3-16-2074/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2074

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus AV suhtes täitmist tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Anneli Metsalu

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

AV

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.10.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AV määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AV määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.10.2016 määrus

haldusasjas nr 3-16-2074 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17.10.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse

(muudetud 21.10.2016) anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel luba seada

käsutamise keelumärge AV osalusele äriühingus B OÜ väärtusega 1278 eurot ja seada arest

AV panga- ja hoiukonto(de)le summas 37 722,71 eurot.

1) MTA menetluses on L OÜ (LS OÜ, likvideerimisel) maksuvõlgade sissenõudmine.

Äriühingu maksuvõlg on 17.10.2016 seisuga 69 945,72 eurot (põhivõlg 45 728,52 eurot

ja intress 24 217,20 eurot). Põhivõla osas koosneb maksuvõlg 15.08.2014 maksuotsusega nr

12.2-3/020643-26 määratud, kuid tasumata tulumaksusummast 15 349,73 eurot, 11.08.2015

maksuotsusega nr 12.2-3/026504-8 määratud, kuid tasumata käibemaksusummast 14 820 eurot

ning maksustamisperioodidel 2014. aasta jaanuar kuni mai (k.a) ja juuli kuni november (k.a)

deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest 15 558,79 eurot. LS OÜ juhatuse liikmeks oli

3-16-2074

2(7)

04.03.2008–28.01.2013 JB, 04.03.2008–10.09.2015 AV ning 04.03.2008–30.10.2015 JK.

MTA nõuab vastutusmenetluse võimaliku tulemusena LS OÜ endiselt juhatuse liikmelt AV-lt

välja 30 169,73 eurot, s.o 15.08.2014 ja 11.08.2015 maksuotsustega määratud, kuid tasumata

maksusummad, ning lisaks maksuotsustega määratud, kuid tasumata summadelt arvestatud

intressi 8830,98 eurot, mis kujunes ajal, mil AV oli äriühingu juhatuse liige.

2) MTA 15.08.2014 maksuotsus tehti 2013. aasta novembrikuu käibemaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise kontrolli tulemusena. Kontrolliperioodil deklareeris äriühing oma

sisendkäibemaksu hulgas mh V OÜ arvetel (segistid ja valgustid) märgitud käibemaksu 33

477,99 eurot. MTA leidis, et LS OÜ ei soetanud valgusteid ja segisteid V OÜ-lt, vaid tundmatult

kolmandalt isikult. Maksuotsusega vähendati alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu summas

33 477,99 eurot ning nõuti samas summas alusetult tagastatud käibemaks tagasi (enammakse

oli kantud ettemaksukontole ning ettemaksukonto arestitud). Deklareeritud enammaksest

summas 33 741,42 eurot kuulus seega tagastamisele vaid 263,43 eurot (33 741,42-33 477,99),

mis läks maksuotsusega määratud tulumaksu 15 949,37 eurot osaliseks katteks. Tulumaks

määrati põhjusel, et äriühing oli nõuetele mittevastavate arvete alusel tasunud sularahas 60 000

eurot ning tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega. MTA 11.08.2015 maksuotsus,

millega määrati äriühingule tasumiseks 14 820 eurot käibemaksu, tehti 2014. a juulikuu

käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise kontrolli tulemusena. Esiteks leidis MTA,

et LS OÜ ei müünud kontrolliperioodil L OÜ-le nelja kunstiteost ning seega ei kuulunud

deklareerimisele ka käibemaks 15 180 eurot. MTA vähendas 2014. a juuli käibemaksu 15 180

euro võrra. Teiseks deklareeris LS OÜ kontrolliperioodil sisendkäibemaksu hulgas Z arvetel

näidatud käibemaksu kokku 270 000 eurot. LS OÜ esitas 17.11.2014 käibedeklaratsiooni

paranduse, millega vähendas Z OÜ-lt soetatud kaubalt arvestatud sisendkäibemaksu kokku 240

000 eurot ning sisendkäibemaksu kajastati summas 30 000 eurot. LS OÜ ei soetanud kaupa Z

OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Maksuotsusega vähendati sisendkäibemaksu

summas 30 000 eurot ning kokku tuli seega tasuda 14 820 eurot käibemaksu (30 000-15 180).

3) LS OÜ ei tasunud 15.08.2014 maksuotsusega määratud tulumaksukohustust 15 685,94

eurot ja 11.08.2015 maksuotsusega määratud käibemaksukohustust 14 820 eurot, mistõttu

algatas MTA sundtäitmise, tehes vastavalt 20.10.2014 ja 29.09.2015 AS-ile SEB Pank

korraldused LS OÜ konto arestimiseks. Teistes pankades äriühingul arveldusarvet ei ole. Selle

tegevuse tulemusena laekus ainult 336,21 eurot 15.08.2014 maksuotsuse katteks. Registrite

andmetel ei kuulu LS OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega muud registervara. Seetõttu ei

esitanud MTA ka kohtutäiturile avaldust täitemenetluse algatamiseks. Seega on MTA poolt

maksuvõlgade sissenõudmise eesmärgil tehtud toimingud osutunud edutuks. LS OÜ ei ole

tegutsev äriühing, mida kinnitab ka osanike poolt 28.10.2015 vastu võetud lõpetamisotsus,

millega otsustati alustada likvideerimismenetlust. Seega puudub MTA-l võimalus maksuvõla

sissenõudmiseks LS OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Eelnevat arvestades

on täidetud MKS § 96 lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse koostamise tingimus, et maksuvõla

sundtäitmine pole enam kui kolmekuulise perioodi jooksul andnud positiivset tulemit.

4) MTA alustas AV suhtes 07.09.2016 korraldusega nr 13-7/00669-6 vastutusmenetluse,

mille tulemuseks võib olla AV solidaarne vastutus koos LS OÜ-ga 15.08.2014 ja 11.08.2015

maksuotsustega täiendavalt tasumisele määratud, ent tasumata jäetud maksukohustuste ning

arvestatud intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Eespool nimetatud

maksuotsustega määratud maksukohustused tekkisid AV juhatuse liikmeks oleku ajal LS OÜ

valeandmetega käibedeklaratsioonide (KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD)

esitamise tulemusel. AV oli vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Hinnates

kontrollimenetluste käigus kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid, on MTA-l tekkinud

põhjendatud kahtlus, et AV on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning nende kohustuste

3-16-2074

3(7)

rikkumise tulemusena sai võimalikuks LS OÜ 2013. aasta novembri ja 2014. aasta juuli

maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine. AV tegi juhatuse liikmena tehinguid,

mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses

mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel, mille eesmärgiks oli vähendada

tasumisele kuuluvat maksusummat.

5) MTA-l on põhjendatud kahtlus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Maksukohustuslaste registri andmete kohaselt sai AV 2015. a maist

kuni 2016. a veebruarini (k.a) ning aprillikuus tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid

keskmiselt summas 500 eurot R OÜ-st, kus AV oli kuni 29.01.2016 juhatuse liige. AV sai 2016.

a juulis tulumaksuga maksustatava väljamakse summas 218 eurot ja 2016. a septembris

tulumaksuga maksustatava väljamakse summas 157 eurot B OÜ-st, kus isik on alates

15.04.2010 juhatuse liige. Käesoleval ajal isik tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid ei saa

ning muud tulud tal MTA-le teadaolevalt puuduvad. Seega ei ole AV-l kindlat sissetulekut

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus

tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. AV käitumine, mis seisnes LS OÜ majandustegevuse

korraldamisel maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, äriühingu nimel tehingute

tegemises, mida tegelikkuses ei toimunud, sisendkäibemaksu alusetult tagasiküsimises,

tasumisele kuuluvate maksusummade vähendamises, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete

tegemises ning juhatuse liikmena äriühingu poolt seadusest tulenevate maksete tasumata

jätmises, näitab AV suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et

sarnaselt võib isik suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse.

6) Maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1) ei ole möödunud. Samuti pole

maksuvõlg kustutatud ning äriühingul on säilinud õigusvõime.

7) AV-le ei kuulu kinnisasju, sõidukeid, väikelaevu ega väärtpaberikontot. Isik omab aga

osalust B OÜ-s väärtusega 1278 eurot. Võttes arvesse isiku kindlate igakuiste sissetulekute

puudumist, on mõistlik seada keelumärge AV osalusele B OÜ-s. Kuna B OÜ osalusele seatav

keelumärge ei taga võimaliku vastutusotsusega sissenõutavat summat, so 39 000,71 eurot, on

põhjendatud AV pangakonto(de) arestimine. Üksnes pangakonto(de) arestimine ei ole aga

piisav, et tagada isikule võimaliku vastutusotsusega tasumisele kuuluvat vastutuskohustust.

Sellest tulenevalt on igati põhjendatud seada arest ka võimalikele hoiustele kogusummas 39

000,71 eurot. Kuna hoiukonto omanikul on õigus krediidiasutuselt taotleda rahaliste vahendite

väljastamist kolmandate isikute kasuks, siis ei ole välistatud, et hoiukonto olemasolu korral ei

kanta sealt vahendeid automaatselt AV pangakontole. MTA-le ei ole teada, millistes

krediidiasutustes on AV-l panga- ja/või hoiukontod. Täitetoimingu sooritamisel MTA poolt

taotletud kujul väljastatakse korraldus panga- ja hoiukonto arestimiseks kõikidesse Eesti

krediidiasutustesse. Väljastatavates korraldustes kohustatakse krediidiasutust teatama

pangakonto(de) olemasolust või selle puudumisest ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on

võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto

arestitava summa vähendus). Kui AV-l on mitu panga- ja hoiukontot, millel aresti hoidmise ajal

koguneb ühele või mitmele neist võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus

anda MTA-le sellest teada, misläbi on MTA-l võimalik jooksvalt kontod vabastada. MKS § 131

lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel

igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema

ülalpeetava perekonnaliikme kohta. MTA-le teadaolevalt AV-l ülalpeetavaid ei ole.

8) Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui isik on esitanud

tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122

loetletule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS

3-16-2074

4(7)

§ 122). Maksuhaldur hindab käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 42 429,24

eurot kooskõlas kohtutäituri seaduse §-ga 34 ja § 35 lg 2 p-ga 9. Kui AV soovib kanda

tagatissumma deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 39 000,71 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 24.10.2016 määrusega MTA taotluse.

1) MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmisel ei kontrolli kohus seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust juhul, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. MKS § § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning et esineb põhjendatud kahtlus määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatuse või

võimatuse kohta maksukohustuslase tegevuse tõttu. Loa andmisel saab kohus lähtuda

maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Halduskohus otsustab maksuhaldurile

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda

ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist

prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja

kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

2) Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Vastutusmenetlus

algatati 07.09.2016 AV-le väljastatud korraldusega teabe andmiseks. Taotluse kohaselt võib

vastutusmenetluse tulemuseks olla AV suhtes vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja §

96 lg 1 alusel summas 39 000,17 eurot, mis hõlmab LS OÜ-le 15.08.2014 ja 11.08.2015

maksuotsustega täiendavalt tasumisele määratud, ent tasumata jäetud maksukohustust 30

169,73 eurot ning intressi 8830,98 eurot (vt intressi kujunemist tl 22, milles on arvestatud, et

juhatuse liige kutsuti tagasi 11.08.2015). Eespool nimetatud maksuotsustega määratud

maksukohustused tekkisid AV juhatuse liikmeks oleku ajal LS OÜ valeandmetega KMD-de

ning TSD esitamise tulemusel. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et AV on rikkunud

juhatuse liikme kohustusi (MKS § 8 lg 1) ning selle tulemusena sai võimalikuks LS OÜ 2013.

a novembri ja 2014. a juuli maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine ning

maksuotsused. AV tegi juhatuse liikmena tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest

väljastatud arvete alusel, mille eesmärgiks oli vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks

välistatud või ilmselgelt võimatu. AV oli LS OÜ juhatuse liige 04.03.2008 kuni 10.09.2015

ning seega on iseenesest võimalik tema solidaarne vastutus LS OÜ maksuvõla eest. Isiku süü

vorm tuvastatakse vastutusmenetluses (vrd Riigikohtu 14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13 p 9).

3) Kohus nõustus MTA-ga, et AV kui juhatuse liikme käitumise ning asjaolu põhjal, et tal ei

ole püsivat sissetulekut, on prognoositav, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks.

4) Taotluses ja selle lisades on näidatud, et LS OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud enam kui

kolme kuu jooksul sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna LS OÜ-l

ei ole piisavalt raha ega registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

Maksuhaldur on 15.08.2014 maksuotsust püüdnud sundtäita alates 20.10.2014 ning 11.08.2015

maksuotsust alates 30.09.2015, tehes pangale korraldused äriühingu konto arestimiseks.

Tulemuseks oli vaid 336,21 euro saamine 15.08.2014 maksuotsuse katteks. Kuna LS OÜ ei ole

3-16-2074

5(7)

tegutsev äriühing, mida kinnitab osanike poolt 28.10.2015 vastu võetud lõpetamisotsus, puudub

võimalus maksuvõla sissenõudmiseks LS OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt.

5) Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemise.

6) Kuna isikule ei kuulu registervara, on MTA taotletud variandid täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks ainuvõimalikud. Äriühingu osalusele ennetava meetmena keelumärke

seadmiseks loa andmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Isiku arveldus- ja hoiukontodele

aresti seadmine on aga intensiivne meede, kuna piirab isikul raha kasutamist. Tallinna

Ringkonnakohus on füüsilise isiku arvelduskonto arestimist ennetava meetmena pidanud

proportsionaalseks olukorras, kus isiku jooksev sissetulek ei ole piisav maksukohustuse

koheseks täitmiseks, tal puudub kinnisvara ning tema nimele kantud registervara väärtus on

eeldatavalt määratavast maksusummast oluliselt väiksem. Isiku arvelduskontot arestimata ei ole

võimalik tagada tulevikus tekkiva maksunõude rahuldamist. Kui isik soovib pärast

vastutusotsuse tegemist tasuda võla muude vahendite arvelt, vabastatakse konto arestist. Seda

võib teha ka varem, kui isik esitab MTA-le tagatise, nagu MTA taotluses ja halduskohtu

määruses õigesti sedastati (vt 07.09.2015 määruse nr 3-15-1731 p 10). MTA põhistas, et AV-

le ei kuulu kinnisasju, sõidukeid, väikelaevu ega väärtpaberikontot ning et ainuüksi osaühingu

osale väärtusega 1278 eurot keelumärke seadmine ei taga võimalikku tulevast maksukohustust.

Samuti põhistas MTA, et isikul puuduvad kindlad sissetulekud (vt määruse p 8.2). Olukorras,

kus isikul ei ole kindlaid sissetulekuid ega registervara ning tõenäoliselt võidakse talle

vastutusmenetluse tulemusena maksukohustus määrata, on kohtu hinnangul põhjendatud

arvelduskontodele aresti seadmine juba ennetava meetmena. Lisaks asjaolule, et AV oli

maksuvõlgade tekkimise ajal LS OÜ juhatuse liige, nähtub MTA taotlusele lisatud 15.08.2014

maksuotsusest ja 11.08.2015 maksuotsuse aluseks olevast kontrollaktist, et tehingute tegemisel

on aktiivselt osalenud ja nende sisendkäibemaksu arvestuses kajastamisel pahauskselt käitunud

just AV (s.o pole viidatud teise juhatuse liikme JK tegevusele). Niisiis on üsna tõenäoline, et

AV on kas raskest hooletusest või tahtlikult oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Võimalik

maksukohustus 39 000,71 eurot on võrdlemisi suur summa, mida võib olla isikult keeruline või

võimatu saada, kui täitmist tagavaid toiminguid ei rakendata. Seega praegustel asjaoludel on

pangakonto(de) ennetav arestimine avaliku huvi kaitseks proportsionaalne meede. Pangakonto

aresti intensiivsust leevendab asjaolu, et füüsilise isiku pangakonto arestimisel ei kuulu

maksuhalduri poolt igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku

ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (MKS § 131 lg 3).

3. AV esitas halduskohtu määruse peale 09.11.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei

pidanud 14.11.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. AV palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 24.10.2016 määrus ja teha uus määrus,

millega jätta MTA taotlus rahuldamata.

1) Halduskohus on MTA taotlust rahuldades ebaproportsionaalselt riivanud AV

põhiseaduslikke õigusi (põhiseaduse (PS) §-d 10, 11, 12, 14, 32 ja 113) ning ebaõigesti

kohaldanud HKMS § 264 lg-t 1 ja MKS § 136¹ lg-d 1 ja 2, §-e 130, 96 ja 40.

2) MTA teatas 04.11.2016 määruskaebuse esitajale, et ollakse alles tõendite hindamise faasis.

Selles faasis ei saa MTA-l kujuneda mistahes arvamust AV tegevuse/tegevusetuse vms osas,

kuna kõik tõendid ei ole lõplikult hinnatud/kogutud. Samas on enne mistahes järeldusele

jõudmist seatud arest kõikidele AV panga- ja hoiukontodele. Tegemist on väga raske

3-16-2074

6(7)

piiranguga, kuna kõik arved tasutakse panga kaudu. Lisaks seati käsutamise keelumärge ka

osalusele äriühingus, mida ei saa pidada antud etapis mõistlikuks.

3) Kuna kohtumäärus võimaldab MTA-l viivitada maksuotsuse tegemisega veel aastaid, siis

palub määruskaebuse esitaja mitte võimaldada MTA-l viivitada vastutusmenetluses otsuse

tegemise protsessiga. Juba praegu rakendati AV suhtes samu tagajärgi, mis kaasnevad

negatiivse maksuotsuse tegemisega. Sellega on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, üldist

võrdsuspõhiõigust, õigust heale haldusele, omandi puutumatust, üldist maksupõhiõigust ning

sunnitakse minema MTA-ga kompromissile. Mistahes teavet maksuotsuse väljastamise aja

kohta (s.o kuu või aasta) MTA esitanud ei ole.

4) AV palub asja täielikult läbi vaadata. MTA eesmärgiks ei ole õiglase otsuse tegemine

vastutusmenetluse raames.

5. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tallinna Halduskohtu 24.10.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus

selle tühistamiseks või muutmiseks. Kohus on tuvastanud õigesti taotluse lahendamiseks

vajalikud asjaolud ning ei ole huvide kaalumisel teinud vigu. Nõustudes halduskohtu määruse

kõigi põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

7. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Taotluses on

märgitud eeldatava maksukohustuse suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2) ning andmed tagatise kohta

(MKS § 1361 lg 2 p 3). Taotluses toodud asjaolusid arvestades on maksukohustuse määramine

ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel

ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena

eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa

taotlemine ja loa andmise otsustamine toimub ajal, kui maksuhaldur alles kontrollib

maksukohustuse olemasolu, st ka loa taotleja ise ei ole veel kõiki olulisi asjaolusid tuvastanud

ega lõplikku seisukohta kujundanud. Sellises faasis puudub kohtul alus hinnata maksuhalduri

võimaliku lõppotsustuse seaduslikkust.

8. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

MKS § 1361 lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks

maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole

etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise

võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba

täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud

tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 50 ap c ja

nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva

maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigus-

suhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22).

9. Õigusnormid, mille alusel AV kontod arestiti, ei riku tema põhiseaduslikke õigusi.

Maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise

3-16-2074

7(7)

seaduse eelnõu (378 SE) seletuskirja kohaselt oli MKS § 1361 kehtestamise eesmärgiks tagada

maksuotsuste täitmise tulemuslikkus ning maksude efektiivsem laekumine (lk 7–8). Nimetatud

eesmärgile on tähelepanu pööranud ka Riigikohtu üldkogu 10.11.2011 otsuse nr 3-3-1-28-11

p-s 29. Maksukohustuse täitmise tagamine leiab aset olukorras, kus maksumenetluses ei ole

veel kogutud kõiki vajalikke tõendeid, mille pinnalt järeldada maksu määramist. Sellise

eeltingimuse seadmise korral ei oleks maksude laekumist võimalik tagada, sest juba

maksumenetluse alguses on maksukohustuslasel võimalik muuta ennast varatuks. Kohus teeb

iga loataotluse menetluse raames individuaalse ja kaalutletud otsuse, lähtudes konkreetses

loataotluses esitatud asjaoludest. Halduskohus on asjaolusid ja AV huve üksikasjalikult ja

täielikult kaalunud ning pidanud kontode arestimist proportsionaalseks, millise analüüsiga

ringkonnakohus nõustub. Kohustatud isiku vara arestimises enne nõude esitamist ei ole Eesti

õiguskorras midagi enneolematut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 näeb ette

võimaluse hagi tagamiseks hagi esitamata. Kuna maksuvõlad nõutakse reeglina sisse mitte

tsiviilkohtumenetluse korras, vaid haldusmenetluses, asetaks MKS § 1361 suguse normi

puudumine riigi ebavõrdsesse olukorda võrreldes võlausaldajatega, kes saavad võlgu sisse

nõuda hagi korras. Samuti saab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 kohaselt arestida

vara tsiviilhagi tagamiseks juba enne kohtumenetlust. Ka 01.01.2017 jõustuva KrMS § 1414 lg

1 kohaselt võib avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks põhjendatud kuriteokahtluse korral

vara arestida või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on

alust arvata, et kannatanu nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või

selle võimatuks muuta. MKS §-l 1361 ei ole karistuslikku iseloomu, vaid sarnaselt teiste

viidatud sätetega võlausaldaja nõude tegelikku sissenõutavust tagav funktsioon (Tallinna

Ringkonnakohtu 06.09.2016 määrus asjas nr 3-16-1412, p-d 11–13).

10. Ringkonnakohus möönab, et pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim

koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui

puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, ei saa pangakonto arestimist

pidada ebaproportsionaalseks. AV-l puudub registritesse kantav vara. Määruskaebuse esitaja ei

ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid või sissetulekuid, mille suhtes

täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt

tagada. Seega on pangakontol (hoiukontol) asuv raha hetkel sisuliselt ainus vara, millega isik

saaks täita potentsiaalselt määratava maksukohustuse. Kontodel asuvat raha aga on lihtne

mujale kanda ja isik seeläbi täiesti varatuks muuta. Kontode arestimata jätmine tähendaks

ilmselt seda, et maksusummad jäävad suuremas ulatuses laekumata, kuna kontode arestist

vabastamisel on tõenäoline, et isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada maksupettuse

toimepanemises, suunab alles jäävad rahavood mujale. Isiku puhul, kelle puhul on põhjendatud

kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab

maksumenetluse ajaks enda maksujõulisuse. Kontode arestist vabastamiseks saab AV anda

MTA-le tagatise.

11. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud, peab maksuhaldur

täitetoimingu lõpetama (MKS § 1361 lg 3). Seega juhul, kui vastutusotsus jääb aegumistähtaja

jooksul tegemata, ei saa arest peale jääda määramatuks ajaks. Vastutusotsuse menetluse

ebaproportsionaalse venimise korral saab kaebaja taotleda halduskohtult antud loa muutmist

või tühistamist (HKMS § 265 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pikamäe