Legislator Case Law & Legislation
2-13-41591/106 AI generated

2-13-41591/106 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-41591/106
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 25.08.2015 määrus osaliselt erikontrolli perioodi Lugeda Harju Maakohtu 25.08.2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

Legislator headnote

AI generated

2-13-41591/106 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 25.08.2015 määrus osaliselt erikontrolli perioodi Lugeda Harju Maakohtu 25.08.2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

Keywords

AI generated
monitoring period inspection fee auditor independence regulatory acts procedure for reviewing aid monitoring committees
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Ele Liiv, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-41591

Tsiviilasi

MG, VK, OÜ BH, VT, LL ja AK avaldus B Aktsiaseltsi

vastu erikontrolli korraldamise otsustamiseks ja

erikontrolli läbiviija määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.08.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MG, VK, OÜ BH, VT, LL ja AK määruskaebus ning B

Aktsiaseltsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja 1: MG (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht

XXX);

Avaldaja 2: VK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX);

Avaldaja 3: OÜ BH (registrikood 12304283, asukoht

Tuukri 58-27, 10120 Tallinn);

Avaldaja 4: VT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX);

Avaldaja 5: LL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX);

Avaldaja 6: AK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX);

Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer

Muna (Advokaadibüroo Derling, Liivalaia 45, 10145

Tallinn; e-post: XXX);

Puudutatud

isik:

B

Aktsiaselts

(registrikood

XXXXXXXX,

asukoht

XXX,

11712

Tallinn);

lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja

advokaat

Martin-Johannes

Raude

(Raidla

Ellex

Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; e-post:

XXX; XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.08.2015 määrus osaliselt erikontrolli perioodi

01.01.2003 kuni 06.09.2013 määramise osas ja teha selles osas maakohtule tagasi

saatmata uus määrus, millega määrata erikontrolli perioodiks 01.01.2003 kuni

20.06.2013. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Lugeda Harju Maakohtu 25.08.2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgnevalt:

2.1.Tagastada MG’ile, VK’le, OÜ-le BH, VT’ile, LL’le ja AK’ile 31.05.2016.a.

elektrooniliselt esitatud materjalid.

2.2.Avaldus rahuldada osaliselt.

2.3.Korraldada B Aktsiaselts (registrikood XXXXXXXX) suhtes erikontroll ja

määrata erikontrolli läbiviijaks Advokaadibüroo COBALT OÜ (registrikood

10188708). Tööd hakkavad teostama vandeadvokaadid Liina Linsi, Kalev

Saare ja Liina Naaber-Kivisoo.

2.4.Määrata erikontrolli läbiviija tasuks maksimaalselt 10 800 eurot (koos

käibemaksuga).

2.5.Erikontrolli läbiviijal selgitada välja kõik OÜ Ö ja B kontserni äriühingute, sh

OÜ B vaheliste suhetega ning OÜ Ö poolt B kontserni varade kasutamisega

seotud asjaolud perioodil 01.01.2003 kuni 20.06.2013. Erikontrolli aruandes

vastata alljärgnevatele küsimustele:

2.5.1. Kas B kontserni kuuluva OÜ-ga B samal tegevusalal tegutsev OÜ Ö

on tegutsenud B territooriumil (mh kas OÜ Ö töötajate, transpordi

ja klientide pääs B territooriumile Tallinnas, XXX kajastub

kontrollitava perioodi pääsla- ja sadamaregistrites jm asjakohastes

dokumentides)?

2.5.2. Kas OÜ Ö on kontrollitaval perioodil kasutanud B kontserni

varasid? Milliseid B kontserni liikmete põhivarasid on võimaldatud

OÜ-l Ö kasutada?

2.5.3. Kas ja kui suurt tasu on OÜ Ö B kontsernile varade kasutamise eest

maksnud?

2.5.4. Millised suulised või kirjalikud lepingud on kontrollitaval perioodil

eksisteerinud B kontserni kuuluvate äriühingute ja OÜ Ö vahel

(sõlmimise aeg, põhitingimused, lõppemise kuupäev)?

2.5.5. Kas ja milliseid teenuseid on OÜ Ö osutanud B kontserni

kuuluvatele ühingutele ja milliseid teenuseid on B kontserni

kuuluvad ühingud osutanud OÜ-le Ö? Kas ja millist kaupa on B

kontserni kuuluvad ühingud omandanud OÜ-lt Ö ja millist kaupa

on B kontserni kuuluvad ühingud võõrandanud OÜ-le Ö? Kas ja

millist tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö selliste teenuste ja/või

kaupade eest tasunud ja millist tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö

selliste teenuste ja/või kaupade eest maksnud?

2.5.6. Milliste B kontserni kuuluvate äriühingute formaalsete otsustega

(juhatuse, nõukogu, osanike või aktsionäride otsused) on antud B

kontserni varasid OÜ Ö kasutusse (kuupäevad, otsuse lühisisu)? Kes

nimeliselt juhtorgani liikmena või osaniku/aktsionäri esindajana on

osalenud nende otsuste vastuvõtmisel?

2.6.Määrata, et B Aktsiaselts erikontrolli aruande valmimise ning aktsionäridele

kättesaadavaks tegemise tähtaeg on võimaluse korral kuus kuud peale

käesoleva kohtumääruse jõustumist.

2.7.Kohus selgitab, et B Aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed peavad

võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike

dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli

läbiviijal ka kontrollitava aktsiaseltsiga samas kontsernis olevate äriühingute

suhtes.

Erikontrolli

läbiviija

peab

hoidma

aktsiaseltsi

ärisaladust.

Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise

korral võib erikontrolli läbiviija kahe nädala jooksul, alates keeldumise

saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole

vastatud, esitada hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu

liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist

võimaldama (ÄS § 330 lg 4).

2.8.Jätta menetluskulud (sealhulgas erikontrolli läbiviija tasu) B Aktsiaselts

kanda.

3. MG, VK, OÜ BH, VT, LL ja AK määruskaebus jätta rahuldamata.

4. B Aktsiaseltsi määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. MG, VK, OÜ BH, VT, LL ja AK (avaldajad) esitasid 06.09.2013 Harju Maakohtule

avalduse B AS (puudutatud isiku) vastu erikontrolli korraldamise otsustamiseks ja

erikontrolli läbiviija määramiseks.

2. Avaldajad on puudutatud isiku aktsionärid ja neile kuulub ca 40,25% aktsiakapitalist.

Avaldajad soovivad erikontrolli läbiviimist selgitamaks välja, kas puudutatud isiku juhatuse

liikmed FB ja TG on tekitanud puudutatud isikule kahju, mistõttu puudutatud isikul on FB

ja TG vastu kahju hüvitamise nõue. Puudutatud isiku territooriumil on aastaid tegutsenud

võõras äriühing OÜ Ö, kes on kasutanud oma tegevuses puudutatud isiku vara. OÜ-s Ö

kuulus kuni 2011. aasta maini 50% osakapitalist RB-le, kes on puudutatud isiku juhatuse

liikme FB tütar ja puudutatud isiku nõukogu esimehe MB õde. 2011. aasta maini oli RB ka

OÜ Ö juhatuse liige. Puudutatud isikul on tütarühing OÜ B. OÜ B ja OÜ Ö tegutsesid samal

tegevusalal, neil oli vähemalt üks ühine klient. TG oli kuni 2011. aasta oktoobrini nii OÜ B

kui OÜ Ö juhatuse liige. OÜ Ö on alates 1996. aastast käesoleva ajani tegutsenud aadressil

XXX, Tallinn, kus tegutsevad ka puudutatud isik ja OÜ B. OÜ Ö kasutab OÜ B

telefoninumbrit ja e-postiaadressi, st jagatakse ühiseid ruume ja kontaktvahendeid. OÜ Ö

on saanud kasutada ka puudutatud isikule kuuluvaid tankereid Vigri ja Randal. 01.11.2011

sõlmis puudutatud isik OÜ-ga Ö üürilepingu XXX territooriumi kasutamiseks. 01.12.2011

toimunud erakorralisel üldkoosolekul väitis aga puudutatud isiku juhatus, et kõige

suuremaks tehinguks OÜ Ö ja B kontserni vahel oli telefoni ostmine hinnaga 598,15 eurot.

Sellega esitas juhatus üldkoosolekule valeinformatsiooni.

3. Avaldajad arvavad, et OÜ Ö tegevuskulusid kannab B kontsern, kandes seeläbi otsest

varalist kahju. Kuna OÜ Ö ja OÜ B on tegutsenud pikaajaliselt samal tegevusalal, on nad

konkurendid. Avaldajad leiavad, et puudutatud isiku vara tasuta OÜ-le Ö kasutada

andmisega on puudutatud isikule tekitatud olulisel määral kahju. Kahju orienteeruv suurus

on 212 000 eurot. Kahju suurus on leitud järgmiselt: OÜ B on puudutatud isikule maksnud

perioodil 2009-2012 puudutatud isiku vara kasutamise eest umbes 22% aastasest käibest.

212 000 eurot on 22 % OÜ Ö käibest perioodil 2009-2012. Lisaks nimetatud kahjule võis

OÜ B jääda ilma tulust tegevuse eest, mida tema asemel viis läbi OÜ Ö. Võimaldades OÜ-

l Ö puudutatud isiku territooriumil tasuta tegutseda ja selle vara kasutada, on FB rikkunud

juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. TG aga, olles samaaegselt nii OÜ B kui OÜ

Ö juhatuse liige, on rikkunud konkurentsikeeldu.

4. 20.06.2013 toimus puudutatud isiku üldkoosolek, mille päevakorras oli erikontrolli

läbiviimise otsustamine seoses OÜ Ö ja B kontserni suhetega avaldaja MG pakutud

sõnastuses. Üldkoosolek hääletas erikontrolli läbiviimise vastu. Puudutatud isiku nõukogu

on kahel korral otsustanud mitte tegeleda sisejuurdlusega seoses OÜ-ga Ö. Aktsionärid on

esitanud teabenõudeid puutuvalt tehingutesse OÜ-ga Ö, kuid vastused esitatud küsimustele

on olnud pealiskaudsed ja osaliselt ka ebaõiged. Erikontrolli läbiviimise vajadust kinnitab

ka asjaolu, et puudutatud isiku majandustulemused on järsult halvenenud. 2011.

aruandeaasta kasum oli 9 758 000 eurot ja 2012. aasta keskel prognoosis juhatus oodatavaks

kasumiks 10 000 000 eurot, kuid 2012. aasta detsembris teavitati üldsust ootamatust

kahjumisse langemisest. 2012. aasta kahjum oli 16 414 000 eurot, mis võib viidata

puudutatud isiku juhatuse jämedatele juhtimisvigadele või kuritarvitustele. Juhatuse

ülesanded erikontrolli läbiviimisel piirduvad üksnes teabe ja vajalike dokumentide

andmisega. Erikontrolli raames ajaperioodi vaatlemine alates 2003. aastast on põhjendatud,

kuna see aitab kaasa juhatuse võimalike minetuste väljaselgitamisele.

5. Avaldajad paluvad rahuldada avaldus ja korraldada B Aktsiaseltsi erikontroll järgmiselt:

1. Määrata erikontrolli läbiviijaks Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ

või alternatiivselt Advokaadibüroo Lentsitus & CASUS OÜ juhatuse liige Margus Lentsius.

2. Teha erikontrolli läbiviijale ülesandeks välja selgitada kõik OÜ Ö ja B kontserni

äriühingute, sh OÜ B vaheliste suhetega ning OÜ Ö poolt B kontserni varade kasutamisega

seotud asjaolud perioodil 01.01.2003 kuni tänaseni ning erikontrolli aruandes vastata

alljärgnevatele küsimustele:

2.1. kas B kontserni kuuluva OÜ-ga B samal tegevusalal tegutsev OÜ Ö on tegutsenud B

territooriumil (mh kas OÜ Ö töötajate, transpordi ja klientide pääs B territooriumile

Tallinnas XXX kajastub kontrollitava perioodi pääsla- ja sadamaregistrites jm asjakohastes

dokumentides)?

2.2. Kas OÜ Ö on kontrollitaval perioodil kasutanud B kontserni varasid? Milliseid B

kontserni liikmete põhivarasid on võimaldatud OÜ-l Ö kasutada?

2.3. Kas ja kui suurt tasu on OÜ Ö B kontsernile varade kasutamise eest maksnud?

2.4. Millised suulised või kirjalikud lepingud on kontrollitaval perioodil eksisteerinud B

kontserni kuuluvate äriühingute ja OÜ Ö vahel (sõlmimise aeg, põhitingimused, lõppemise

kuupäev)?

2.5. Kas ja milliseid teenuseid on OÜ Ö osutanud B kontserni kuuluvatele ühingutele ja

milliseid teenuseid on B kontserni kuuluvad ühingud osutanud OÜ-le Ö? Kas ja millist

kaupa on B kontserni kuuluvad ühingud omandanud OÜ-lt Ö ja millist kaupa on B kontserni

kuuluvad ühingud võõrandanud OÜ-le Ö? Kas ja millist tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö

selliste teenuste ja/või kaupade eest tasunud ja millist tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö

selliste teenuste ja/või kaupade eest maksnud?

2.6. Milliste B kontserni kuuluvate äriühingute formaalsete otsustega (juhatuse, nõukogu,

osanike või aktsionäride otsused) on antud B kontserni varasid OÜ Ö kasutusse (kuupäevad,

otsuse lühisisu)? Kes nimeliselt juhtorgani liikmena või osaniku/aktsionäri esindajana on

osalenud nende otsuste vastuvõtmisel?

3. Määrata erikontrolli läbiviimise tasu maksimumsuuruseks 9 000 eurot (ilma

käibemaksuta).

4. Määrata, et erikontrolli aruande valmimise ning aktsionäridele kättesaadavaks tegemise

tähtaeg on kaks kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtumääruse, millega

otsustatakse erikontrolli korraldamine, jõustumisest.

6. Avaldajad paluvad jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

B Aktsiaseltsi seisukoht

7. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.

2012. aastani tegeles OÜ B pilsivete käitlemisega, käesoleval ajal tegeleb aga kaubaveoga

maanteel ja lisategevusalana ohtlike jäätmete kogumisega. OÜ Ö põhitegevusalaks on

ohtlike jäätmete töötlemine ja kõrvaldamine. Kontorit ei ole OÜ-l Ö puudutatud isiku

territooriumil kunagi olnud. FB ei ole võimaldanud kellelgi puudutatud isiku vara tasuta

kasutada. Pilsivete jm ohtlike jäätmete käsitlemiseks vajalik vara on antud üürile OÜ-le B

ja puudutatud isik on saanud selle eest üüritulu. Kui OÜ B on kasutanud üürilevõetud vara

eesmärgipäratult, vastutab selle eest eelkõige avaldaja VK mitte FB. Avaldajad soovivad

saada teavet, mis eelkõige puudutab OÜ Ö tegevust ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas,

millise teabe on puudutatud isik juba esitanud. Taotletava erikontrolli esemeks on seega OÜ

Ö, mitte puudutatud isik. TG enam B kontsernis ei tööta ega alluks samuti puudutatud isikus

määratud erikontrollile. Puudutatud isikul ei ole võimalik vastata OÜ-d Ö puudutavatele

küsimustele.

8. VK oli aastatel 2000-2010 OÜ B üheks juhatuse liikmeks. Avaldajate küsimused jäävad

samasse ajaperioodi, mil VK oli OÜ B juhatuse liige. MG on alates 1996. aastast puudutatud

isiku nõukogu liige. VK kuulus perioodil 1996-2010 puudutatud isiku juhatusse. Osaühing

B on MG, VK ja VT ühisettevõte. VT, LL ja AK on olnud puudutatud isiku või selle

kontserni ettevõtetega töösuhtes. Sisuliselt paluvad avaldajad erikontrolli korraldamist

nende endi tegevuse suhtes. VK on teinud puudutatud isiku ja OÜ B nimel koostööd OÜ-

ga Ö pilsivete käitlemise korraldamisel. MG on nõustanud OÜ-d Ö õigusküsimustes ja oma

tegevuse kindlustamisel. Avaldajad on seega olnud ja on ka täna teadlikud OÜ Ö tegevusest.

MG ja VK on OÜ-d Ö ise aidanud tegevuse korraldamisel puudutatud isiku territooriumil.

MG ja VK ei tõstatanud kunagi küsimust, et TG võiks tegutseda huvide konfliktis. Sel ajal

kui avaldajad puudutatud isiku juures töötasid, ei avaldanud nad mingit huvi OÜ Ö tegevuse

suhtes.

9. Avaldaja MG nõudel on üks erikontroll juba läbi viidud 2012. aasta teisel poolel. Siis ei

soovinud avaldajad esitada erikontrolli läbiviijale OÜ-ga Ö seotud küsimusi. 20.06.2013

aktsionäride üldkoosolekul, kus avaldaja MG esitas nõude erikontrolli läbiviimiseks seoses

puudutatud isiku ja OÜ Ö suhetega, keeldus MG aktsionär OÜ F küsimustele vastamisest.

01.11.2011 toimus MG, VK ja N OÜ nõudel puudutatud isiku aktsionäride üldkoosolek,

kus anti aktsionäridele teavet. VK esitas üldkoosolekule samad OÜ-d B ja OÜ-d Ö

puudutavad küsimused, mis on avaldajate taotletava erikontrolli esemeks. Nimetatud

küsimustele vastas puudutatud isiku juhatus järgmisel üldkoosolekul 01.12.2011, kus teabe

andmine jätkus. Aktsionärid pidasid vastuseid piisavateks. Nende küsimuste osas (erinevalt

muudest küsimustest) ei esitatud kohtule avaldust teabe andmiseks.

10. Erikontrolli määramiseks puudub mõjuv põhjus. Audiitor ei tuvastanud tehinguid, mis oleks

tehtud B kontserni ühingute juhtkonda kuuluvate isikute ja ühingute vahel. Avaldajatel ei

ole konkretiseeritud kahtlustust. Erikontrolli läbiviimisega kaasneb puudutatud isikule suur

kulu erikontrolli läbiviijale makstava tasu näol. Lisandub kulu seoses sellega, et puudutatud

isiku töötajad ja juhtkonna liikmed erikontrolli läbiviimist korraldavad, s.o võimaldavad

tutvuda

dokumentidega

ja

annavad

teavet.

Puudutatud

isiku

2012.

aasta

majandustulemused ei saa omada puutumust avaldajate taotlusega erikontrolli

läbiviimiseks, kuna erikontrolli läbiviijale soovitakse esitada küsimusi puudutatud isiku

tegevuse kohta alates 2003. aastast. Puudutatud isiku juhatus tõi 2012. aasta keskel selgelt

välja, et võib tekkida kahjum. Erikontrolli periood alates 2003. aastast ei ole põhjendatud,

sest mistahes nõuded 2003. aastal oleksid tänaseks aegunud. Juhatuse liikme vastu esitatava

nõude aegumistähtaeg on 5 aastat alates rikkumise toimepanemisest. 28.12.2011 nõukogu

koosolekul pidas MG vajalikuks erikontrolli raames uurida perioodi 2006-2011. Puudutatud

isiku majandustegevus ja –tulemused ületavad oluliselt neid mastaape, millele avaldajad

tuginevad. Avaldajate seisukohast ei tulene, mille alusel saab kahju tekkimist eeldada,

kuidas saab kahju olla tuletatav OÜ B ja OÜ Ö 2012. aasta majandusaasta aruandest ning

millele põhineb avaldajate eeldus, et samas proportsioonis renditulu peaks laekuma B-le ka

OÜ-lt Ö. Avaldajad ei ole selgitanud, kuidas sai väidetav kahju menetluse kestel suureneda,

samastades ekslikult OÜ-le B tekkinud väidetava kahju ja puudutatud isikule tekkinud

väidetava kahju. Avaldajad ei ole põhistanud väidetavalt tekkinud kahju ja selle suurust

ning sedagi, et selline väidetav kahju oleks piisavalt suur.

11. Puudutatud isik on seisukohal, et erikontrolli ei saa määrata varasema perioodi kui

01.01.2009 kohta, sest avaldajad väidavad kahju tekkimist alles alates aastast 2009.

Eelnevast tulenevalt peaks igal juhul jätma avalduse rahuldamata osas, millega nõutakse

erikontrolli läbiviimist seoses asjaoludega perioodil 2003-2008. Erikontrolli ei saa määrata

hilisema perioodi kui 04.06.2013 või 20.06.2013 kohta, kuivõrd avaldajad ei saa nõuda

erikontrolli määramist hiljem toimunud asjaolude osas, sest hiljem toimunud asjaolude osas

ei ole aktsionärid erikontrolli korraldamata jätmist otsustanud. Seega saab avalduses

märgitud nõuet määrata erikontroll seoses asjaoludega „kuni tänaseni“ mõista selliselt, et

see tähendab kuni üldkoosolekule esitatud nõude esitamiseni (04.06.2013) või

maksimaalselt üldkoosoleku poolt erikontrolli korraldamise üle otsustamiseni (20.06.2013).

Hilisema perioodi osas ei saa avaldajad erikontrolli määramist nõuda.

B Aktsiaseltsi juhtorganite ja audiitori seisukoht

12. Puudutatud isiku nõukogu on seisukohal, et OÜ-ga Ö seotud erikontrolli läbiviimine ei

oleks otstarbekas. Nõukogu leiab, et puudub mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks. Kogu

teave OÜ Ö kohta on teabest huvitatud aktsionäridele juba avaldatud. Audiitor ega nõukogu

ei ole tuvastanud, et puudutud isik oleks võimaldanud OÜ-l Ö puudutatud isiku

territooriumil tasuta tegutseda ja B kontserni vara tasuta kasutada. Arvestades OÜ Ö käibe-

ja kasuminumbreid, ei ole tõenäoline, et erikontrolli avalduses toodud suuruses kahju saaks

isegi teoreetiliselt olla puudutatud isikule tekitatud (II köide tl 243- 245).

13. Puudutatud isiku audiitor AV esitas seisukoha, mille kohaselt on ta auditeerinud puudutatud

isiku 2009., 2010., 2011. ja 2012. aasta majandusaasta aruandeid. Puudutatud isiku

majandusaasta aruanded kajastavad tehinguid seotud osapooltega. Audiitor ei ole

tuvastanud, et OÜ Ö oleks seotud osapool. Audiitor ei ole majandusaasta aruannete

auditeerimisel leidnud, et tehingud OÜ-ga Ö vajavad eraldi äramärkimist (II köide tl 239-

242). 03.05.2016 toimunud kohtuistungil nõustusid menetlusosalised sellega, et toimikus

olevad audiitori, nõukogu ja juhatuse seisukohti võib kohus kasutada ja ei ole vaja

täiendavalt nende seisukohta küsida (VII köide tl 123 pöördel).

Esimese astme kohtu määrus

14. Harju Maakohus jättis 25.08.2015 määrusega rahuldati avaldus osaliselt. Maakohus

tagastas avaldajatele 31.05.2016 elektrooniliselt esitatud materjalid. Maakohus määras

korraldada B Aktsiaseltsi suhtes erikontroll ja määrata erikontrolli läbiviijaks

Advokaadibüroo COBALT OÜ (registrikood 10188708). Tööd hakkavad teostama

vandeadvokaadid Liina Linsi, Kalev Saare ja Liina Naaber-Kivisoo. Erikontrolli läbiviija

tasuks määrati maksimaalselt 10 800 eurot (koos käibemaksuga). Erikontrolli läbiviijale

määrati kohustus selgitada välja kõik OÜ Ö ja B kontserni äriühingute, sh OÜ B vaheliste

suhetega ning OÜ Ö poolt B kontserni varade kasutamisega seotud asjaolud perioodil

01.01.2003 kuni 06.09.2013. Määrati, et B Aktsiaselts erikontrolli aruande valmimise ning

aktsionäridele kättesaadavaks tegemise tähtaeg on võimaluse korral kuus kuud peale

käesoleva kohtumääruse jõustumist. Menetluskulud jäeti B Aktsiaseltsi kanda. Erikontrolli

aruandes kohustati vastama alljärgnevatele küsimustele:

a. Kas B kontserni kuuluva OÜ-ga B samal tegevusalal tegutsev OÜ Ö on

tegutsenud B territooriumil (mh kas OÜ Ö töötajate, transpordi ja klientide pääs

B territooriumile Tallinnas XXX kajastub kontrollitava perioodi pääsla- ja

sadamaregistrites jm asjakohastes dokumentides)?

b. Kas OÜ Ö on kontrollitaval perioodil kasutanud B kontserni varasid? Milliseid

B kontserni liikmete põhivarasid on võimaldatud OÜ-l Ö kasutada?

c. Kas ja kui suurt tasu on OÜ Ö B kontsernile varade kasutamise eest maksnud?

d. Millised suulised või kirjalikud lepingud on kontrollitaval perioodil

eksisteerinud B kontserni kuuluvate äriühingute ja OÜ Ö vahel (sõlmimise aeg,

põhitingimused, lõppemise kuupäev)?

e. Kas ja milliseid teenuseid on OÜ Ö osutanud B kontserni kuuluvatele ühingutele

ja milliseid teenuseid on B kontserni kuuluvad ühingud osutanud OÜ-le Ö? Kas

ja millist kaupa on B kontserni kuuluvad ühingud omandanud OÜ-lt Ö ja millist

kaupa on B kontserni kuuluvad ühingud võõrandanud OÜ-le Ö? Kas ja millist

tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö selliste teenuste ja/või kaupade eest tasunud

ja millist tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö selliste teenuste ja/või kaupade eest

maksnud?

f. Milliste B kontserni kuuluvate äriühingute formaalsete otsustega (juhatuse,

nõukogu, osanike või aktsionäride otsused) on antud B kontserni varasid OÜ Ö

kasutusse (kuupäevad, otsuse lühisisu)? Kes nimeliselt juhtorgani liikmena või

osaniku/aktsionäri esindajana on osalenud nende otsuste vastuvõtmisel?

15. Maakohus lähtus asja lahendamisel mh käesolevas tsiviilasjas Riigikohtu poolt 09.12.2015

kohtumääruses antud juhistest. Äriseadustiku (ÄS) § 298 lg 1 p 6 kohaselt on üldkoosoleku

pädevuses erikontrolli määramine. ÄS § 330 lg 2 järgi, kui üldkoosolek erikontrolli

korraldamist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10

aktsiakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu

poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kuivõrd äriregistri

ja aktsiaraamatu väljavõtte kohaselt on avaldajatele kuuluvate aktsiatega esindatud ca

40,25% B AS-i aktsiakapitalist ning üldkoosolek ei võtnud vastu erikontrolli korraldamise

otsust, on avaldajatel ÄS § 330 lg 2 alusel õigus nõuda erikontrolli läbiviimist (I köide tl

19-20, 21, 22-23).

16. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 09.12.2015 tehtud kohtumääruse p-s 18 leidnud, et

emaühingu aktsionäril on õigus taotleda erikontrolli korraldamist seoses kontserni

kuuluvate ühingutega. Kuigi emaühing ja tütarühingud on iseseisvad juriidilised isikud, ei

tähenda see, et kontsernistruktuuri võiks kasutada selleks, et varjata emaühingu aktsionäride

eest tütarühingute tegevust (VII köide tl 86).

17. Maakohus leidis, et tsiviilasja materjalidest saab järeldada B AS-i ja OÜ Ö vaheliste

võimalike varaliste suhete olemasolu. Puudutatud isik on avaldajate viidatud asjaolusid

vaidlusaluse perioodi kohta eitanud. Oluline on ka avaldajate poolt esitatud kahju

orienteeruv suurus 212 000 eurot, mille saamisel on aluseks võetud OÜ Ö käive perioodil

2009-2012 ning OÜ B ja B AS-i vahel sõlmitud varade kasutamiseks kasutusrendilepingus

kokkulepitud OÜ B rendikulu määr (22%-i käibest) (I köide tl 11, II köide tl 220).

18. Maakohus leidis, et antud juhul ei ole põhjendatud puudutatud isiku väited, et OÜ Ö on

väike ettevõtte, mille mõju kontsernile arvestades konsolideeritud käivet, on ebaoluline (II

köide tl 44-45). Isegi juhul kui OÜ Ö näol on tegemist väikese ettevõttega, mille käive kogu

B kontserni käibest on alla 0,16%, ei saa sellega õigustada võimalikku B AS-i huvide

kahjustamist ning jätta sellel põhjusel erikontroll määramata.

19. Samuti on Riigikohus oma 09.12.2015 kohtumääruse p-s 15 leidnud, et õige on

määruskaebuse väide, et võimaliku kahju suuruse arvestamisel lähtusid kohtud ekslikult B

kontserni kui terviku käibest. Sellise põhjenduse tulemuseks on ekslik järeldus, nagu võiks

väga suure käibega äriühingule tekitada mitmesaja tuhande euro suuruse kahju, ilma et seda

kahju võiks pidada piisavalt suureks, et kahju tekkimist saaks erikontrolli abil kindlaks teha

(VII köide tl 86). Lisaks on Riigikohus käesolevas tsiviilasjas 09.12.2015 tehtud

kohtumääruse p-s 18 leidnud, et õige on maakohtu seisukoht, et asjaolu, et mõni

avaldajatest on olnud kas Ö või B juhtorgani liige või kontserni kuuluva ühingu töötaja, ei

välista nende õigust taotleda aktsionärina erikontrolli määramist (VII köide tl 86).

20. Kohus leidis, et tsiviilasja materjalidest nähtub, et vähemalt üks avaldajatest on alates

2011.a. korduvalt tõstatanud küsimusi seonduvalt B AS-i ja OÜ Ö võimalike varaliste

suhetega. Nimetatud asjaolu nähtub aktsionäride MG, VK ja N 23.11.2011 teabenõudest (I

köide tl 98-99), 26.10.2011 B AS-i erakorralisele üldkoosolekule esitatud küsimustest (I

köide tl 103-104), 01.11.2011 üldkoosoleku protokolli lisast 14 (I köide tl 98-99),

28.12.2011 ja 17.02.2012 nõukogu koosoleku protokollidest (II köide tl 143-169),

04.06.2013 MG kirjalikust nõudest üldkoosoleku päevakorra täiendamiseks (I köide tl 179-

181) ning 29.05.2013 aktsionäride üldkoosoleku protokollist (I köide tl 182-193). Kohus

leidis, et puudutatud isiku väited selle kohta, et erikontrolli avalduses esitatud küsimuste

osas on juba läbi viidud, ei ole kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud. 07.06.2012

puudutatud isiku üldkoosoleku protokollist nähtub, et varasemalt läbiviidud erikontrolli

eesmärk oli selgitada ajavahemikul 01.01.2007 kuni 31.12.2011 B AS-i poolt oma aktsiate

omandamis- võõrandamistehingutega seotud asjaolusid (II köide tl 179-199). Seega on

avaldus puudutatud isiku suhtes erikontrolli korraldamiseks põhjendatud.

21. Kohus leidis, et antud juhul tuleb erikontroll määrata perioodi 01.01.2003 kuni 06.09.2013

osas, kuivõrd avaldajad on vastava nõude esitanud kohtule 06.09.2013 (I köide tl 5)

põhjusel, et puudutatud isiku üldkoosolek on 28.06.2013 hääletanud erikontrolli läbiviimise

vastu (I köide tl 182-193). Kohus põhjendas, et Riigikohus on 09.12.2015 kohtumääruse p-

s 18 leidnud, et kohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel siiski arvestada, kas tegu võib olla

kahju jätkuva tekitamisega, mis on saanud alguse varem kui viis aastat tagasi. Sellisel juhul

võib olla põhjendatud kontrollida ka perioodi, mil rikkumised alguse said, olgugi et osa

nõudeid võib praeguseks olla aegunud (VII köide tl 86). Sellest tulenevalt kohus leidis, et

antud juhul on põhjendatud määrata erikontroll avaldajate poolt märgitud ajast alates, s.o

01.01.2003. Kohus nõustus puudutatud isiku seisukohaga, et erikontrolli lõppemise

tähtajaks ei saa olla kohtumääruse tegemise aeg või erikontrolli läbiviimise alguse aeg,

kuivõrd erikontrolli läbiviimise eesmärgiks on välja selgitada, kas äriühingule on tekitatud

kahju mingil konkreetsel ajavahemikul ning nimetatud ajavahemik ei saa olla suunatud

tulevikku.

22. ÄS § 330 lg 3 järgi võivad erikontrolli läbiviijaks olla audiitorid, vandeadvokaadid või

advokaadiühingud. Kuivõrd puudutatud isik on vaielnud vastu avaldajate poolt taotletud

Advokaadibüroo Lentsius & Casus määramisele erikontrolli teostajaks, leidis kohus, et

erikontrolli läbiviijaks tuleb määrata isik, kelle osas ei ole menetlusosalised vastuväiteid

kohtule esitanud (VII köide tl 157, 206). Kohus on teinud 15.03.2016.a. päringud

järgmistele audiitorbüroodele: B AS, D AS, G OÜ, E AS, R OÜ, V OÜ (VII köide tl 91-

96). Nimetatud büroodest on nõustunud erikontrolli läbiviimisega B AS ning E AS

maksumusega 18 900 eurot, millele lisandub käibemaks (VII köide tl 98, 103-105, 106-

108). Avaldajad on 03.05.2016.a. toimunud kohtuistungil vaielnud vastu B AS-i ja P

erikontrolli läbiviijaks määramisele (VII köide tl 123 pöördel). 11.05.2016 on kohus teinud

järelpäringud riiklikult tunnustatud ekspertidele JK-le, AV-le, JJ-le ja IN-le (VII köide tl

128-131). Nimetatud isikud ei ole avaldanud soovi erikontrolli teostamiseks (VII köide tl

132-134, 138). 19.05.2016 on kohus teinud järelpäringud D OÜ-le ja K OÜ-le (VII köide tl

139-140). Avaldajad on vaielnud vastu D OÜ määramisele erikontrolli teostajaks (VII köide

tl 142) ning K OÜ on teatanud, et seoses tekkida võiva huvide konflikti tõttu ei soovi nad

erikontrolli teostada (VII köide tl 162). Eelnevast tulenevalt on kohus teinud 13.06.2016

järelpäringud Advokaadibüroole Eversheds Ots & Co, Advokaadibüroole COBALT,

Advokaadibüroole VARUL, B OÜ-le ja Advokaadibüroole SORAINEN (VII köide tl 156-

160). Nimetatud töö vastuvõtmisest on keeldunud huvide konflikti tõttu Advokaadibüroo

Eversheds Ots & Co ja Advokaadibüroo VARUL (VII köide tl 164, 166) ning samuti on

keeldunud töö vastuvõtmisest B OÜ (VII köide tl 165).

23. Advokaadibüroo COBALT OÜ on 20.06.2016 esitanud omapoolse nõusoleku erikontrolli

teostamiseks. Nimetatud nõusoleku kohaselt võib projekti kogumaksumuseks kujuneda 10

000 eurot (VII köide tl 169-173). Avaldajad on tasunud erikontrolli läbiviimise kulude

katteks ette 10 800 eurot (II köide tl 18). Kuivõrd kohtul ei ole alust kahelda

Advokaadibüroo COBALT OÜ erikontrolli läbiviimise neutraalsuses ning isik vastab ÄS §

330 tingimustele, määras kohus erikontrolli läbiviijaks Advokaadibüroo COBALT OÜ ning

erikontrolli läbiviimise maksimaalseks tasuks 10 800 eurot. Advokaadibüroo COBALT OÜ

määramisele ei ole vastu vaielnud ka avaldajad ja puudutatud isik.

24. Kohus on 22.08.2016 e-kirjaga palunud Advokaadibüroo COBALT OÜ-l täpsustada, keda

plaanitakse määrata erikontrolli läbiviijaks või läbiviijateks ning milline on eeldatav töö

valmimise tähtaeg (VII köide tl 174). 24.08.2016 esitas Advokaadibüroo COBALT OÜ

kohtule avalduse, millise kohaselt palutakse erikontrolli läbiviijaks määrata nimetatud

advokaadibüroo ning tööde teostajateks on vandeadvokaadid Liina Linsi, Kalev Saare ja

Liina Naaber-Kivisoo, kes on esitanud ka vastavad kirjalikud nõusolekud (VII köide tl 189-

195, 203-204). Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, kohus leidis, et erikontroll tuleb

läbi viia võimaluse korral kuue kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

25. Avaldajad esitasid kohtule koos 31.05.2016.a. e-kirjaga tsiviilasjas nr. 2-12-35717 kohtule

esitatud taotluse (VII köide tl 142). Kohus leidis, et avaldajate poolt 31.05.2016

elektrooniliselt esitatud materjalid ei oma puutumust käesoleva tsiviilasjaga ning need tuleb

avaldajatele tagastada.

26. Kuivõrd kohus määras erikontrolli läbiviija, jäeti kõik menetluskulud TsMS § 172 lg 6

alusel puudutatud isiku kanda.

MG, VK, OÜ BH, VT, LL ja AK määruskaebus

27. Avaldajad paluvad määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles avaldus jäeti

osaliselt rahuldamata.

28. Avaldajate arvates on maakohus valesti piiranud erikontrolli perioodi kohtule erikontrolli

määramise avalduse esitamise päevaga, s.o 06.09.2013. Erikontrolli perioodi selline

piiramine riivab avaldajate õiguseid ning võimaldab puudutatud isikul kohtumenetlust

venitades erikontrolli kasutusvõimalusi oluliselt piirata. Avaldajad paluvad kohtul määrata

erikontrollitava perioodi lõpptähtajaks asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumise

aeg.

Arvestades

kohtulikult

määratud

erikontrolli

läbiviimise

perioodi,

on

väikeaktsionäridel võimalik saada informatsiooni puudutatud isikut kahjustavatest

tehingutest kõige varem alles neli aastat pärast nende toimumist. Seeläbi ei taga

erikontrollitava perioodi piiramine kohtule avaldamise ajaga vähemusaktsionäride õiguste

sisulist kaitset.

29. Kohus on erikontrolli aruande valmimise ning aktsionäridele kättesaadavaks tegemise

tähtaja määranud põhjendamatult 6-kuulisena, ehkki avaldajad taotlesid kahekuist tähtaega

ja puudutatud isik ei vaielnud tähtaja osas vastu.

30. Maakohus on ka ebaõigesti jätnud avaldajate tasutud ettemaksu 10 800 eurot tagastamata.

Erikontrolli kulude ettemaksule kohaldub eriregulatsioonina TsMS § 605, mistõttu tuleb

ettemaksu tagastamine otsustada juba põhimenetluse käigus. Ettemaksu kohaldamise alus

on ära langenud olukorras, kus kohus on otsustanud menetluskulud jätta puudutatud isiku

kanda. Arvestades, et ettemaksu tagastamisel ei saa mistahes vastuväiteid olla ka

puudutatud isikul, puudub alus sellise menetlusliku otsustuse edasilükkamiseks kuni

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluseni. Kuivõrd ettemaksu

tagastamise edasilükkamiseks puudub ka õiguslik alus, tulnuks ettemaksu tagastamine

otsustada juba maakohtu määrusega.

B Aktsiaseltsi määruskaebus

31. Puudutatud isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata või

rahuldada avaldus määruskaebuses märgitud ulatuses.

32. Puudutatud isik on seisukohal, et erikontrolli ei oleks tohtinud määrata kogu kontserni (s.o

80 ühingu) osas. Avaldajad on nõudnud ja maakohus on põhjendanud erikontrolli

määramist tuginedes väidetele, mis seonduvad üksnes puudutatud isikuga ning puudutatud

isiku tütarühinguga OÜ B. Jääb arusaamatuks, kuidas saavad need väited tingida

erikontrolli määramise kogu kontserni, see tähendab ka väidetesse mittepuutuva enam kui

80 ühingu osas. Avaldajate taotluses ega maakohtu määruses ei sisaldu mitte ühtegi põhjust

ega põhjendust, miks peaks olema erikontrolliga hõlmatud rohkem kui 80 sellist ühingut,

kelle tegevuse osas ei ole esitatud mitte ühtegi erikontrolli aluseks olla saavat väidet.

Maakohus on selles osas rikkunud määruse põhjendamise kohustust.

33. Puudutatud isik leiab, et erikontrolli ei oleks tohtinud määrata aastate 2003-2013 (s.o kümne

aasta) osas. Samas tugines maakohus valdavalt väidetele, mis puudutavad OÜ Ö tegevust

aastatel 1996-2010 ning OÜ Ö majandusaasta aruandeid aastatel 2006-2007 (määruse p-d

21-23). Jääb arusaamatuks, kuidas sai selliste väidete pinnalt määrata erikontrolli asjaolude

osas kuni 2013. aastani. Üldjuhul saab taotleda erikontrolli üksnes nende asjaolude suhtes,

mis jäävad juhtorgani liikme viieaastase aegumistähtaja sisse. Isegi kui tegemist oleks

väidetava kahju jätkuva tekitamisega, poleks tohtinud määrata erikontrolli varasema

perioodi kohta kui 2009. Pikema perioodi kohta erikontrolli määramine oleks ka eluliselt

võimatu, sest RPS § 12, KMS § 36 ja MKS § 58 kohaselt säilitatakse dokumente seitse

aastat. Samuti ei oleks tohtinud määrata erikontrolli hilisema perioodi kohta kui 2013. aasta

juunini. Kuna avaldajad pöördusid kohtusse põhjusel, et puudutatud isiku üldkoosolek jättis

MG 04.06.2013 nõude rahuldamata, ei saa ka kohtule esitatud taotlusel märgitud „kuni

tänaseni“ tähendada pikemat perioodi kui 04.06.2013. Seetõttu ei olnud põhjendatud

määrata erikontrolli perioodini 06.09.2013. Erikontrolli ei saa määrata asjaolude osas, mis

on toimunud pärast erikontrolli läbiviimise üle hääletanud üldkoosoleku toimumist.

34. Lisaks ei oleks tohtinud määrata erikontrolli läbiviijaks advokaadibürood. Maakohus

märkis ka üllatuslikult, et Advokaadibüroo COBALT OÜ määramisele ei ole vastu vaielnud

ka avaldajad ja puudutatud isik. Puudutatud isik ei saanudki Advokaadibüroo COBALT

määramisele vastu vaielda, sest kohus polnud Advokaadibüroo COBALT osas puudutatud

isiku seisukohta küsinud ning puudutatud isikul polnud ka infot, et kohus kavatseb

Advokaadibüroo COBALT erikontrolli läbiviijaks määrata. Kuna küsimused puudutavad

eelkõige B tegevuse majanduslikku, mitte õiguslikku külge, siis erikontrolli läbiviijad

peaksid olema audiitorid, mitte advokaadid. Kaks audiitorbürood on ka olnud nõus

erikontrolli läbiviimisega. Advokaadibürood erikontrolli läbiviijaks määrates, E AS-i

põhjendamatult kõrvale jättes, erikontrolli läbiviimiseks sobivaid audiitorbüroosid välja

selgitamata jättes ning ringkonnakohtu suuniseid eirates rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t

1 (koosmõjus § 478 lg-ga 1 ja § 463 lg-ga 2), § 5 lg-t 3 ning § 658 lg-t 2 (koosmõjus §-ga

659).

Menetluse edasine käik

35. Puudutatud isik palus jätta avaldajate määruskaebuse rahuldamata. Avaldajad palusid jätta

puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.

36. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

37. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada erikontrolli perioodi

01.01.2003 kuni 06.09.2013 osas ja määrata, et erikontrolli perioodiks on 01.01.2003 kuni

20.06.2013. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ülejäänud osas

ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659).

Avaldajate määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

38. Määruskaebuste menetlemisel lähtub ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustamise

ulatusest (TsMS § 651 lg 1, § 659). Avaldajad on määruskaebuses leidnud, et 1) maakohus

on valesti piiranud erikontrolli perioodi kohtule erikontrolli määramise avalduse esitamise

päevaga, s.o 06.09.2013; 2) maakohus on erikontrolli aruande valmimise ning

aktsionäridele kättesaadavaks tegemise tähtaja määranud põhjendamatult 6-kuulisena;

3) maakohus on ebaõigesti jätnud avaldajate tasutud ettemaksu 10 800 eurot tagastamata.

Puudutatud isik on määruskaebuses leidnud, et 1) erikontrolli ei oleks tohtinud määrata

kogu kontserni osas; 2) erikontrolli ei oleks tohtinud määrata aastate 2003-2013 (s.o kümne

aasta) osas; 3) erikontrolli läbiviijaks ei oleks tohtinud määrata advokaadibürood.

Järgnevalt vastab kolleegium määruskaebustes esitatud väidetele.

39. Kolleegiumi arvates on erikontroll õigesti määratud kogu kontserni osas. Erikontrolli

määramine kogu kontserni suhtes aitab täita mh eesmärki selgitada välja, kas avaldajate

toodud asjaoludel võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada

nõudeid aktsiaseltsi juhtorgani liikmete vastu. Kohtul ei ole käesoleval juhul erikontrolli

määramisel võimalik täpselt kindlaks määrata, milliseid tehinguid tuleb kontrollida. Õige

ei ole puudutatud isiku väide, et avaldajad on nõudnud ja maakohus on põhjendanud

erikontrolli määramist tuginedes väidetele, mis seonduvad üksnes puudutatud isikuga ning

puudutatud isiku tütarühinguga OÜ B. Erikontrolli sisuks on käesoleval juhul mh selgitada

välja lepingud B kontserni kuuluvate äriühingute ja OÜ Ö vahel, OÜ Ö poolt teenuste

osutamine kontserni kuuluvatele ühingutele ja teenuste saamine teistelt kontserni

kuuluvatelt ühingutelt. Seega ei hõlma erikontrolli aluseks olevad asjaolud üksnes OÜ-d B.

Arvestades

avaldajate

esiletoodud

asjaolusid,

on

kahju

tekitamise

asjaolude

väljaselgitamiseks vaja uurida sisuliselt kogu kontserni kuuluvate äriühingute tehinguid,

mis võisid B Aktsiaseltsi avaldajate nimetatud asjaoludel kahjustada. Käesolevas

menetlusstaadiumis ei ole ka enam vaidlust erikontrolli määramise eelduste esinemise üle.

Lisaks ei ole erikontrolli määramine kogu kontserni suhtes vastuolus Riigikohtu

seisukohtadega: Riigikohus on selgitanud, et emaühingu aktsionäril on õigus taotleda

erikontrolli korraldamist seoses kontserni kuuluvate ühingutega. Kuigi emaühing ja

tütarühingud on iseseisvad juriidilised isikud, ei tähenda see, et kontsernistruktuuri võiks

kasutada selleks, et varjata emaühingu aktsionäride eest tütarühingute tegevust

(RKTKm 3-2-1-158-15, p 18). Seejuures tähendab erikontrolli läbiviimine kogu kontserni

suhtes ikkagi maakohtu määruses püstitatud küsimustest lähtumist.

40. Puudutatud isiku väitele, et erikontrolli ei tohiks määrata aastate 2003-2013 (s.o kümne

aasta) osas, on maakohus juba vastanud, viidates mh Riigikohtu selgitusele. Käesoleval

juhul võib olla tegemist kahju jätkuva tekitamisega ja nõuete võimalik aegumine ei takista

kontrollimast perioodi, mil võimalikud rikkumised alguse said (RKTKm 3-2-1-158-15,

p 18). Seejuures ei piira erikontrolli tähtaega üldkoosoleku toimumise aeg. Samuti on

avaldajad õigesti välja toonud, et erikontrolli määramist perioodiks 2003-2013 ei takista

dokumentide säilitamist puudutavad sätted.

41. Kolleegium ei nõustu aga avaldajate seisukohaga, et kestva rikkumise asjaolude

selgitamiseks on käesoleval juhul vajalik määrata erikontrolli perioodi lõpuks

üldkoosolekust hilisem kuupäev. Avaldajate arvates on maakohus valesti piiranud

erikontrolli perioodi kohtule erikontrolli määramise avalduse esitamise päevaga, s.o

06.09.2013. Kolleegiumi arvates on õige puudutatud isiku seisukoht, et avaldajatel ei ole

õigust taotleda käesolevas asjas erikontrolli määramist hilisema perioodi osas kui kuni

20.06.2013. Erikontrolli perioodi lõpukuupäeva osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja

märkida lõpukuupäevaks 20.06.2013. Maakohus on kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et

erikontrolli lõppemise tähtajaks ei saa olla kohtumääruse tegemise aeg või erikontrolli

läbiviimise alguse aeg, kuivõrd erikontrolli läbiviimise eesmärgiks on välja selgitada, kas

äriühingule on tekitatud kahju mingil konkreetsel ajavahemikul ning nimetatud ajavahemik

ei saa olla suunatud tulevikku. Samas ei ole maakohus põhjendanud, miks erikontrolli

lõpukuupäevaks tuleb määrata kohtusse pöördumise aeg 06.09.2013, mida avaldajad said

ise mõjutada.

42. Kuna seadusest ei tulene regulatsiooni erikontrolli lõpukuupäeva määramiseks, tuleb

kolleegiumi arvates lähtuda erikontrolli regulatsiooni eesmärgist. Kolleegiumi arvates ei ole

avaldajate taotletud viisil erikontrolli lõpukuupäeva määramine kooskõlas erikontrolli

määramise eesmärgi ja sisuga. Kolleegiumi arvates tuleb erikontrolli eesmärki ja sisu

arvestades lähtuda kuupäevast, mil avaldajatel tekkis õigus nõuda erikontrolli läbiviimist

ÄS § 330 lg 2 alusel kohtult. Kohtul on võimalik erikontroll määrata vaid juhul, kui

erikontrolli määramist ei otsusta üldkoosolek, kus toimub aktsiaseltsi kõigi küsimuste

otsustamine. Seega ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks erikontrolli määramise otsustamine

perioodi kohta alates 20.06.2013, mil aktsiaseltsi üldkoosolek ei võtnud vastu erikontrolli

määramise otsust. See tähendab, et käesolevas tsiviilasjas otsustatud erikontrolli esemeks

ei ole B kontserni varade kasutamisega seotud asjaolud, mis võisid tekkida pärast

20.06.2013 üldkoosolekut. Asjaolu, et tegemist võib olla jätkuva kahju tekitamisega, ei

õigusta aktsiaseltsi allutamist erikontrollile ulatuses, milles üldkoosolek ei ole (uuesti)

kaalunud erikontrolli läbiviimist uue perioodi osas. Erikontrolli määramine pikemaks

perioodiks kui üldkoosoleku toimumise aeg tähendaks põhjendamatut sekkumist

aktsiaseltsi juhtimisse. Eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus ka avaldajatega

selles, et erikontrolli lõpukuupäevaks tuleb määrata erikontrolli läbiviimist otsustava

lahendi jõustumise kuupäev. Maakohtu määrus tuleb erikontrolli perioodi osas

(resolutsiooni p 5) osaliselt tühistada ja määrata, et erikontrolli käigus kontrollitakse

asjaolusid perioodil 01.01.2003 kuni 20.06.2013.

43. Avaldajad on ka seisukohal, et maakohus on erikontrolli aruande valmimise ja

aktsionäridele kättesaadavaks tegemise tähtaja määranud põhjendamatult 6-kuulisena.

Kolleegium avaldajatega ei nõustu. Olukorras, kus erikontroll määrati pikema kui

kümneaastase perioodi kohta, ei saa kuuekuulist tähtaega pidada põhjendamatuks,

arvestades analüüsimist vajava materjali mahtu. Tulenevalt hagita menetluses kehtivast

uurimisprintsiibist ei olnud maakohus seotud avaldajate taotlusega määrata erikontrolli

läbiviimiseks kahekuuline tähtaeg. Kolleegiumi arvates on maakohtu määratud erikontrolli

aruande valmimise ja aktsionäridele kättesaadavaks tegemise tähtaeg 6 kuud põhjendatud.

44. Menetlusosalised on erinevatel seisukohtadel erikontrolli läbiviija isiku suhtes. Puudutatud

isiku arvates ei oleks tohtinud määrata erikontrolli läbiviijaks advokaadibürood ning

maakohus on põhjendamatult jätnud erikontrolli läbiviijat määrates kõrvale E AS-i.

Puudutatud isikule oli Advokaadibüroo COBALT OÜ erikontrolli läbiviijaks määramine

üllatuslik. Avaldajad on aga seisukohal, et erikontrolli läbiviija on määratud õigesti.

Kolleegium nõustub avaldajate seisukohaga.

45. Tulenevalt TsMS § 604 lg-st 1 ei ole kohus erikontrolli läbiviija määramisel seotud

avaldusega. Erikontrolli läbiviija peab andma enda määramiseks nõusoleku (TsMS § 603

lg 3) ning kohus peab veenduma määratava isiku vastavuses seaduse nõuetele, sh võimes

erikontrolli ülesandeid vajalikul määral täita (TsMS § 603 lg 1). Kolleegiumi hinnangul ei

ole käesoleval juhul olla kahtlust kohtu poolt Advokaadibüroost COBALT OÜ määratud

erikontrolli läbiviijate professionaalsetes teadmistes ja kogemuses ning sõltumatuses. Seega

ei ole maakohus oma diskretsioonipiire ületanud. Puudutatud isiku väide Advokaadibüroo

COBALT OÜ erikontrolli läbiviijaks määramise üllatuslikkusest ei ole põhjendatud, sest e-

toimiku vahendusel pidi puudutatud isikule olema nähtav, millistelt isikutelt on kohus

küsinud nõusolekut ja pakkumisi erikontrolli teostamiseks.

46. Kolleegium ei nõustu avaldajate seisukohaga, et kuna menetluskulud jäeti puudutatud isiku

kanda, oleks kohus pidanud tagastama avaldajatele nende poolt deposiiti tasutud ettemaksu

10 800 eurot. Riigikohus on selgitanud, et erikontrolli läbiviija tasu tuleb välja mõista

sarnaselt menetluses osalenud eksperditasudele riigi kontole. TsMS § 151 lg 3 kohaselt

maksab kohus, kui tunnistaja, tõlk või ekspert on oma kohustuse täitnud, talle tasu välja

sõltumata sellest, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on

menetlusosaliselt sisse nõutud. See põhimõte kehtib ka erikontrolli läbiviija suhtes

(RKTKm 3-2-1-9-11, p 11). Käesoleval juhul tähendab see seda, et pärast erikontrolli

läbiviimist tasutakse läbiviija tasu avaldajate poolt deposiiti tasutud ettemaksust. Kui

ettemaks ei kulu täies ulatuses ära erikontrolli läbiviija tasu maksmisele, saavad avaldajad

nõuda ülejäänud tasu tagastamist. Erikontrolli läbiviijale deposiidist tasutu saavad

avaldajad vastavalt menetluskulude jaotusele nõuda puudutatud isikult menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses. Eeltoodud põhjendusega on kolleegiumi hinnangul

kooskõlas ka Riigikohtu seisukoht, et erikontrolli määramisel võib jätta menetluskulude

jaotuse kindlaks määramata ning määrata see alles pärast erikontrolli tulemuste selgumist

(RKTKm 3-2-1-55-16, p 20). Seega ei pidanud maakohus avaldajatele nende poolt deposiiti

tasutud ettemaksu tagastama.

Menetluskulude jaotus

47. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

48. Arvestades, et avaldajate määruskaebus jääb rahuldamata ja puudutatud isiku määruskaebus

rahuldatakse väga väikeses osas, jätab ringkonnakohus määruskaebuste menetlemisega

seotud kulud poolte endi kanda (TsMS § 172 lg 6, § 171 lg 1).

49. Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS

§ 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku

aja jooksul määruse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Ele Liiv

Mati Maksing