2-16-12809/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-12809

Tsiviilasi

OR hagi AR vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. oktoobri 2016 otsus

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OR apellatsioonkaebus

Taotluse esitaja ja taotluse liik

OR avaldus hagist loobumiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): OR (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Andrei Petrov

Kostja (vastustaja): AR (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Valentina Timofejeva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OR hagist loobumine.

2. Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2016 otsus ja lõpetada tsiviilasja

nr 2-16-12809 menetlus.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Määrata

kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele menetluskulusid hüvitada.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtule esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OR (hageja) esitas 25. augustil 2016 Harju Maakohtule hagiavalduse AR (kostja) vastu

abielu lahutamiseks.

2 (2)

Harju Maakohus rahuldas 5. oktoobri 2016 otsusega hagi ja lahutas poolte abielu.

2. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 2. novembril 2016 apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta poolte abielu lahutamata.

Tallinna Ringkonnakohus andis 7. novembri 206 kirjaga hagejale võimaluse enda seisukoha

täpsustamiseks, et välja selgitada hageja tegelik tahe.

3. Hageja esitas 8. novembril 2016 hagist loobumise avalduse, milles palus võtta hagist

loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-12809 menetluse.

Kostja vaidles hagist loobumisele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kolleegium TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1

juhindudes tsiviilasja menetluse. TsMS § 451¹ lg 2 kohaselt saab ringkonnakohus lahendada

hagist loobumise vastuvõtmise ilma apellatsioonkaebust menetlusse võtmata

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hagist loobumise vastuvõtmist.

TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme

kohus, mis menetluse lõpetab, ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust

juhindudes tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 5. oktoobri 2016 otsuse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 alusel uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei

tähenda see siiski, et pooled ei saaks algatada sama abielu lahutamiseks uut kohtuvaidlust.

Seetõttu ei anna kostja vastuväited alust jätta hagist loobumine vastu võtmata.

5. Tsiviilasja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte

endi kanda ja juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab ringkonnakohus kindlaks, et pooltel

ei tule kulusid vastastikku hüvitada.

6. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et tal on õigus taotleda apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivu tervikuna tagastamist, sest ringkonnakohus ei võta hagist loobumise tõttu

apellatsioonkaebust menetlusse (TsMS § 150 lg 1 p 2). TsMS § 150 lg 3 alusel ei tagastata

hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS

§ 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust,

millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

7. TsMS § 433 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm