2-16-10554/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-10554

Tsiviilasi

SPB Build Invest Group OÜ kaebus Tallinna

kohtutäituri Marek Laanemetsa otsuse peale

täiteasjas nr 014/2016/481

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. septembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SPB Build Invest Group OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): SPB Build Invest

Group OÜ (registrikood 12626762), lepinguline esindaja

Indrek Põder

Puudutatud isik (vastustaja): Tallinna kohtutäitur Marek

Laanemets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. septembri 2016 määrus ja saata asi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SPB Build Invest Group OÜ (avaldaja) nimel esitas Indrek Põder 8. juulil 2016 Harju

Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa (kohtutäitur, puudutatud isik)

22. juuni 2016 otsusele täiteasjas nr 014/2016/481. Kaebuses taotles avaldaja tühistada

25. mail 2016 täiteasjas nr 014/2016/481 toimunud avaldajale kuuluva kinnisomandi

arestimine aadressil Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Vabaduse tn 40 (registriosa

nr 1681008).

Maakohus jättis 25. juuli 2016 määrusega kaebuse käiguta ja mh kohustas avaldajat hiljemalt

4. augustiks 2016 esitama kohtule volikirja, milles on täpsustatud lepingulise esindaja volituse

ulatus. Kohtule esitatud volikirjast ei olnud maakohtule üheselt aru saada, kas avaldaja

lepingulisel esindajal on volitus avaldaja esindamiseks kohtumenetluses.

Avaldaja esitas kohtule 2. augustil 2016 volikirja, milles avaldaja volitab ASIS Consult OÜ-d

esindama avaldaja huve seoses avaldaja suhtes läbiviidavates täitemenetlustes ja nendega

seonduvates kohtumenetlustes. Volikirjas oli märgitud, et ASIS Consult OÜ seaduslik esindaja

on juhatuse liige Indrek Põder.

2 (3)

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus jättis 14. septembri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse

menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ning § 371 lg 1 p-de 9

ja 12 alusel.

Maakohus leidis, et kaebusel puudub pädeva isiku allkiri. Tulenevalt TsMS §-st 218 saab

lepinguliseks esindajaks kohtus olla üksnes füüsiline isik, mitte juriidiline isik. Juriidiline isik

ASIS Consult OÜ ei saa omada õigusteadmisi. Indrek Põdral puudub esindusõigus avaldaja

esindamiseks kohtumenetluses, sest ta ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas 29. septembril 2016 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-le 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 180

lg-le 1 loetakse juriidilise isiku juhatust suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks

esindajaks. ASIS Consult OÜ juhatuse liikmeks ja seaduslikuks esindajaks on Indrek Põder.

Kohtule on esitatud Indrek Põdra haridust tõendav dokument. Seega ei saanud maakohus

2. augustil 2016 esitatud volikirja alusel keelduda tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-dest 9 ja 12

avaldaja kaebust menetlusse võtmast.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 7. novembri 2016 kirjaga

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.

6. TsMS § 221 lg 2 esimene lause näeb ette, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri,

mis esitatakse kohtule. Maakohtule 2. augustil 2016 esitatud volikirja kohaselt volitatakse

ASIS Consult OÜ-d, mille seaduslikuks esindajaks on juhatuse liige Indrek Põder, esindama

SS ja avaldaja huve juriidiliste ja füüsiliste isikute ees avaldaja suhtes läbiviidavates

täitemenetlustes ja nendega seonduvates kohtumenetlustes (tl 154).

TsMS § 217 lg 4 näeb ette, et esindusele kohtus kohaldatakse TsÜS-s esinduse kohta sätestatut,

kui samast seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 34 lg 1 alusel loetakse juriidilise isiku juhatust

suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on

juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. See tähendab, et juriidiline isik

tegutseb läbi juhatuse. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on ASIS Consult OÜ juhatuse liige

Indrek Põder.

7. TsÜS § 119 lg 1 sätestab, et esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest.

Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist

esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus selle normi põhjendamatult tähelepanuta jätnud.

Põhimõtteliselt on õige maakohtu seisukoht, et tulenevalt TsMS §-st 218 saab lepinguliseks

esindajaks kohtus olla üksnes füüsiline isik, mitte aga juriidiline isik. Samas järeldub

eelviidatud TsÜS § 119 lg 1 teisest lausest, et kui menetlusosaline volitab end esindama

3 (3)

juriidilise isiku, siis tuleb maakohtu osundatud takistuse tõttu eeldada, et sel isikul on

edasivolitamise õigus. Koosmõjus tõlgendatuna tähendavad mõlemad normid, et kui

menetlusosaline on andnud volikirja juriidilisele isikule ja menetlustoiminguid kohtus teeb selle

isiku juhatuse liige, siis tuleb eeldada esinduse edasivolitust juhatuse liikmele. Käesoleval juhul

kinnitab seda lisaks asjaolu, et avaldaja märkis volikirjas juhatuse liikme ka nimeliselt.

TsMS § 227 lg 7 teise lause järgi eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud

isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse.

8. Seega ei saa väita, et Indrek Põdral puudub kohtule 2. augustil 2016 esitatud volikirja alusel

esindusõigus avaldaja esindamiseks kohtumenetluses. TsMS § 227 lg 7 kohaselt saab selle järgi

eeldada esindusõigust ka avalduse esitamise ajal.

Kohtutoimikus on olemas Indrek Põdra haridust tõendav dokument (tl 7), millest nähtub, et ta

on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi. Nii vastab

Indrek Põder TsMS § 218 lg 1 p-s 2 ettenähtud lepingulise esindaja tingimustele.

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendamatult TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 12 alusel

avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest, sest kaebusele on alla kirjutanud selleks pädev isik, kes

esitas kohtule volikirja oma esindusõiguse olemasolu kohta.

9. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

10. Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud, kui seadusest ei tulene

teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega

sätestatud juhul.

TsMS § 477 lg 1 ja § 372 lg 5 teise lause alusel ei saa määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kuna avaldaja kaebust ei võetud

menetlusse seadustiku § 371 lg 1 p-des 9 ja 12 nimetatud alustel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm