3-15-1073/61 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1073

Haldusasi

TT kaebus Politsei- ja Piirivalveameti poolt Pärnu

politseijaoskonna

noorsoopolitseiniku

ametikohale

väljakuulutatud konkursi tulemuste ning Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektori 29.04.2015 käskkirja nr

1.9-2/569p tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse

tuvastamiseks, ja kandidaatide uue hindamise või uue

konkursi läbiviimise kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – TT, volitatud esindaja v.adv Ljudmila Tamar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Irina Punko

Kolmas isik – VS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. juuni 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

TT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 24. oktoobril 2016. a.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TT apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 10. juuni

2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1073 osaliselt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada TT kaebus osaliselt ja tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti poolt Pärnu

politseijaoskonna noorsoopolitseiniku ametikohale väljakuulutatud konkursi tulemuste

ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 29.04.2015 käskkirja nr 1.9-2/569p

õigusvastasus. Ülejäänud osas jätta TT apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt TT kasuks välja viimase poolt kantud esimese ja

teise kohtuastme menetluskulud kokku summas 1896 (üks tuhat kaheksasada

üheksakümmend kuus) eurot. Politsei- ja Piirivalveameti ning VS menetluskulud jätta

nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-15-1073

2(9)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kuulutas 2015. a märtsis välja konkursi Lääne prefektuuri

Pärnu

politseijaoskonna

ennetus-

ja

menetlustalituse

Pärnu

konstaablijaoskonna

noorsoopolitseiniku ametikoha täitmiseks. Kandideerimise tähtajaks oli 19.03.2015.

2. TT

esitas

noorsoopolitseiniku

ametikohale

kandideerimiseks

16.03.2015

tööhõivekeskkonna Tõnnivakk kaudu sooviavalduse ja elulookirjelduse.

3. PPA Lääne personalitalituse juhtivspetsialist JR teatas 26.03.2015 elektronkirjaga TT-le,

et ta ei osutunud noorsoopolitseiniku ametikohale valituks.

4. PPA peadirektor viis üle ja nimetas 29.04.2015 käskkirjaga nr 1.9-2/569p PPA Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Pärnu konstaablijaoskonna

noorsoopolitseiniku ametikohale VS, vabastades ta Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

ennetus- ja menetlustalituse Pärnu konstaablijaoskonna noorsoopolitseiniku ametikohalt,

millele ta oli nimetatud ajutiselt HS teenistussuhte peatumise ajaks.

5. TT esitas 26.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA poolt Pärnu politseijaoskonna

noorsoopolitseiniku ametikohale väljakuulutatud konkursi tulemuste ning PPA peadirektori

29.04.2015 käskkirja nr 1.9-2/569p tühistamiseks ja kandidaatide uue hindamise või uue

konkursi läbiviimise kohustamiseks.

Vastustaja rikkus konkursi läbiviimisel kaebaja subjektiivseid õigusi (õigus vabalt valida

tegevusala, elukutse ja töökoht, õigus võrdsele kohtlemisele) ning politseiasutuses vabade

ametikohtade täitmiseks kehtestatud eeskirju. Kaebajale teadaolevalt valiti antud ametikohale

ilma politseilise ettevalmistuseta isik. Samas on kaebajal olemas vajalikud teadmised ja

kogemused vastavas valdkonnas töötamiseks, väljakujunenud oskus ning kogemused

võrgustikutööks, vajalikud teadmised noorte probleemide mõistmiseks, kohtuvälise menetleja

esindaja õigus, andmebaaside kasutamise oskus, riigikeele valdamine kõrgtasemel ja täidetud

kutsesobivusnõuded. Vastustaja on konkursi läbiviimisel rikkunud kaalutlusõigust, millele

viitavad asjaolud, et vastustaja ei ole kogunud kandideerijate vahel valiku tegemiseks

seaduses ettenähtud andmeid, ei ole kontrollinud ettenähtud ulatuses kandideerijate vastavust

3-15-1073

3(9)

kutsesobivusnõuetele, ei ole osasid kandideerijaid (sh kaebajat) vestlusele kutsunud ega ole

põhjendanud kandidaadi valikut väljastpoolt politseisüsteemi.

Vastustaja poolt läbiviidav otsustusprotsess ja selle tulemused peavad olema kontrollitavad.

Kaebajat pole kutsutud vestlusvooru, kuhu olid kutsutud mitmed kandideerijad. Sellega ei

koheldud kaebajat teistega võrdselt. Jääb arusaamatuks, millise kriteeriumi järgi hinnati

kaebaja mittesobivaks juba enne vestlusvooru. Kaebajale teadaolevalt ei ole toimunud

kandideerijate siseministri 12.04.2013 määruses nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja

Piirivalveameti kõrgema ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja

kord“ nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimist. Nimetatud määruse kohaselt kohaldatakse

politseiteenistusse võtmisel kehalise ettevalmistuse nõudeid.

Kaebajat pole teavitatud, miks ta ei sobi vabale ametikohale. Teave on aga oluline olukorras,

kus kogenud politseinik kandideerib mitmel korral temale sobivale ametikohale, kuid

teadmata põhjustel ei osutu valituks. Vastustaja tõendamiskohustus on täitmata. Teada on, et

kuulutus oli avaldatud siseportaalis Tõnnivakk, kuid ei ole tõendatud, et välja oli kuulutatud ja

läbi viidud avalik konkurss, mille kaudu sai kandideerida väljastpoolt politseisüsteemi (VS ja

teised). Puuduvad tõendid, mitu kandidaati üldse kandideeris. Isikuankeeti küsiti valituks

osutunud kandidaadilt konkursi lõpus. Vastustaja ei ole esitanud konkursi kohta ühtegi

dokumenti ega tõendeid, kuidas ja kelle isikuomadusi ta on hinnanud. Seega ei ole teostatud

kandidaatide isikuomaduste kontrolli, mille järgi oleks saanud kandidaatide sobivust hinnata

ja otsustada nende järgmisesse vooru lubamise. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta,

kuidas nn dokumendivoor toimus, mida hinnati ning milliste tulemusteni jõuti. Seega pole

kontrollitav ka kaebaja poolt dokumendivooru väidetav mitteläbimine. Vastustaja ei ole

esitanud tõendeid ka teiste kandidaatide haridusnõuete osas ega protokolle kehaliste katsete

läbimise kohta. Pole ka ühtegi tõendit, et konkursidokumendid oleks hävitatud. Samas oli

vastustajal kohustus konkursidokumendid kuni säilitamistähtaja lõpuni alles hoida.

Asjakohatud on vastustaja viited isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvidele ja nende

tõlgendustele. IKS §-s 6 sätestatud minimaalsuse põhimõtet ei saa tõlgendada viisil, et „mida

vähem dokumente, seda parem“. Asjassepuutumatud on vastustaja viited IKS §-dele 10 ja 14.

Andmesubjekti nõusoleku üle vaidlust ei ole. Vastustaja on ebaõigesti tuginenud ka IKS § 24

p-le 1, leides, et isikuandmete töötleja on kohustatud eesmärkide saavutamiseks

mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, kui seadus ei näe ette teisiti.

6. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Avaliku teenistuse seadus (ATS) ning politsei ja piirivalve seadus (PPVS) kehtestavad

konkursi üldpõhimõtted. PPA peadirektori 25.10.2015 käskkirjaga nr 324 kinnitatud personali

värbamise ja valiku korra (värbamise kord) kohaselt toimub konkurss kolmes voorus:

dokumendi-, vestlus- ja lõppvoor. Konkursi läbiviimine etapikaupa on mõistlik ja otstarbekas

ning seda toetavad ATS ja PPVS regulatsioon. Asutusele on jäetud piisavalt suur

otsustusruum värbamis- ja valikusüsteemi kujundamisel.

Kaebaja väited on paljasõnalised ja tõendamata ning rajanevad vaid kahtlusel. Kaebaja väide,

et sarnaselt temaga toimiti ka kõigi teiste kandidaatidega, s.t nõudeid rikkudes, on

paljasõnaline. Kaebaja sai realiseerida oma subjektiivset õigust, esitada avalduse ja osaleda

konkursil. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, millist liiki konkursi asutus valib või

nõuda enda ametikohale nimetamist. Protseduurireeglid on PPA poolt täidetud ja vastavuses

seaduse ning siseregulatsiooni nõuetega.

Andmete kogumine on toimunud kooskõlas värbamise korraga. Värbamise korra regulatsiooni

järgi küsitakse isikuankeeti lõppvooru jõudnud kandidaadilt. Isikuankeedi täitmine lõppvoorus

3-15-1073

4(9)

on

mõistlik

ja

proportsionaalne.

Kaebaja

kohta

oli

isikutoimik

juba

olemas.

Kutsesobivusvestluse pidamata jätmine ei ole kaebaja õiguste rikkumine. ATS või PPVS ei

sätesta konkursi menetlusreegleid. Kuna kaebaja läbis vaid dokumendivooru, siis temaga

vestlust ei toimunud. Konkursikutses oli märgitud, et politseiline haridus ei ole nõutav. Seega

oli juba kuulutusega tutvumisest arusaadav, et kandideerima oodatakse isikuid nii PPA-st kui

väljastpoolt. Värbamise korra p 29 järgi kontrollitakse kehalist võimekust enne katseaja lõppu.

Seega on kehalise ettevalmistamise nõuete täitmine toimunud kooskõlas värbamise korraga.

Kaalutlusõigust ei ole vääralt teostatud. Kaebajat teavitati konkursi tulemustest kooskõlas

ATS § 20 nõuetega. Värbamise korra p 37 annab kandidaadile õiguse saada kuulutuses

märgitud kontaktandmete kaudu põhjendusi ja selgitusi värbamise ja valiku tegemise korra

ning teda puudutavate otsuste kohta. Täiendavaid selgitusi enda tulemuste või konkursi kohta

üldiselt kaebaja nõudnud ei ole. Kaebaja näeb enda ja teiste suhtes toimunud rikkumisi

valikuliselt.

Konkurss viidi läbi nõuetekohaselt. Konkursil osalemine ja vabale ametikohale

kandideerimiseks taotluse esitamine ei anna isikule veel õigust saada sellele ametikohale

nimetatud. Konkursi tulemused ei ole küll fikseeritud, kuid seda ei nõua ka ATS või PPVS. Ei

eksisteeri haldusakti konkursi tulemuste kohta, mille õiguspärasust ja tühisust saaks hinnata.

Asjaolu, et protseduure ei dokumenteerita, ei lähe vastuollu õigusaktidega.

HMS näeb küll ette üldnõuded dokumentide kogumisele ja säilitamisele, kuid PPVS § 1 lg-d 3

ja 6 ütlevad selgelt, et HMS ja ATS laieneb politseiteenistusele erisustega. ATS või PPVS ei

näe osas, mis puudutab konkursi või personaliotsingu läbiviimist, ette erisusi isikuandmete

töötlemisele nende isikute suhtes, kes osalesid konkursil, kuid ei osutunud valituks. Seega

kehtivad IKS üldised nõuded, mille kohaselt tuleb eesmärgi saavutamisel – praegusel juhul

konkursi eduka lõpule viimisega seoses – teiste isikute andmed kustutada. Sooviavalduste

registreerimist politsei dokumendihaldussüsteemis, nende töötlemist ja hävitamist kooskõlas

värbamise korraga ei tehta, s.t avaldusi ei registreerita ja dokumentide hävitamist või

kustutamist ei dokumenteerita. Tegemist on asutusesisese korraldusega.

Vaidlusalune noorsoopolitseiniku ametikoht täideti 29.04.2015 käskkirjaga, millega viidi VS

sellele ametikohale üle. Praegusel juhul oli tegemist personaliotsinguga värbamise korra p 14

mõttes, mitte konkursiga ATS tähenduses. Lisaks lubab PPVS § 43 lg 2 nimetada

politseiametniku ametikohale konkursita.

7. VS palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kolmas isik kandideeris noorsoopolitseiniku ametikohale 09.03.2015 läbi portaali CV Keskus

ja esitas kandideerimiseks elulookirjelduse. Vestlus toimus 27.03.2015. Vestlusest ei jäänud

kolmandale isikule muljet, et sobiv kandidaat oleks juba välja valitud. Samuti ei võrreldud

kolmandat isikut kellegi teisega. Pärast vestlust võttis kolmanda isikuga samal päeval e-posti

teel ühendust JR ning täita tuli isikuankeet ja nõusoleku leht andmete kogumiseks. Umbes

nädal hiljem helistas JR ja teatas, et kolmas isik osutus valituks. Tööle asus kolmas isik

20.04.2015 ning füüsilised katsed sooritas juunis 2015.

8. Tallinna Halduskohus jättis 10.06.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on kinnitanud, et VS üleviimise käskkirjaga täideti see ametikoht, mille osas oli

konkurss välja kuulutatud. Kaebaja on ise edastanud PPA Lääne personalitalituse

juhtivspetsialist JR 26.03.2015 e-kirja, millega teavitati tema valituks mitteosutumisest. Seega

ei ole vaidlust selles, et alates 26.03.2015 ei olnud kaebaja enam kandidaat

noorsoopolitseiniku ametikohale. Kuivõrd kaebaja osavõtt vaidlusalusest konkursist lõppes

3-15-1073

5(9)

26.03.2016 juba dokumendivoorus, siis saab tema õigusi eelkõige rikkuda komisjoni (nn

valikumeeskonna) toiming, mille tulemusel kaebajat vestlusvooru ei kutsutud.

Tähtsust ei ole asjaolul, kas välja oli kuulutatud nn „avalik konkurss“ või „personaliotsing“,

kuna ei ole kahtlust, et PPA otsis kandidaate vabale ametikohale ning tegi selle teatavaks nii

asutusesiseselt (keskkonna Tõnnivakk kaudu) kui ka tööportaalide kaudu. Kuigi kaebaja on

seadnud kahtluse alla politseisüsteemi väliste isikute kandideerimise võimalikkuse, ei ole

selline kahtlus põhjendatud. Kohus on avalike otsingumootorite kaudu tuvastanud, et

nimetatud

kuulutus

on

sisestatud

ka

vähemalt

CV

Keskuse

portaali

(https://www.cvkeskus.ee/372024), mistõttu ei ole kahtlust, et teave vabast ametikohast jõudis

ka avalikkuseni ning kõikidel soovijatel oli võimalus sellele kandideerida.

Vastustaja on selgitanud, et kuivõrd kandideerimisega seotud dokumentatsioon ei ole säilinud,

ei ole avalduste ja CV-de tagantjärele esitamine enam võimalik. Samas saab PPA Lääne

personalitalituse juhtivspetsialist JR 07.03.2016 ettekandest järeldada, et läbi erinevate

portaalide laekus PPA-le 15 avaldust ning edasi pääses 7 kandidaati. Kuigi lisaks nimetatud

ettekandele muid sellekohaseid tõendeid ei ole, on usutav, et konkursil kandideeris lisaks

kaebajale ja kolmandale isikule ka teisi isikuid. Pelgalt asjaolu, et vastustaja ei ole esitanud

tõendeid vastavate isikute kandideerimise kohta, ei tähenda, et vastustaja tegevus oleks olnud

õigusvastane või kaebaja õigusi rikkuv. Isikuankeetide nõudmata jätmist puudutav etteheide

on aga alusetu, sest värbamise korra p-st 24 järeldub selgelt, et isikuankeet tuleb esitada alles

lõppvooru jõudes.

Kaebaja etteheited dokumenteerimise puudulikkuse kohta võivad osaliselt olla küll

põhjendatud, kuid sellest ei saa järeldada seda, et asjakohased toimingud ning konkursi

tulemused oleksid seetõttu automaatselt õigusvastased. Personali valikul on haldusorganil lai

kaalutlusruum ning värbamisega tegelevatel ametnikel on õigus otsustada, keda tasub

sõltuvalt konkreetsete valikumeetodite eripäradest ning vaba ametikoha olemusest järgmisesse

vooru kutsuda. On aktsepteeritav, et järgmisesse vooru mittepääsemist üksikasjalikult ei

motiveerita. Värbamise korra p-de 36 ja 37 kohaselt teavitatakse konkursi või

personaliotsingu tulemustest e-posti või posti teel nii konkursi võitjat kui ka valituks

mitteosutunud kandidaate. Kandidaadil on õigus saada kuulutuses märgitud kontaktandmete

kaudu põhjendusi ja selgitusi värbamise ning valiku tegemise korra ja teda puudutavate

otsuste kohta. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud (tl 25).

Olukorras, kus kaebaja ei küsinud täiendavaid selgitusi värbamisprotsessi kohta, ei ole

sellekohane hilisem etteheide enam piisavalt põhjendatud. On usutav, et selgituse küsimisel

oleks kaebajale mõistliku tähtaja jooksul vastatud. Seda kinnitavad muu hulgas kaebusele

lisatud 30.03.2015 e-kirjad (kaebaja küsis lõppenud konkurssi puudutavaid dokumente ning

need edastati talle samal päeval).

Kaebuse lahendamisel ei ole otsest tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta asjaolu, kuidas hinnati

teisi kandidaate või teostati nende isikuomaduste kontrolli. Olukorras, kus haldusorgan leiab

juba dokumendivoorus, et kaebaja edasi ei pääse, ei olnud vaja järgmistes voorudes enam

sama küsimuse juurde tagasi pöörduda. Samas on usutav vastustaja väide, mille kohaselt

lähtuti kaebaja isikuomaduste sobivuse hindamisel varasemalt teadaolevast informatsioonist.

Vaidlust ei saa olla selles, et vastustajal oli kaebaja teenistuskäigust ning isikuomadustest

ülevaade olemas.

Arvestades asjaolu, et vastustajal on politseiametnike teenistusse võtmisel ulatuslik

kaalutlusruum, võiks kaebaja etteheidetel olla tähtsust vaid juhul, kui kolmas isik VS ei

vastaks konkursikuulutuses nimetatud ja seadusest tulenevatele nõuetele ning oleks ilmselge,

et õiguspärasel viisil ei oleks saanud teda personaliotsingu või konkursi võitjaks pidada.

3-15-1073

6(9)

Praegusel juhul on kolmas isik esitanud haridust tõendavad dokumendid ning kinnitanud, et ta

on sooritanud füüsilised katsed. Ka vastustaja on kinnitanud, et kolmas isik vastab kõikidele

kuulutuses esitatud nõuetele. Arvestades kõiki tõendeid kogumis, ei nähtu taolisi asjaolusid,

mis oleksid välistanud kolmanda isiku teenistusse võtmise.

Kaebaja etteheited kolmanda isiku erialase hariduse puudumise osas on asjassepuutumatud.

Siseministri 12.04.2013 määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti

struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende

kontrollimise tingimused ja kord“ § 3 lg 1 sätestab küll nõude, et politseiametnikul peab

olema vähemalt keskharidus ja kutseharidus või kõrgharidus politsei või piirivalve erialal,

kuid koosmõjus nimetatud määruse §-ga 5 saab erialase koolituse läbida ka pärast ametisse

nimetamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et VS on erialase koolituse läbinud.

Kuigi vastustaja tegevus dokumentide säilitamisel võib olla mõningas vastuolus hea halduse

põhimõttega, ei ole tegemist puudustega, mis viitaks kaebaja õiguste rikkumisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. TT palub 11.07.2016 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.06.2016

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Menetluskulud palub apellant välja

mõista vastustajalt.

Halduskohus on ekslikult teinud vastustaja 26.03.2015 kirjast järelduse, et alates 26.03.2015

ei olnud kaebaja enam kandidaat, kuna ta ei läbinud dokumendivooru. Viidatud kirjast nähtub,

et kaebaja ei osutunud üldse valituks, s.t selleks ajaks pidi olema konkurss tervikuna

lõppenud. Kuigi kohus on korduvalt rõhutanud, et kohtul tuli kontrollida, kas asutuse tegevus

valiku langetamisel on olnud kooskõlas hea halduse põhimõttega, ei ole kohus seda reaalselt

kontrollinud. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja ei läbinud dokumendivooru, tuli kohtul

kontrollida, kuidas see dokumendivoor läbi viidi. Kohus on tuginenud JR 07.03.2016

ettekandele, lugedes usutavaks, et lisaks kaebajale ja kolmandale isikule kandideeris ka teisi

isikuid, samas ei ole ettekandes toodu kohta tõendeid esitatud. Kohus ei ole lükanud ümber

kaebaja väidet, et VS ei kandideerinud õigel ajal ega esitanud ühtegi vajalikku dokumenti.

Kohtuotsuses ei ole usaldusväärselt ja tõenditele tuginedes tuvastatud, kas VS esitas avalduse

ja elulookirjelduse õigeaegselt. Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas kohus kontrollis VS vastavust

teenistuskohale esitatavatele nõuetele ja millised need nõuded on. Kohus on kontrollinud vaid

kolmanda isiku hariduse nõuetele vastavust. Vastustaja pole kohtule esitanud tõendeid selle

kohta, et VS on füüsilised katsed läbinud.

Kaebaja ei nõustu halduskohtuga selles, et vastustaja oli õigustatud nõudma kolmandalt isikult

isikuankeedi täitmist alles konkursi lõpus. PPVS § 42 lg 1 kohaselt esitab politseiteenistusse

kandideeriv isik PPA-le isikuankeedi. Määruse nr 15 § 2 lg 2 sätestab, et politseiteenistusse

ning PPA kõrgema ametniku, v.a PPA peadirektori ametikohale kandideeriva isiku vastavust

isikuomadustele hinnatakse kutsesobivuse vestluse käigus. Kuna isikuankeeti ei esitatud

õigeaegselt ega käsitletud dokumendi- ja vestlusvoorus, siis isikuomaduste kontrolli, mille

järgi oleks saanud kandidaatide sobivust hinnata, juriidiliselt ei toimunud.

Selleks, et kohus saaks kontrollida kaalumise teostamist ning isikuomaduste hindamist

vastustaja poolt, oleks tulnud vastustajal esitada vastavad dokumentaalsed tõendid. Vastustaja

ei esitanud neid ja kohus ei nõudnud nende esitamist. Asjas puuduvad igasugused

dokumendid, mis võimaldaksid tuvastada kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust.

3-15-1073

7(9)

Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et järgmisesse vooru mittepääsemist ei pea

üksikasjalikult motiveerima. Selline tegevus võib riivata oluliselt isiku õigust valida endale

tegevusala. Asjakohane ei ole viide Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-41-07 p-le 11. Järgmisesse

vooru mittepääsemine on oluline selleks, et mõista puudujääke, mis osutusid konkursil

määravaks ning kontrollida konkursi läbiviija tegevuse õiguspärasust.

Kohtuotsus on vastuoluline. Kohus on otsuses üheselt tuvastanud, et konkursi

dokumenteerimine oli puudulik. Samuti on kohus väitnud, et vastustaja tegevus dokumentide

säilitamisel võib olla vastuolus hea halduse põhimõttega. Samas ei ole kohus sisuliselt

põhjendanud, millises osas esines konkursi läbiviimisel puudujääke ning millised on nende

tagajärjed või mõjud kaebajale. Kohtumenetluse käigus ei ole kohus välja selgitanud, kas

konkursi dokumentatsioon üldse koostati. Vastustaja ei ole esitanud kohtule dokumentide

hävitamise akti. Vastustajal on kohustus säilitada konkursidokumendid kuni säilitamistähtaja

lõpuni. Kohus ei ole nõudnud serverite väljavõtteid dokumentide esitamise või hävitamise

kohta. Dokumentide kohtule ilma veenva põhjuseta mitteesitamine annab kohtule õiguse

konkursi läbiviimise õiguspärasuse kontrollimisel asuda seisukohale, et see ei olnud läbi

viidud õiguspäraselt.

10. PPA palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. PPA jääb

varasemate seisukohtade juurde neid kordamata.

Halduskohus on analüüsinud kõiki kaebaja väiteid. Asjaolu, et kohtu arvamus ei lange kokku

kaebaja arvamusega, ei tähenda, et kohus oleks kohaldanud materiaal- või menetlusõigust

valesti. Halduskohus on sisuliselt hinnanud kaebaja konkursil osalemist. Arusaamatu on

kaebaja väide temalt isikuankeedi nõudmise rikkumise kohta. Vaidlust ei ole selles, et

isikuankeet on PPA-l olemas. ATS ja PPVS ei kehtesta konkursi läbiviimise täpseid reegleid

ega ütle midagi vorminõuete kohta. ATS ja PPVS ei näe ette erisusi konkursil osalenud ja

valituks mitteosutunud kandidaatide andmete säilitamiseks pärast konkurssi. Konkurss on

toimunud kooskõlas kehtivate nõuetega. Konkursi etappide tulemuste kohta ei pea andma

eraldi haldusakti või üles tähendama põhjendusi muul viisil. Selleks, et mõista puudujääke,

mis osutusid määravaks ja kontrollida konkursi õiguspärasust, võib seda teha ka suulises

vormis. Kaebaja ei ole selgituste saamiseks PPA poole pöördunud. Kaebaja väited VSi

mittevastavuse kohta on spekulatiivsed ja tuginevad emotsionaalsetel kaalutlustel. PPA

peadirektori 29.04.2015 käskkiri nr 1.9-2/569p iseenesest ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi,

kuna tema osalemine konkursil jäi algstaadiumisse. Kaebajat ei saa nimetada automaatselt

ametikohale, mida täidab VS. Samuti ei saa seda nõuda selleks, et PPA viiks läbi uue

konkursi.

11. VS ei vastanud apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. TT apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu

põhjendused on järgmised.

13. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Vastavalt HMS § 56 lg-le 1 peab kirjalik haldusakt ja soodustava

haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus

esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud.

Praeguses

asjas

puudub

vaidlus

selles,

et

Pärnu

politseijaoskonna

3-15-1073

8(9)

noorsoopolitseiniku ametikohale väljakuulutatud konkursi läbiviimine ja tulemused ei ole

mitte kuidagi dokumenteeritud. Tõsi on, et ATS ega PPVS ei kehtesta konkursi läbiviimise

täpseid reegleid ega ütle midagi vorminõuete kohta. Samuti ei näe need seadused ette

regulatsiooni konkursil osalenud ja valituks mitteosutunud kandidaatide andmete säilitamiseks

pärast konkurssi. Samas peab haldusakti välja andnud haldusorgan olema tulenevalt viidatud

HMS sätetest võimeline esitama vastavad põhjendused haldusaktis (viitega kasvõi Korras

sätestatud valikumeeskonna poolt kinnitatud konkursitulemustele), ning säilitama konkursiga

seotud dokumentaalseid tõendeid vähemalt 30 päeva jooksul, mil lõppeb haldusakti

vaidlustamise tähtaeg, et olla suuteline oma väiteid vaide- või kohtumenetluses tõendama.

Vastustaja viited IKS-le on selles kontekstis asjakohatud – konkursi eesmärki ei saa IKS

tähenduses pidada saavutatuks, kui selle lõppresultaadi (haldusakti) vaidlustamise tähtaeg ei

ole möödas. Ringkonnakohtu hinnangul on halduspraktikas äärmiselt ebatavaline, et konkursi

läbiviimise ja selle tulemuste kinnitamise kohta puuduvad igasugused dokumentaalsed

tõendid.

Reeglina

on

sellisteks

tõenditeks

konkursikomisjoni

(valikumeeskonna)

moodustamise käskkiri; konkursikomisjoni töökord, kus on sätestatud täpselt, kuidas toimub

konkursil osalejate hindamine; kandideerijate poolt esitatud dokumendid ja proovitööd (kui

vajalik); hindamistulemuste protokoll ning hindamistulemuste kinnitamine ja ettepaneku

tegemine konkursi võitja ametisse nimetamiseks või nimetamata jätmiseks. Vastustajal ei ole

olnud midagi sellist kohtule esitada. HMS § 56 lg 1 nõude täimiseks ei piisa ametniku

suulistest või hiljem kirjapandud selgitustest. Lisaks nähtub asja materjalidest segadus VS

ametisse nimetamisega. VS osas on välja antud kaks käskkirja samale ametikohale määramise

kohta. 14.04.2015 käskkirjaga (tl 114) võeti ta politseiteenistusse ja nimetati HS lapsepuhkuse

ajaks, s.o kuni 31.12.2015 Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Pärnu

konstaablijaoskonna noorsoopolitseiniku ametikohale. 29.04.2015 käskkirjaga (tl 85) viidi

VS üle ja nimetati uuesti samale ametikohale sama teenistustähtajaga. Vastustaja esindaja

poolt kohtuistungil väidetu kohaselt anti vaidlustatud konkursi tulemusel välja 29.04.2015

käskkiri, kuid see, mille alusel valiti VS ametisse ja anti välja 14.04.2015 käskkiri, jäigi

kohtuistungil selgusetuks. VS poolt esimese astme kohtus esitatud arvamusest nähtuvalt oli

isik ise seisukohal, et ta asus konkursi tulemusel ametisse 20.04.2015, s.o just 14.04.2015

käskkirja alusel. Seetõttu on vaidlustatud konkursi tulemused ja kaevatud käskkiri kohtule

arusaamatud ja täielikult kontrollimatud. Kohtul ei ole võimalik mistahes tõendite alusel

hinnata, kas vastustaja on haldusakti andes täitnud õiguspäraselt kaalumiskohustust ning

haldusakt on kaalutlusvigadeta (HKMS § 158 lg 3). Vastustaja poolt ilmselge hea haldustava

ja viidatud HMS sätete rikkumine toob kaasa nii konkursitulemuste kui ka kaevatud käskkirja

õigusvastasuse.

14. HMS § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja

haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse

põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku

osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest

möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. HMS § 67 lg 1 sätestab, et isiku

kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale HMS § 64

lg-s 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga

koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Samadest reeglitest peab lähtuma

ka halduskohus, kui otsustab haldusakti tühistamise üle. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

praeguses asjas kaevatud 29.04.2015 käskkirja tühistada, kuna selle alusel ametisse nimetatud

VS huvi ametisse jäämiseks (isik on sel ametikohal tänaseks töötanud juba üle pooleteise

aasta) ning avalik huvi (et vastav ametikoht ei jääks teadmata ajaks täitmata) kaaluvad üles TT

huvi konkursitulemuste uueks hindamiseks või konkursi uueks korraldamiseks. Võib

kahtlusteta väita, et VS, olles noorsoopolitseiniku ametis enam kui poolteist aastat, on

muutnud oma elukorraldust vastavalt tehtavale tööle. Nagu eelnevalt öeldud, vastandub

3-15-1073

9(9)

praegusel juhul ka ühele avalikule huvile (haldusmenetluse õiguspärane läbiviimine) teine

avalik huvi (ametikoha täidetus ja reaalse töö tegemine katkematult). Niisiis ei ole

ringkonnakohtu hinnangul võimalik kaevatud haldusakti tühistada eelkõige kaaluka kolmanda

isiku huvi tõttu. Seepärast ei saa ka kohus kohustada vastustajat kandidaatide uueks

hindamiseks (seda takistavad ka objektiivsed asjaolud, st hinnatavate dokumentide ja isikute

puudumine) või uue konkursi läbiviimiseks. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuded jäävad

rahuldamata. Kaebajal säilib võimalus kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui ta leiab, et

õigusvastase konkursitulemuste kinnitamisega ja haldusakti väljaandmisega on talle tekitatud

kahju.

15. Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et TT apellatsioonkaebus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse

osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tuvastab Politsei- ja Piirivalveameti poolt

Pärnu politseijaoskonna noorsoopolitseiniku ametikohale väljakuulutatud konkursi tulemuste

ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 29.04.2015 käskkirja nr 1.9-2/569p

õigusvastasuse. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus TT apellatsioonkaebuse rahuldamata.

16. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

Kaebaja on esimeses ja teises kohtuastmes kandnud menetluskulusid järgmiselt: riigilõiv 15

eurot (tl 18) esimeses astmes ja 15 eurot (tl 142) apellatsiooniastmes. Õigusabikulud 1620

eurot (tl 122-129) esimeses astmes ja 720 eurot (tl 158-163) apellatsiooniastmes.

Menetluskulude kandmine on esitatud määral põhjendatud ja tõendatud.

HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja nõude osaliselt,

leides, et kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista 80% ulatuses, arvestades, et

tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamata jätmise tingivad objektiivsed faktilised asjaolud.

Selleks summaks on 1896 eurot.

PPA ja kolmanda isiku VS võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda HKMS § 108

lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe