4-16-8202/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-16-8202

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-8202 (2316,16,011244) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik H.A, ik XXX, elukoht: XXXX Kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Ööbik, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. H.A süüdi tunnistada NPALS § 15

1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti ärakandmine ositi ja järjest kantava

karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

3. Mõistetud ja ositi kantav arest 6 (kuus) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri

arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab

olema ära kantud hiljemalt 31.12.2016. Kui menetlusalusele mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu

ärakandmata aresti osa pööratakse täitmisele täies ulatuses ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 21.11.2016. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

2

15.10.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1513916 nähtuvalt peeti 15.10.2016 kell 12.15

Tallinnas Karjamaa 10 maja juures kinni H.A, kelle kontrollimisel

indikaatorvahendiga RapidStat Narkotest saadi positiivne näit opiaatidele, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud

väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast süüdi.

Töötab ehitajana, mitteametlikult. Rahtrahvid tasumata, ei ole palka saanud, töötab poolteist

kuud. Ehitatakse uut maja, teevad vundamendiauku. Nädalavahetustel ei tööta. Kas ei oleks võimalik aresti asendada üldkasuliku tööga.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks aresti 5 päeva. Ei ole nõus aresti asendamisega üldkasuliku tööga.

Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, samuti kiirabikaarti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg

1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

15.10.2016 kell 12.41 kasutatud indikaatorvahendiga Rapid Stat Narkotest tuvastati

menetlusaluse isiku organismis positiivne näit opiaatidele. Sellele indikaatorvahendi

kasutamisele eelnevalt osutas kiirabi menetlusalusele isikule esmaabi ning kiirabibrigaad

tuvastas kiirabikaardile tehtud sissekande kohaselt menetlusalusel isikul opioidide kuritarvitamise ja menetlusalune isik anti üle politseile. Menetlusalune isik on ise tunnistanud fentanüüli tarvitamist. Eelmärgitud tõendikogum viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet, mis kuulub opiaatide gruppi, millisesse kuulub ka fentanüül. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73

lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine

kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja

materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh

tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11

kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja samalaadsete väärtegude

toimepanemise eest korduvalt nii rahatrahvide kui arestidega. Aastate jooksul määratud

rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et

menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele

vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end

ammendanud. Sellele viitab ka asjaolu, et menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga nii 06.10.2016 kui ka 29.09.2016. Määratud trahvid

3

ning ka varasemad arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest

tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus,

juhindudes V™S §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi

tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Menetlusalune isik taotles aresti asendamist üldkasuliku

tööga, kuid kohus leiab, et isiku suhtes, keda on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui arestiga, ei ole üldkasuliku tööga aresti asendamine põhjendatud. Üldkasuliku tööga saaks asendada sellise aresti, milline on mõistetud esmakordselt ja seetõttu suhtutaks süüdlasesse säästvalt, vältimaks tema kohest karistamist isiku vabadust piirava karistusega. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga,

keda on korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete süütegude toimepanemise eest

rahatrahvidega, arestiga, vangistusega ning aastaid tagasi on juba vangistus asendatud

üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik aga jätkab süütegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule asenduskaristus oodatud mõju ei avaldaks ning esitatud taotlus karistuse asendamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kuivõrd menetlusalune isik taotles alternatiivina ka aresti kandmise määramist ositi, leiab kohus, et kuivõrd samalaadse väärteo toimepanemise eest on menetlusalusele viimane kord arest mõistetud peaaegu kaks aastat tagasi ning menetlusalune isik on asunud tööle, siis leiab kohus, et menetluseluse isiku taotluse võib rahuldada ja määrata aresti ärakandmise pikema aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/