2-16-16462/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. november 2016

Tsiviilasi

nr 2-16-16462

C.M.K. versus K.K.

Hagi ese

elatis lapse ülalpidamiseks

Hagi hind

1935 (9x215) eurot

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

C.M.K. (isikukood xxx; registrijärge elukoht xxx, xxx, elukoht

xxx „xxx“ xxx, xxx, xxx )

Hageja esindaja

Viljandi Vallavalitsus (Kauba tn 9, Viljandi linn 71020, e-post:

viljandivald@viljandivald.ee)

Kostja

K.K. (isikukood xxx; aadress xxx, xxx xxx. Viibimiskoht: xxx,

xxx, xxx, xxx)

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista K.K. C.M.K. kasuks elatis 215 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär) igakuiselt alates 01. detsember 2016 kuni C.M.K.

täisealiseks saamiseni (14.05.2033).

Välja mõista K.K. C.M.K. kasuks ühekordne hüvitis perioodi eest 07.09.2016 – 30.11.2016

summas 602 eurot.

kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele

või üleandmisele C.M.K. emale K. V. (V.) (arveldusarve xxx xxx xxx selgitusega elatis

C.M.);

Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt

eelneva kuu viimasel kuupäeval.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel arvestada kohtuotsuse

täitmisel väljamõistetud elatis lapse kohta ümber uuele Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära poolele osale.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Kohtu selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi nõue

Hageja on 01. novembri 2016 avaldusega nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist

miinimumsummas alates 01.05.2016.

Kostja vastus

Kostja on kohtule esitanud oma kirjaliku vastuse 17. november 2016. Kostja on nõus kirjaliku

menetlusega. Kostja võtab hagi õigeks, tunnistab nõudeid ja väidab, et teeb kõik endast oleneva,

et kohustusi täita.

Kohtu põhjendused

1. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

PKS § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).

PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi

elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt

juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem

peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise

kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja

kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest

tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101

lg 2).

PKS § 97 lg 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigusi esitada teise

vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lõike 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101

lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2).

2. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline

kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale

sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei

tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema

objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma

kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole

võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema

igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib.

3. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud

minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise

uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas

ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

4. Hageja esindaja taotles elatise väljamõistmist miinimumsummas lapsele alates 01.05.2016.

Viljandi Vallavalitsus sai C.M.K. eestkostjaks 07. septembri 2016 Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja kohtumäärusega nr 2-16-9511. Hageja saab elatist nõuda alates hetkest, mil sai lapse

eestkostjaks. Seega saab tagasiulatuvalt elatist nõuda alates 07. septembrist 2016.

5. Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada hageja taotlus elatise väljamõistmiseks osaliselt ja

kostjalt tuleb välja mõista elatis 215 eurot kuus alates 01.12.2016. Ajavahemiku 07.09.2016

-30.11.2016 tuleb elatis välja mõista hageja kasuks ühekordse summana 602 (2x215+172

(septembri 24 päeva)) eurot..

7. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

kohtunik