1-07-14758/42 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-14758

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-14758 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.S , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 31.01.2008 09.06.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A.S

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.10.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava A.S-i id vangistusest tingimis

i enne tähtaega vabastamiseks.

A.S kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 31.01.2008 kohtuotsuse nr ga 1-07-14758 , mille kohaselt mõistetud karistust ta mõisteti süüdi KarS § 331 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks vangistuse 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju

Maakohtu 16.06.2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (10 aastat 10 päeva) ja A.S-i liitkaristuseks

mõisteti 10 aastat 4 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 31.01.2008.a.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral (neist 3 karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab ta teist korda. Võrreldes eelnevate kuritegudega on kuriteo raskusaste muutunud kergemaks. Kahe viimase teo puhul puudub vägivallakomponent, mis varasemalt kahel korral on väljendunud. Läbivalt ühiseks jooneks on kuritegude toimepanemine grupis. Vangistuses on kinnipeetav jätkanud õigusvastast käitumist, mis väljendub ühe isikuvastase kuriteo ja kahe narkootiliste ainetega seotud kuriteo toimepanemises. Oma tahte saavutamiseks on kinnipeetav Vangistuse jooksul on rammid kasutanud vägivalda. isik läbinud sotsiaalprog Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening. Lisaks on ta edukalt sooritanud riigikeele A2- ja B1-taseme eksamid.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat 9 kuud ning

1 aasta 6 kuud vangistust. kanda jääb tal veel enam kui

Kinnipeetaval on 17 kehtiv distsiplinaarkaristust at , mis kõik on määratud vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja tööst keeldumise eest.

Ennetähta võimalik elama as egse vabanemise korral on kinnipeetaval uda aadressile xxxx emale G K kahetoalisesse korterisse. Keskhariduse omandas isik Tartu kuuluvasse kõigi mugavustega 4.

Akadeemias veterinaaria e Keskkoolis, jätkates õpinguid Eesti Põllumajanduse rialal. Kool jäi pooleli seoses sõjaväeteenistusega. Kinnipeetav valdab riigikeelt tasemel B1. Varasemalt on isik töötanud tehas xxxx autojuhina, xxxx autojuhina. Vahetult enne kinnipidamist omas koos es vennaga firmat xxxx, mille tegevusalaks oli autode ost-müük. Isiku sõnade kohaselt omab enda ta autojuhi ja lukksepa eriala. K-raha andmetel on kinnipeetaval vabanemisfondis 1219,10 eurot ning tasumata võlanõudeid ei ole. Isik keeldub vanglas tööd tegemast. Vangla on saanud garantiikirja, mille kohaselt xxxx

võtab A.S-i tööle ehitusabitööliseks. Isiku sõnade kohaselt garanteeritakse netopalgaks 900 eurot kuus. Uue kuriteo risk võib seisneda talle selles, kui isik tahab teenida kiiret tulu kuritegelikul teel.

Perekonnaga on kinnipeetaval head suhted. Isa on surnud, kuid emaga suhtleb kinnipeetav pidevalt kirja ja telefoni teel. Isik on lahutatud, kuid suhtleb oma endise abikaasa ja pojaga. Uue kuriteo risk seisneb selles, kui isik hakkab vabaduses suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetav , et ei tarbinud eriti alkoholi, kuid alkoholijoobes on ta sooritanud väidab kuriteo ning on kasutanud vägivalda. Risk seisneb selles, et isik võib muutuda alkoholi tarvitanuna kinnipeetav ei tarvitanud narkootikume. Enda vägivaldseks. Enne vangistust sõnade kohaselt tarbis ta esmakordselt narkootilisi sai aineid vanglas, tõmbas valget pulbrit ninna ning üledoosi. Isik ei , mäleta kuidas narkootiline aine temani jõudis. Esimene narkootiline aine, mida ta ngistuses on ta tarbinud ka heroiini. Vangistuse jooksul on teda 2 süstis, oli promedool. Va korral kriminaalkorras karistatud narkootiliste ainete tarbimise eest. Peale viimast karistust ei ole kinnipeetav vangistuses narkootilisi aineid tarbinud (8a) Kinnipeetav on motiveeritud hoiduma . narkootilistest ainetest. Isik on vestluses suhteliselt kinnine, enamasti vastab ainult esitatud küsimustele, pidevalt kontrollides mida ütleb. kõrge. K , Isiku enesehinnang on innipeetava sotsiaalsed oskused vajavad harjutamist, sest on viibinud pikalt vangistuses. Varasemalt on ta isik oma kuritegu). Uue kuriteo risk tahte saavutamiseks kasutanud vägivalda (2 isikuvastast võib seisneda selles kui isik soovib probleeme lahendada vägivallaga. õtleb , Kinnipeetav m vabanemisest, tahab töötada ja ema aidata, kuid alates 2015. aasta ei ole vangistuses st ta töötanud, töötamast. Isik t õistab, et keeldudes unnistab muutuste vajalikkust ja m

ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui ko . Risk võib tekkida, kui hustusi isik vabaduses muudab hoiakuid hakkab pooldama kriminaalseid subkultuurilisi hoiakuid. või Riskihindamise alusel on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele ja vangidele (risk ühiskonnas ja vanglas). uue Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 35%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 26%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla A.S-i ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 09.06.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS §

75 lg 2 p 2,21,3,4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma ar gib, et kinnipeetava A.S-i vamuses mär

sotsiaalsesse K ja poeg P K (xxxx). Kinnipeetava vend ja isa on võrgustikku kuuluvad ema G surnud. Suhted lähedastega on toetavad. Lähedastega suheldakse telefoni ja kirjade teel. Viimati käidi vanglakülastusel (ema sõnul) viis aastat tagasi Ema sõnul toetab ta poega

, kui isa veel elas. materiaalselt vanglas olles ja jätkab seda vajadusel võimaluste piires ka vabaduses. Ema on haige ja vajab t iseloomustab oimetulemiseks kõrvalist abi. Ema poega sõbraliku ja abivalmina ning ootab poega koju. Ema sõnul on poja abielu lahutatud, aga ta suhtleb ise pidevalt pojapoja ja tema emaga (käivad teda vajadusel hooldamas). elab oma elukaaslasega üürikorteris ja Poeg P K andis teada, et vajadusel võib isa ka tema juures mõnda aega olla. Poeg usub, et isa saab ühiskonnas seaduskuulekalt hakkama ja ootab vabaduses temaga kohtumist. Enne vangistust elas kinnipeetav koos oma abikaasa, poja ja emaga vanematele kuuluvas korteris. Kinnipeetav saab vabanedes asuda elama aadressile xxxx ema kahetoalisesse mugavustega korterisse, mis asub korrusmaja 9-ndal korrusel. Korter on puhas ja korras. E l saab poeg endale eraldi toa. ma sõnu Vesteldes xxxx juhatuse liikme O G selgus, et seda firmat enam ei ole

– kohe lähiajal kustuta kse registrist. O G ta teatas aga, et nad mehega (kinnipeetava sõber) aitavad vabaduses A.S-il kindlasti tööd leida. GIS’ VAN e andmetel ei ole A.S vangistuses olles tervislikel põhjustel tööga hõivatud olnud. Vabaduses võib kinnipeetava käitumist mõjutada mõnuainete tarvitamine ja tutvusringkond, mis tõenäoliselt koosneb ka kriminaalkorras karistatud isikutest. A.S on andnud mõista, et soovib oma eluviise muuta ning elada seaduskuulekalt. Varasemalt ei ole see tal õnnestunud. Arvestades kinnipeetava kuritegude paljusust (7 korda kriminaalkorras karistatud), raskust ja tihedust eelnevate aastate jooksul, on välja kujunenud käitumismuster, mi da on raske muuta. Samuti võivad tekkida kohanemisraskused ühiskonnas, kuna A.S on veetnud vanglas pika aja oma elust (16a). A.S on oma tahte saavutamiseks kasutanud väljapressimist, vägivalda ja olnud tahtlikult agressiivne. VANGIS’e andmetel on A.S-il käesoleval ajal 16 kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on riskihindamise tulemusena hinnatud kõrge riskiga ühiskonnale kõrgohtlikuks isikuks. Isik ei tekitavat ohtu mitte juhuslikult, vaid vägivald on olnud tema jaoks üks viise probleeme lahendada. Distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnitab, et kinnipeetava käitumine on jätkuvalt norme – eirav A.S ei suuda isegi kontrollitud tingimustes seadusekuulekalt käituda. Vangistuses viibitud aeg ei ole mõjutanud isiku käitumist paremuse suunas. Puudub kindlus, et isik allub kriminaalhooldusele, kui ta ei suuda enda käitumist kontrollida range kontrolli tingimustes. Vangistuses olles on tema suhtes ka kaks süüdimõistvat kohtuotsust KarS § 331 alusel. Isiku uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on: alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, suhted ja elustiil, mõtlemine ja käitumine, hoiakud. Juhul, kui kohus peab võimalikuks A.S vabastada vanglast tingimisi ennetähtaegselt, siis tema distsiplineerimiseks ja riskide maandamiseks on soovitatav rakendada KarS § 75 lg 2 p 2,21,3,4,7 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku määrata A.S-ile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 09.06.2018.

A.S

ise soovib vangistusest t . ingimisi enne tähtaega vabaneda Distsiplinaarkaristused on tal selle eest, et ta keeldus koristajana töötamast. Loomulikult oli tal olemas põhjus keeldumiseks, tal oli halb tervis ja talle see töö ei meeldi. Muud tööd ei ole talle pakutud xxxx . Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on tal olemas garanteeritud töökoht . Varasemalt on ta samuti ehitustöölisena töötanud. See on tõsi, et narkootikume hakkas ta tarvitama vangistuses. Nüüdseks ei ole ta enam kui 10 aastat narkootikume tarvitanud. Kui kohus peab võimalikuks, siis palub ta kohtul vabastada tingimisi enne tä ennast htaega, kuna tal on haige ema ning tal on prioriteet haiget ema -vendi tal ei ole. Ema abistada ja minna tööle. Õdesid elab üksi.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et A.S-i tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 05.10.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla A.S-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A.S-i isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on kriminaalkorras 7 korral karistatud (neist kolm karistust on arhiveeritud). Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kinnipeetaval on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust ja teda on vangistuses kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 16.06.2004 ja 31.01.2008 kohtuotsustega KarS § 331 järgi ettenähtud õigusemõistmisevastaste kuritegude eest.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud ning annab aluse arvata, et isiku käitumine vabaduses ei saa olema seaduskuulekas. KarS § 76 lg-s 4 esimestena nimetatud punktidel - kuriteo asjaoludel ja süüdlase isikul on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel suur kaal. Seetõttu on oluline arvesse võtta, et A.S kannab liitkaristust mh raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest.

Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa karistuspoliitiliselt aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Arvestades, et mõistetud karistusest on isikul kandmata umbes üks aasta ja kuus kuud ei ole karistuse lühendamine ennetähtaegse , vabanemisega sellises mahus õiglane ega põhjendatud. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on A.S kõrgohtlik avalikkusele, vangistuses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega, tema poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 35% ja 26%.

Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav A.S-i puhul selliseid veenvaid asjaolusid ei esine. Vastupidiselt, teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende tervise ja elu kaitseks - – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.

Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur A.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt , esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.S ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest 3 karistust on arhiveeritud, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Võttes arvesse, et A.S kannab liitkaristust mh esimese raskusastme isikuvastase kuriteo raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest, ei vastaks kohtu hinnangul tema – – vabastamine käesoleval hetkel, kui tal on mõistetud karistusajast äraka ndmata enam kui 1 aasta 6 kuud,

karistuse ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustundele, samuti mõistmise eesmärkidele. R -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest iigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust, millised kõik on määratud vanglaametniku seaduslikule korraldu lumise ja tööst

sele mitteal keeldumise eest.

Kinnipeetava sõnul keeldus ta tööst tervislikel põhjustel, aga ka seetõttu, et töö koristajana talle ei meeldi, samas vabanemisel on ta väidetavalt valmis asuma tööle ehitusabitöölisena. Samuti ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta, et isikut on vangistuse jooksul 3 korral kriminaalkorras karistatud. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et A.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogram me ning sooritanud edukalt riigikeele B1-taseme eksami. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elutoetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt ning töökoht, lähedaste iseloomustav asjaolud ad üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. -

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik