohtu 3. märtsi 2016 määrus muutmata.

2. Lugeda R.Z.ile tagastatuks järgmised tõendid:

Hooneühistu Viraaž-Sillamäe 9. märtsi 2016

tunnistus garaažiboksi väärtuse kohta, R.Z.i

pangakonto

väljavõte,

Sotsiaalkindlustusameti

otsused nr XXX ja nr XXX, korteri XXX

Sillamäe linnas fotod, Hooneühistu Viraaž-

Sillamäe 9. märtsi 2016 tõend võlgnevuse kohta,

KÜ Viru pst 33 8. märtsi 2016 tõend ning

Hooneühistu Roosipilved 8. märtsi 2016 tunnistus

garaažiboksi väärtuse kohta.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud R.Z.i kanda.

4. Rahuldada

J.Z.i

avaldus

menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista

R.Z.ilt

J.Z.i

kasuks

välja

menetluskulu

ringkonnakohtus, s.o lepingulise esindaja kulu 288

(kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot (koos

käibemaksuga).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli J.Z.i (hageja) hagi R.Z.i (kostja) vastu varaühisuse lõpetamiseks

ning vara jagamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus kinnitas 3. märtsi 2016 määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi ning

lõpetas tsiviilasjas menetluse. Kompromissi kohaselt on poolte ühisvaraks, mida nad soovivad

jagada, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXX kostja nimele kantud

korteriomand asukohaga XXX, Sillamäe linn, liikmelisus Hooneühistus Viraaž-Sillamäe,

liikmelisus

Hooneühistus

Horisont-Sillamäe,

sõiduauto

Volkswagen

Passat

Variant

(registreerimismärk XXX, ehitusaasta 1991). Eespool nimetatud vara jäetakse kostja

ainuomandisse. Kostja maksab hagejale välja hüvitisena 8500 eurot 5 kuu jooksul alates

kompromissi kinnitamise määruse jõustumise päevast. Hüvitis tasutakse hageja arvelduskontole

nr XXXXX Swedbank AS-is. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise õigust 7 päevani.

Maakohus jaotas menetluskulud vastavalt kompromisslepingule, s.o jättis poolte menetluskulud

poolte endi kanda, rahuldas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ning

tagastas hageja arvelduskontole nr XXXXX Swedbank AS-is riigilõivu summas 150 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole tuvastatud, et pooltevaheline kompromiss oleks

olnud vastuolus seaduse või heade kommetega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi

ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub muuta kompromissis

kokkulepitud hüvitise summat, pikendada hüvitise maksmise tähtaega kuni kahe aastani ning jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Määruskaebuse kohaselt:

1) ei olnud kompromissi kinnitamise hetkeks tuvastatud, et garaažibokside väärtus on 500 eurot;

2) on kostja ainsaks sissetulekuks pension 165 eurot 97 senti. Sellest tulenevalt ei ole kostja

võimeline tasuma hüvitist 8500 eurot 5 kuu jooksul. Kostja on töövõimetu 60% ulatuses. Kostjale

on määratud 11. märtsil 2016 südameoperatsioon ning selle tulemus on ebaselge;

3) on korter XXX Sillamäe linnas kostja ainuke eluase ning selle müümisel ei ole kostjal kuskil

elada. Teistsugust võimalust tasuda hagejale hüvitist kostjal aga ei ole;

4) ei ole ühisvarana nimetatud sõiduautot olemas. Kostja on tasunud korteri eest kokku 6160 eurot,

millest poole, s.o 3080 eurot, peab hüvitama kostjale hageja. Kostjal on võlgnevus Hooneühistus

Viraaž-Sillamäe summas 198 eurot, millest pool peab maksma hageja. Seega on ühisvara väärtus

15 500 eurot, s.o garaažide väärtus 500 eurot, korteri väärtus 15 000 eurot, ning sellest tulenevalt

hagejale makstava hüvitise suurus 7750 eurot. Arvestades hageja kohustust kostja ees on kostja

poolt hagejale hüvitamisele kuuluv summa 4571 eurot (7750 – 3080 – 99);

5) palub kostja arvestades korteri seisundit ning asukohta viiendal korrusel (viimase korruse

korterite ostuhuvi on väike), kostja tervislikku seisundit, sissetuleku suurust ning pikendada

hüvitise tasumise tähtaega kahe aastani.

Koos määruskaebusega esitas kostja Hooneühistu Viraaž-Sillamäe 9. märtsi 2016 tunnistuse

garaažiboksi väärtuse kohta, enda pangakonto väljavõtte, Sotsiaalkindlustusameti otsused nr XXX

ja nr XXX kostjal püsiva töövõimetuse tuvastamise ja puude raskusastme ja lisakulude

mittetuvastamise kohta, korteri XXX Sillamäe linnas fotod, Hooneühistu Viraaž-Sillamäe 9.

märtsi 2016 tõendi võlgnevuse kohta, KÜ Viru pst 33 8. märtsi 2016 tõendi ning Hooneühistu

Roosipilved 8. märtsi 2016 tunnistuse garaažiboksi väärtuse kohta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu määrus muutmata

ning menetluskulud kostja kanda.

Vastuse kohaselt:

1) on kostja nõude põhjendused ebaselged. Pooled sõlmisid kompromissi vabatahtlikult ja see

vastab poolte tahteavaldusele;

2) puuduvad nii menetluslikud kui ka materiaalõiguslikud alused kompromissi muutmiseks. Kõik

määruskaebuses

esitatud

vastuväited

olid

mitmekordselt

esitatud

menetluse

kestel.

Määruskaebuses loetletud asjaolud on tekkinud enne kompromissi sõlmimist;

3) jääb määruskaebusest ebaselgeks, millised asjaolud on oluliselt muutunud, mis annaks TsMS

§ 618 järgi kompromissi muutmiseks alust;

4) saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS) nimetatud alustel. Kompromissi tühistamine toimub

hagiavalduse esitamisega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vormis. Kompromissi

seaduslikkus ja headele kommetele vastavus oli kontrollitud kohtu poolt kompromissi

kinnitamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

6. Vaidlust ei ole, et kompromissi kinnitamise määrus ei ole jõustunud ning kostja on esitanud

määruskaebuse tähtaegselt. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse

esitamisele ja menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui seadusest ja

määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 631 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses

(ja TsMS §-le 659 tuginedes ka määruskaebuses) tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu

otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate

asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest

erinev otsus.

Kostja ei ole määruskaebuses viidanud kaebuse põhjendusena mitte ühelegi maakohtu poolsele

menetlusõiguse normi rikkumisele ning ringkonnakohus ei ole ka ise sellist olulist menetlusõiguse

normi rikkumist maakohtu poolt tuvastanud.

7. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Asja

materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid kompromissi maakohtu istungil ja kompromissi tekst on

protokollitud maakohtu poolt kohtuistungi protokollis (lk 93). Maakohtu määrusega kinnitatud

kompromiss vastab poolte poolt kohtuistungil kokkulepitule ja vastupidist ei väida ka kaebaja.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kompromissist taganenud enne kompromissi

kinnitamist maakohtu poolt.

Määruskaebuse esitaja soovib kompromissi kinnitava maakohtu määruse tühistamist eelkõige

põhjusel, et kompromiss on sõlmitud olukorras, kus kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ei olnud

välja selgitatud. Ringkonnakohus selgitab, et kompromissileping ongi leping õiguslikult vaieldava

või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel

(VÕS § 578 lg 1). Seega ei pidanud maakohus enne kompromissi kinnitamist välja selgitama kõiki

asja sisuliseks lahendamiseks olulisi asjaolusid. Sellest tulenevalt ei oma kostja määruskaebuses

esitatud väited ühisvarasse kuuluva vara väärtuse kohta asjas tähtsust. Kompromissi sõlmimise

eesmärgiks on vaieldavate asjaolude korral kokkuleppe sõlmimine ning järeleandmisi peavad

tegema komproimissi kõik osapooled. Ühisvara jagamise vaidluses kompromissi sõlmimine

tähendab kokkulepet ühisvara hulka kuuluvates esemetes ning omandiõiguse kaotanud poolele

hüvitise suuruse määramises. Nimetatud asjaolud on pooled kompromissi korras menetlus

lõpetamisel eelduslikult läbi rääkinud ning vara tegelik väärtus ei ole hüvitise suuruse määramisel

ainsaks kriteeriumiks.

Seetõttu on maakohus põhjendatult kompromissi kinnitanud ja maakohtu määrus tuleb jätta

muutmata. Määruskaebuse lisadena esitatud täiendavad tõendid tuleb lugeda kostjale tagastatuks.

8. Asjakohane ei ole hageja viide kompromissi kinnitava määruse muutmise võimaliku alusena

TsMS §-le 618. Nimetatud säte reguleerib määruse muutmist hagita menetluses korteriomandi ja

kaasomandi asjades tehtava kohtulahendi muutmist, millise lahendiga käesoleval juhul tegemist ei

ole. Vaidlustatud maakohtu määrus on tehtud hagimenetluses ühisvara jagamise vaidluse

lahendamiseks.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks seoses

määruskaebuse lahendamisega lepingulise esindaja kulu 6 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 864 eurot

(koos käibemaksuga). Kostja ei ole maakohtu poolt määratud tähtaja jooksul hageja

menetluskulude osas seisukohta esitanud.

Hagejat esindas seaduse nõuetele vastav esindaja (TsMS § 218 lg 1 p 1). Ringkonnakohus loeb

esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks.

Samas ei nõustu ringkonnakohus hageja õigusabi kulu suurusega määruskaebuse lahendamisel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus ei

pea põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks

ning kliendile selgituste jagamiseks seoses kostja määruskaebusega maakohtu määruskaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Samuti ei pea vastaspool kandma kulutusi seoses

esindaja poolt kliendile menetlusdokumentide tutvustamisega ning kliendi arvamuse

ärakuulamisega. Ringkonnakohus loeb vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kompromissi

kinnitamise määruse peale esitatud kostja määruskaebusega tutvumiseks ning vastuse

koostamiseks kulunud 2 tundi, s.o rahaliselt 288 eurot (koos käibemaksuga), mis kuulub kostjalt

välja mõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks