2-16-9968/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-16-9968

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-9968 Tsiviilasi XXXXOÜ hagi XXXXja XXXXvastu ühisvara jagamiseks ja sissenõude pööramiseks võlgniku osale ühisomandist Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXXOÜ (registrikood XXXX; asukoht XXX) Hageja esindaja (juhatuse liige): XXXX(isikukood XXXX; epostXXXX

Kostja I: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX; tegelik elukoht teadmata) Kostja II: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX)

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Jagada XXXXja XXXXühisvara järgmiselt: a. Võõrandada XXXXja XXXXühisvarasse kuuluv kinnistu aadressil XXXX(registriosa nr XXXX) avaliku enampakkumise teel ning jaotada müügist saadav tulem XXXXja XXXXvahel vastavalt nende osa suurusele. 3. Toimetada kostjale I tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. 4. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale II kätte. 5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6. Jätta menetluskulud XXXXja XXXXkanda. 7. Välja mõista XXXXja XXXXhageja XXXXOÜ kasuks riigilõiv 350 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

2-16-9968

2 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused XXXXOÜ on 29.06.2016 esitanud hagi XXXXja XXXXvastu ühisvara jagamiseks ja sissenõude pööramiseks võlgniku osale ühisomandist. Kostjale I on hagi kätte toimetatud avalikult kohtuteate avaldamisega 03.10.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja I ei ole hagile vastanud. Kostjale II on hagi kätte toimetatud isiklikult 10.10.2016. Kostja II ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 407 lg 4 tagaseljaotsuse võib teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, ja lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

2-16-9968

3 Kuivõrd hageja on palunud jätta menetluskulud kostjate kanda (tlk 3), kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud, määrab kohus menetluskulud kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 3 sätestab, et mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Vastavalt TsMS § 132 lg-le 4 loetakse ühisvara jagamise nõue mittevaraliseks nõudeks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 17 järgi hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohtule nähtub, et hageja on ühisvara jagamise nõudelt tasunud riigilõivu 350 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostjad menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann kohtunik