2-14-60725/68 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-60725

Tsiviilasi

OÜ Häcke hagi MTÜ Vahtra Hooldemaja vastu

495 000 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

495 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. aprilli 2016 otsus (15. aprilli 2016 täiendav

otsus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Vahtra Hooldemaja apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

1. november 2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): MTÜ Vahtra Hooldemaja (registrikood

80033172), esindajad Janek Lainjärv ja vandeadvokaat Rait

Sarjas

Vastustaja (hageja): OÜ Häcke (registrikood 10662564),

esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Reeli Kalme

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 14. aprilli 2016 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus MTÜ Vahtra

Hooldemaja kanda ning välja mõista MTÜ-lt Vahtra

Hooldemaja OÜ Häcke kasuks menetluskulude katteks

496 eurot 90 senti.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 496 eurot

90 senti tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Häcke (hageja) esitas 12. novembril 2014 Viru Maakohtule hagi MTÜ Vahtra Hooldemaja

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 495 000 eurot. Hageja täiendas menetluse kestel

oma nõuet, ning palus lõpliku nõudena kostjalt välja mõista 495 000 eurot, kohustada kostjat

andma vajalikud nõusolekud ja tahteavaldused Jõhvi notari Tiit Juse notarikontol hoiustatud

495 000 euro väljaandmiseks hagejale kui õigustatud isikule, ning kostja keeldumisel nõusoleku

andmisest asendada nõusolek käesoleva kohtulahendiga.

Hagiavalduses märgitu kohaselt andis Lüganuse Vallavalitsus Aa Hooldekodu hoonete kompleksi

17. juuli 2001 rendilepinguga hageja kasutusse (hageja osutas hoonetes hooldekoduteenust).

Lüganuse Vallavalitsus kinnitas 14. augusti 2012 korraldusega hoonekompleksi müügi avaliku

kirjaliku enampakkumise tingimused, mille kohaselt tuli enampakkumise võitjal esitada

vallavalitsusele tõend investeeringu jääkväärtuse 495 000 euro tasumise kohta 30 päeva jooksul

pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise õigusakti saamist. Enampakkumise tingimuste p 5.1

järgi pidi enampakkumise võitja kompenseerima rentnikule (s.o hagejale) tehtud auditeeritud

investeeringute jääkväärtuse 495 000 eurot. Lüganuse Vallavolikogu 27. septembri 2012 otsusega

kinnitati enampakkumise võitjaks kostja. Vaatamata sellele, et enampakkumise võitja

müügilepingu sõlmimise eeldused olid täitmata (investeeringute jääkväärtus oli hagejale

tasumata), sõlmis vald kostjaga 30. septembril 2014 hoonekompleksi müügilepingu. Hageja andis

hoonekompleksi valduse kostjale üle 31. oktoobril 2014. Kostja keeldus vara ja valduse

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja hakkas esitama hagejale alusetuid nõudmisi

eesmärgiga vältida omapoolse kohustuse täitmist.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja hagejale investeeringute eest

tasunud, ent see on põhjustatud hagejast tulenevatest asjaoludest. Vaatamata enampakkumise

protokolli kinnitamisele ei olnud võimalik müügilepingut sõlmida, sest enampakkumise üle toimus

kohtuvaidlus ning kostja ei teadnud, kas enampakkumise tulemusi kinnitav haldusakt jääb jõusse

ning, kas tal tekib hagejale investeeringute hüvitamise kohustus või mitte. Hoonekompleksi

müügileping sõlmiti 30. septembril 2014, hageja andis kinnistute valduse kostjale üle 31. oktoobril

2014. Ajavahemikus 1. kuni 31. oktoober 2014 kasutas hageja kostja kinnistuid, kostja saadetud

rendilepingu projekti hageja ei allkirjastanud. 25. septembril 2014 hoiustas kostja Jõhvi notari Tiit

Juse (edaspidi notar) juures tagasivõtmatu avalduse alusel hageja kasuks investeeringute

jääkväärtuse 495 000 eurot, ning teavitas sellest 30. septembril 2014 hagejat. Teatise kohaselt

kantakse deposiitkontol hoiustatud raha hageja arvelduskontole üle kohe pärast seda, kui hageja ja

kostja on allkirjastanud hoonekompleksi investeeringute üleandmise-vastuvõtmise akti ja esitanud

selle digitaalselt allkirjastatuna notarile. Hageja saatis 22. oktoobril 2014 kostjale akti, kuid kostja

ei pidanud selle allkirjastamist võimalikuks. Kostja esitas omapoolse versiooni aktist, hageja

sellele ei reageerinud. Hageja ei ole allkirjastamisest keeldumist senini põhjendanud. Kostja on

jätkuvalt nõus hagejale notari hoiustatud rahast 495 000 eurot üle kandma, kuid seda ei ole tehtud,

sest akti pole allkirjastatud ning investeeringute nimistus ja selle üleandmises ei ole kokkulepet

saavutatud.

Investeeringute jääkväärtuse hüvitamise kohustus on enampakkumise oluliseks tingimuseks, kuid

investeeringute jääkväärtus ei saa olla 1. novembri 2014 seisuga 495 000 eurot. Hoonekompleksi

jääkväärtus on esitatud enampakkumise tingimustes seisuga juuni 2012. Kuna müügilepingu

sõlmimine viibis kaks aastat, jätkas hageja kinnistute kasutamist ja väidetavalt tehtud

investeeringute ekspluateerimist. Seega on hüvitatav summa amortisatsiooni tõttu vähenenud.

Samuti pole vaidlusaluse summa kindaksmääramisel arvesse võetud Margus Tinitsa arvamus

usaldusväärne. Investeeringuna on kajastanud ebaõigesti kõiki rendilepingu perioodil tehtud

kulutusi. Hageja esitatud investeeringute loetelu ja varade nimekirjas on mitmeid vaieldavusi.

Praegusel hetkel hagejale 495 000 euro hüvitamine tähendab hageja alusetut rikastumist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. aprillil 2016 otsusega hagi ja kohustas kostjat andma

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kõik vajalikud nõusolekud ja

tahteavaldused notarikontol hoiustatud 495 000 euro väljaandmiseks hagejale kui õigustatud

isikule. Juhul kui kostja keeldub nõusolekute ja tahteavalduste andmisest, tuleb asendada kostja

nõusolekud ja tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga. Hageja nõue kostja vastu 495 000 euro

väljamõistmiseks jäi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus tegi 15. aprillil 2016 täiendava otsuse,

millega täiendas 14. aprilli 2016 otsuse resolutsiooni otsustusega, mille kohaselt mõistetakse

kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hoonekompleksi investeeringute jääkväärtuse

hüvitamise kohustus on enampakkumise oluliseks tingimuseks, s.o kostjal on enampakkumise

võitjana enampakkumise tingimustest tulenev kohustus hüvitada hagejale auditeeritud

investeeringute jääkväärtus. Notar koostas 30. septembril 2014 ühishüpoteegi lõpetamise

(kustutamise) kokkuleppe, kinnistute müügilepingud, ühishüpoteegi seadmise lepingu,

asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Lepingus kinnitasid vald (müüja) ja kostja (ostja), et

hagejale tehtud auditeeritud investeeringute jääkväärtuseks on 495 000 eurot. Pooled kinnitasid

lepingu p-s 2.2.2, et vaatamata asjaolule, et vallavalitsuse 14. augusti 2012 korralduse lisas

märgitud tähtajad on ületatud haldusasja nr 3-12-2295 menetlemise tõttu, sõlmivad pooled

nimetatud lepingu selles toodud tingimustel ega oma ületatud tähtaegade osas teineteisele pärast

lepingu sõlmimist mingeid nõudeid ega pretensioone. Lepingu p-s 2.4.3 kinnitas kostja, et on

lepingu eseme ja selle koosseisu kuuluvad ehitised ning lepingu eseme kohta esitatud

dokumentatsiooni üle vaadanud. Lepingu p-s 2.4.8 kinnitas kostja, et on tutvunud p-s 2.3.3

nimetatud dokumentidega ning on nõustunud kõikide enampakkumise tingimustega ega vaidlusta

eelpool nimetatud dokumente (sh on kostja teadlik vallavalitsuse 14. augusti 2012 korralduse

sisust).

Vallavalitsus kinnitas oma 14. augusti 2012 korraldusega, et on tuvastanud hoonekompleksi

rentniku (hageja) tehtud auditeeritud investeeringute jääkväärtuse 495 000 eurot. Kostja

vastuväited on põhjendamatud. Kostja on võtnud lepingus kohustuse hüvitada hagejale

investeeringute jääkväärtus 495 000 eurot ning kinnitas, et aktsepteerib vallavalitsuse 14. augusti

2012 korraldust. Samuti on kostja lepingus kinnitanud, et vaatamata sellele, et vallavalitsuse

viidatud korralduse lisas märgitud tähtajad on ületatud haldusasja menetlemise tõttu, sõlmivad

pooled nimetatud lepingu selles toodud tingimustel ning neil ei ole ületatud tähtaegade osas

teineteisele pärast lepingu sõlmimist mingeid nõudeid ega pretensioone.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel 495 000 euro väljamõistmiseks kostjalt ei ole alust,

sest see summa on juba hoiustatud hageja kasuks notarikontol. Kostja kohustus hageja eest

täidetakse sellega, kui kostja annab kõik vajalikud nõusolekud ja tahteavaldused (sh kostja esitatud

avalduses märgitud tahteavaldus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks) notarikontol

hoiustatud 495 000 euro väljamaksmiseks hagejale kui õigustatud isikule.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. MTÜ Vahtra Hooldemaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu 14. aprilli

2016 otsuse ja 15. aprilli 2016 täiendava otsuse tühistada ning saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt leidis maakohus valesti, et investeeringute

jääkväärtuse hüvitamise eeldused olid täidetud. Selle järelduse tegemisel rikkus maakohus

materiaalõiguse norme, samuti ei ole hinnatud nõuetekohaselt tõendeid ning rikutud on otsuse

põhjendamise kohustust. Rikkumised seisnevad järgnevas.

Maakohus rajas oma järelduse lepingu punktidele (p 2.2.2 ja 2.4.3), mis ei olnud vaidluses

asjakohased, ning tegi p-st 2.4.8 ebaõige järelduse (selles lepingupunktis kinnitas kostja, et tal on

kohustus hüvitada investeeringute jääkväärtus). Kostja hinnangul on ta sisuliselt võtnud üle valla

kohustuse hüvitada hageja rendilepingu esemele tehtud investeeringud. Eeltoodud järeldust

kinnitavad ka rendilepingu p-d 8.2 ja 11.4.4. Maakohus ei hinnanud kostja vastuväidet, et asjas ei

ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et audiitor oleks hinnanud investeeringute

jääkväärtuseks 495 000 eurot (auditeerimise nõue tulenes enampakkumise tingimuste p-st 5.1).

Samuti ei analüüsinud maakohus kostja vastuväidet, et investeeringute nimekirjas toodud kirjed ei

olnud käsitatavad investeeringutena ning, et investeeringute summa on vähenenud, sest kostja sai

asuda investeeringute tulemit kasutama enam kui kaks aastat pärast enampakkumise tulemuste

väljakuulutamist. Maakohus ei ole käsitlenud ka kostja vastuväidet, et hageja ei ole tõendanud

rendilepingu p-s 6.7 nõutud rendileandja eelnevat kooskõlastust rendiobjekti parendamiseks

(rendileandjal ei ole kohustust neid kulutusi hüvitada).

Maakohus jättis õigussuhte kvalifitseerimata. Lepingulise võlasuhte puhul on kostjal õigus

keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 järgi. Lepinguvälise võlasuhte puhul on kostjal

õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 järgi.

Maakohus on põhjendamatult takistanud kostjat vastuväidete tõendamisel. Kostja soovis välja

selgitada, millised hageja väidetavalt tehtud kulutused on käsitatavad investeeringutena, kuid

maakohus jättis kostja taotletud ekspertiisi määramata ning ei võtnud vastu kostja esitatud

eksperdiarvamust. Samuti keeldus kohus Arno Rossmanni tunnistajana ülekuulamisest ja valla

kaasamisest menetlusse kolmanda isikuna.

5. OÜ Häcke vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

14. aprilli 2016 otsus (15. aprilli 2016 täiendav otsus) muutmata.

Kuna Viru Maakohtu 14. aprilli 2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese

astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid

kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

7. Kostja väite kohaselt jättis maakohus õigussuhte hageja ja kostja vahel kvalifitseerimata.

7.1. Kostja apellatsioonkaebuses märgitust võib järeldada, et kostja arvates võttis ta 18.09.2012

hinnapakkumise esitamisega ning 30.09.2014 müügilepingu sõlmimisega üle Lüganuse valla

kohustuse hüvitada hagejale rendilepingu esemele tehtud investeeringud, s.o kostja seisukoha

kohaselt on tema ja hageja vahel õigussuhe tulenevalt VÕS §-st 175 (kohustuse ülevõtmine) ning

seetõttu on tal võimalik esitada hageja nõudele VÕS § 176 lg 1 kohase vastuväite.

VÕS § 175 reguleerib muuhulgas kohustuse ülevõtmist kolmanda isiku ja võlausaldaja vahel

sõlmitud lepingu alusel (lg 1) ning kolmanda isiku ja võlgniku vahel sõlmitud lepingu alusel

(lg 2). Antud juhul ei ole kostja kolmanda isikuna üle võtnud valla kui rendileandja kohustust

hageja kui rentniku ees, s.o puudub leping kostja ja valla vahel, millega oleks kostja üle võtnud

valla rendilepingust tuleneva kohustuse. Kohustuse ülevõtmise lepinguna ei ole käsitletav

Lüganuse valla ja kostja vahel (hüpoteegipidajatena osalesid Nordea Bank AB Eesti filiaal ja AS

SEB Pank) 30. septembril 2014 sõlmitud ühishüpoteegi lõpetamise (kustutamise) kokkulepe,

kinnistute

müügilepingud,

ühishüpoteegi

seadmise

leping,

asjaõiguslepingud

ja

kinnistamisavaldused (I kd tl 49-72).

7.2. Nimetatud lepingu p 2.3.3. järgi „müügilepingu ese võõrandatakse enampakkumise korras

vastavalt Lüganuse Vallavolikogu otsusele nr 102, 30.05.2012. aastast „Vallavara müük“,

Lüganuse Vallavalitsuse korraldusele nr 97, 14.08.2012. aastast „Aa Hooldekodu kinnistute müügi

enampakkumise korraldamine“ ja selle lisale „Aa Hooldekodu kinnistute 43701:003:0123 ja

43701:003:0124 müügi avaliku kirjaliku enampakkumise tingimused“, Aa Hooldekodu kinnistute

43701:003:0123 ja 43701:003:0124 müügi avaliku kirjaliku enampakkumise enampakkumiste

avamise protokollile 20.09.2012. aastast ja Lüganuse Vallavolikogu otsusele nr 115, 27.09.2012.

aastast, „Enampakkumise protokolli kinnitamine“, eeltoodud dokumentidest nähtuvalt on Aa

Hooldekodu kinnistute 43701:003:0123 ja 43701:003:0124 enampakkumise võitjaks tunnistatud

ja kinnitatud OSTJA ning MÜÜJA kinnitab, et eelnimetatud otsused ja korraldused on jõustunud,

samuti ei ole müügilepingu eseme osas läbiviidud enampakkumise tulemusi tühistatud ega ole

korraldatud müügilepingu eseme suhtes uut enampakkumist“.

Lepingu p-s 2.2.2. on Lüganuse valla ja kostja kinnitused selle kohta, et „vaatamata asjaolule, et

Lüganuse Vallavalitsuse korralduse nr 97, 14.08.2012. aastast, „Aa Hooldekodu kinnistute

43701:003:0123 ja 43701:003:0124 müügi avaliku kirjaliku enampakkumise tingimused“ toodud

tähtajad on ületatud haldusasja nr 3-12-2295 menetlemise tõttu, sõlmivad MÜÜJA ja OSTJA

käesoleva lepingu tänasel päeval ja selles toodud tingimustel ega oma ületatud tähtaegade osas

teineteisele pärast käesoleva lepingu sõlmimist mingeid nõudeid ega pretensioone.“

7.3. Lüganuse Vallavalitsuse korralduse nr 97 lisa p 5.1. kohaselt (I kd tl 10-11) oli

enampakkumise eritingimuseks enampakkumise võitja kohustus kompenseerida rentnikule

OÜ-le Häcke (hageja) teostatud auditeeritud investeeringute jääkväärtus summas 495 000 eurot

vastavalt rendilepingule.

Kostja, osaledes enampakkumisel, nõustus enampakkumise tingimustega (II kd tl 12), sh ka

eritingimusega kompenseerida rentnikule teostatud investeeringute jääkväärtus 495 000 eurot.

Nimetatut on kostja ostjana kinnitanud lepingu p-s 2.4.8.1., mille kohaselt ostja on teadlik, et peab

enampakkumise võitjana kompenseerima hoonetekompleksi rentnikule OÜ-le Häcke teostatud

auditeeritud investeeringute jääkväärtuse summas 495 000 eurot vastavalt rendilepingule.

Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohased kostja väited, mille kohaselt 1) asjas ei ole esitatud ühtegi

tõendit, millest nähtuks, et audiitor oleks hinnanud investeeringute jääkväärtuseks 495 000 eurot;

2) investeeringute nimekirjas toodud kirjed ei olnud käsitatavad investeeringutena; 3) hageja ei ole

tõendanud rendilepingu p-s 6.7. nõutud rendileandja eelnevat kooskõlastust rendiobjekti

parendamiseks.

Juhul, kui kostja leidis, investeeringute jääkväärtus ei vasta suurusele, mis oli märgitud

enampakkumise eritingimuses, siis oli tal võimalik nõuda investeeringute jääkväärtust

puudutavaid tõendeid jms vallalt enne, kui ta otsustas enampakkumisel osaleda. Kostja ei

muutunud enampakkumise võitjana ja vastava lepingu sõlmijana rendilepingu pooleks (samuti ei

võtnud ta üle rendileandja kohustusi) ning seetõttu on asjakohatu tema väide, et hageja ei ole

tõendanud rendilepingu p-s 6.7. nõutud rendileandja eelnevat kooskõlastust rendiobjekti

parendamiseks.

7.4. Kuna lepingu p-s 2.2.2. on kostja ise kinnitanud, et sõlmides käesoleva lepingu tänasel päeval

ja selles toodud tingimustel, ei oma ta ületatud tähtaegade osas valla vastu pärast käesoleva lepingu

sõlmimist mingeid nõudeid ega pretensioone, siis on alusetu kostja väide, et investeeringute

summa on vähenenud, kuna ta sai asuda investeeringute tulemit kasutama enam kui kaks aastat

pärast enampakkumise tulemuste väljakuulutamist. Soovi korral oleks ta pidanud esitama

vastavasisulised väited lepingu sõlmimisel vallale.

8. Ringkonnakohus leiab, et Lüganuse valla ja kostja vahel 30. septembril 2014 sõlmitud leping

on osas, milles on reguleeritud investeeringute jääkväärtusega seonduvat, käsitletav lepinguna

kolmanda isiku kasuks.

VÕS § 80 lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb

võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule.

Antud juhul tuleneb lepingu p-st 6.6., et kostja peab kompenseerima hoonetekompleksi rentnikule

OÜ-le Häcke teostatud auditeeritud investeeringute jääkväärtuse summas 495 000 eurot ning, et

summa on hoiustatud notarikontole ja selle käsutamine toimub üksnes hoiustatu väljaandmiseks

õigustatud isikule (s.o hagejale).

VÕS § 80 lg 2 kohaselt võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga

või tulene seadusest.

Antud juhul tuleneb lepingust hagejale õigus nõuda notarikontol hoiustatud summa väljamaksmist.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on esitanud taotlus välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud summas 840 eurot

65 senti (sh tasu õigusabi eest 781 eurot 25 senti – õigusabi 6 h 15 min tunnitasuga 125 eurot, ning

sõidukulu 59,40 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud summas 496 eurot 90 senti (sh õigusabi 3 h

30 min = 437,50 eurot + sõidukulu 59,40 eurot = 496,90 eurot). Siinkohal arvestab ringkonnakohus

vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumise, vastuse koostamise ja

istungiks valmistumise eest kokku 3 h ning arvestades istungi kestvust istungil osalemist 30 min.

Ülejäänud osas ei ole õigusabi tasu kulu vajalik ja põhjendatud. Tasu suhtluse eest kliendiga

sisaldub juba vastava menetlustoimingu tasus (näit vastuse koostamises, istungil osalemises).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson