2-16-2946/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-2946

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-2946

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2016 Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko Nõmm

Kohtuasi

M.L-i avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.09.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

N.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (vastustaja): M.L (isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post: XXX)

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): N.O (isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Brigitta Mõttus (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 21.09.2016 määrus jätta muutmata.

2. N.O määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta määruskaebuse esitaja

kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M.L esitas Harju Maakohtule 23.02.2016 avalduse määrata Värvu kinnistult

ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale Kadarpiku teele ning määrata

juurdepääs N.O-le kuuluva Pähklisalu kinnistu kaudu.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja oli seisukohal, et juurdepääsu

määramisega oleks tema kui kinnistu omaniku huvid ebaproportsionaalselt rikutud.

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-2946

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 21.09.2016 kohtumäärusega avalduse osaliselt; määras

Harju maakonnas Raasiku vallas Kalesi külas asuva Värvu kinnistu (reg nr 13067102)

igakordsele omanikule ja temalt nõusoleku saanud teistele isikutele tähtajatu ja

ööpäevaringse juurdepääsu Harju maakonnas Raasiku vallas Kalesi külas asuvale

Värvu kinnistule (reg nr 13067102) avalikult kasutatavalt teelt (Kadarpiku tee nr

6510396) üle Harju maakonnas, Raasiku vallas, Kalesi külas asuva Pähklisalu kinnistu

(reg nr 18778902) Pähklisalu kinnistu Kadarpiku tee poolsest küljest Värvu kinnistuga

piirnevast nurgast 6 m pikkusel ja 1,5 m laiusel alal; määras juurdepääsu kasutamise

iga-aastaseks tasuks 6 (kuus) eurot, mida Värvu kinnistu omanik peab tasuma

Pähklisalu kinnistu omanikule iga aasta 01. veebruariks; määras, et Raasiku vallas

Kalesi külas asuva Värvu kinnistu (reg nr 13067102) igakordne omanik on kohustatud

rajama juurdepääsutee ja seda korras hoidma ning tuvastas N.O kohustuse anda

nõusolek kanda kinnistusraamatusse kinnisasja reg nr 18778902 koormav märkus

kinnisasja reg nr 13067102 igakordse omaniku kasuks; menetluskulud jättis maakohus

menetlusosaliste endi kanda.

4. Määruse põhjenduste kohaselt kannab TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

5. Hagita menetluses kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse

ning erandjuhtudel mõni muu menetlusosaline. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11

p-s 19 selgitanud, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi,

vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka

hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi.

Kuna antud juhul ei olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega, siis ei saa avaldajal olla

õigustatud ootust, et tema menetluskulud jääksid puudutatud isiku kanda. Kohus leiab,

et arvesse võttes, et puudutatud isik I on vaielnud suuresti edutult avaldusele vastu,

pooltel oli selge, et kohus igal juhul juurdepääsu määrab, kuid puudutatud isik ei olnud

nõus, et kohus määraks juurdepääsu paludes jätta avaldus rahuldamata, ta ei olnud

nõus avaldaja pakutud juurdepääsu tasuga jalgsi juurdepääsu eest, tegemist ei olnud

keerulise õigusvaidlusega, siis ei saa ka puudutatud isikul olla õiguspärast ootust, et

tema menetluskulud peaksid ilmtingimata jääma avaldaja kanda. Kuna kohus lahendas

avalduse avaldaja huvides võttes arvesse puudutatud isikute s.h. eelkõige puudutatud

isiku I huve, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Määruskaebus

6. Puudutatud isik I (N.O) esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, palus maakohtu

määruse tühistada osaliselt, so menetluskulude osas, rahuldada määruskaebus, teha

menetluskulude kohta uus otsus, millega määrata puudutatud isik I menetluskuludena

kindlaks 960 eurot ning mõista menetluskulud välja avaldajalt; alternatiivselt, mõista

avaldajalt välja puudutatud isiku I menetluskulud osaliselt; määruskaebusmenetluses

määrata kindlaks määruskaebuse esitaja poolt menetluskuludena riigilõiv 175 eurot ja

õigusabikulu määruskaebuse koostamise eest 100 eurot (1 tund määruskaebuse

koostamine), kokku 275 eurot ning mõista määruskaebuse esitaja menetluskulud välja

vastustajalt.

7. Avaldaja nõue menetluses oli juurdepääsu tee saamine oma kinnistule, juurdepääsu

taotles avaldaja sõiduautoga ja ka metsaveokitega ning taotles sõidutee pikkuseks ja

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-2946

laiuseks 6 meetrit. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu, kuid on läbivalt

märkinud ja tunnistanud, et ei ole teinud takistusi avaldajal jalgsi tema kinnistule

pääsemiseks, et põhjendatud ei ole sõidutee rajamine ning asja oleks võimalik olnud

lahendada kokkuleppel ilma kohtusse pöördumata. Ka kohtumenetluses on läbivalt

puudutatud isik I pakkunud kompromissi. Avaldaja ei ole nii enne kohtumenetlust ega

kohtumenetluse kestel nõustunud kompromissiga.

8. Kohus on menetluses toimunud istungil juhtinud avaldaja tähelepanu asjaolule, et

kohus ei pruugi avaldaja nõuet rahuldada ning samuti teinud omalt poolt ettepaneku

asja kompromissiga lõpetada, mida avaldaja ei ole teinud. Selle asemel on avaldaja

esitanud mitmeid kirjalikke selgitusi ning ilmselgelt oli vajadus puudutatud isikul

omalt poolt kirjalikud seisukohad esitada. Kuna tegemist oli siiski puudutatud isiku I

omandiõigust riivava nõudega, palkas puudutatud isik oma õiguste kaitseks esindaja.

Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, kuid kui tegemist oleks olnud keeruka

vaidlusega, oleks õigusabikulud olnud puudutatud isikul ka kordades suuremad.

9. Puudutatud isik I esindaja märkis kohtuistungil, et avaldaja nõuet peaks menetlema

nende tõendite alusel, mis on istungiks esitatud ja avaldajal on olnud piisavalt aega

tõendite kogumiseks, kuid kohus leidis, et avaldajale tuleb võimaldada täiendav aeg

tõendite esitamiseks. Kokkuvõttes on ilmne, et avaldaja poolse pahatahtliku

käitumisega tekkisid puudutatud isikul I õigusabikulud, mis oleksid väiksemad, kui

avaldaja oleks omalt poolt asja üritanud kompromissiga lahendada, kohe esitanud

vajalikud nõuded ning kui kohus ei oleks võimaldanud avaldajale täiendavate tõendite

ja seisukohtade esitamist.

10. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tal oli õiguslik ootus, et tema menetluskulud

mõistetakse välja avaldajalt, kes ei ole käitunud heauskselt. Arusaamatuks jääb kohtu

seisukoht, et puudutatud isik I on vaielnud avalduse vastu edutult. Vastav kohtu

seisukoht ei põhine faktilistel asjaoludel. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu

edukalt, kuna tema eesmärk oli see, et tema kinnistult ei tehtaks juurdepääsu teed

avaldajale kinnistule, mida kasutatakse sõiduautodega ning mis oleks 6 meetri laiune.

11. Puudutatud isik I oli algusest peale nõus jalgteega ning avaldaja ei olnud jalgsi

juurdepääsu teega nõus. Avaldaja oli see, kes vaatamata kohtu viitele, et ilmselt

avaldaja avaldust soovitud kujul ei rahuldata, oma avalduse juurde jäi, ei olnud nõus

kompromissiga ning esitas pärast istungit veel mitmeid seisukohti.

12. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema poolt antud menetluses kantud menetluskulud,

960 eurot (mis sisaldab km) ehk kulunud 8 tundi õigusabile, on igati mõistlikud ja

põhjendatud ning ebaõige on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluse edasine käik

13. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas avaldajale vastamiseks.

14. Avaldaja oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et vastustaja on

keeldunud kompromissist. Enne kohtusse pöördumist on vastustaja pöördunud

puudutatud isiku I poole kokkuleppe sõlmimiseks, kuid tulutult. Ka kohtumenetluse

kestel on vastustaja omalt poolt pakkunud välja kompromisslahenduse, millele

määruskaebuse esitaja isegi ei reageerinud. Seega on alusetu süüdistada vastustajat

selles, et ta poleks olnud huvitatud kompromissi sõlmimisest. Kompromiss jäi

sõlmimata poolte soovimatusest oma seisukohtades piisavalt järele anda. Vastustaja

leiab, et menetlust ei ole ebamõistlikult venitatud. Samuti ei olnud avaldus ise esitatud

ebamõistlikult või pahatahtlikult – nii menetluse eelselt kui ka menetluse kestel oli

selge, et pooled ise mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni, veel vähem selle kirjaliku

vormistamiseni ja kinnistusraamatusse kandmiseni ei jõua. Ebaõige ja kohut eksitav

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-2946

on määruskaebuse esitaja märge, et määruskaebuse esitaja on kogu aeg olnud nõus

jalgteega. Menetluses on määruskaebuse esitaja väitnud, et on nõus jalgsi

juurdepääsuga, mis ei ole sama, mis jalgtee. Mitte mingil juhul ei ole määruskaebuse

esitaja olnud nõus tema maalt võsa puhastamisega mistahes ulatuses – vastupidi,

menetluses on ta isegi välja toonud, et on nimetatud alale istikuid juurde istutanud.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt ei ole seadus pannud sõltuvusse lahendi tulemust ja

menetluskulude kandmise ulatust. Arusaamatu on määruskaebuse esitaja väide, et tal

oli algusest peale õiguspärane ootus, et tema esindaja kulud peaks kandma vastustaja.

TsMS § 172 lg 1 esimene lause väljendab üldolukorda hagita menetluses, kus

menetluses on eelkõige üks isik. Sätte teine lause täpsustab olukorda, kus menetluses

on pooled. Kohus on rahuldanud avalduse osaliselt ehk leidnud kummagi poole

nõudmistes kesktee – kumbki pool ei saavutanud täielikult oma tahtmist. Kohus on

algusest peale viidanud, et avaldust ei ole põhjust jätta rahuldamata – juurdepääs tuleb

määrata igal juhul. Küsimus oli vaid rahuldamise ulatuses. Samuti on kohus

ammendavalt selgitanud oma mõttekäiku kulude jaotuse määramisel. Ei

määruskaebuse esitaja kirjalikes seisukohtades ega toimunud ärakuulamisel olnud

kordagi momenti, mis nõudnuks kõrgeima võimaliku pädevusega õigusalase esindaja

abi – kohus kohaldab seadust ise ning vajas lahendi tegemiseks üksnes faktilisi

andmeid, st eluliste asjaolude kirjeldust, mida said anda vaid menetlusosalised

isiklikult. Loomulikult ei saa määruskaebuse esitajale advokaati keelata, kuid sellisel

juhul on igati õiglane, et teenuse eest tasub ta täielikult ise.

15. Juhuks kui määruskaebus rahuldatakse osaliselt või täielikult, esitas vastustaja TsMS §

175 lg 11 kohase vastuväite vastaspoole õigusabikulude osas ning leidis, et arvestades

reaalselt menetluses vajatud õiguslikke eriteadmisi ja menetluse intensiivsust, ei saa

määruskaebuse esitajale hüvitatavate õigusabikulude summa olla suurem kui 100

eurot. Vastustaja leidis, et taotlus määruskaebusmenetluses kantud menetluskulude

kindlaks määramiseks tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna TsMS § 178 lg 4

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

16. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

17. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu

vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited

ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja

§-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

18. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuses on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotust. Muus osas määrusele

edasi kaevatud osas, seega on määrus vaidlustamata osas jõustunud. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue lahendati hagita menetluses TsMS § 475 lg 1 p

13¹ alusel. Menetluskulude jaotust hagita asjades reguleerib üldnormina TsMS § 172

lg 1, mille esimese lause järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Sama sätte teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-2946

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

20. Puudutatud isik I on määruskaebuses asunud seisukohale, et maakohus on asja

lõpplahendit tehes menetluskulude jaotamisel eksinud ning menetluskulud oleks

tulnud jätta avaldaja kanda.

21. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning selgitab, et hagita menetluses on kohtul

tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest lai diskretsioonõigus kalduda kõrvale

viidatud sätte esimese lause üldreeglist, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul maakohtule

seda ette heita ei saa, kuna kohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud.

22. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et avaldaja on menetluses olnud pahatahtlik.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei jäänud avaldajal üle muud, kui pöörduda oma

õiguste kaitseks kohtusse, kuna kohtueelselt puudutatud isikuga I kokkulepet

saavutada ei õnnestunud (I kd, tlk 2-3). Ka ei saavutanud vaidlevad pooled

kompromissi maakohtu menetluse kestel. Lisaks nähtub asja materjalidest, et

puudutatud isik I on kuni maakohtu menetluse lõpuni olnud seisukohal, et avaldus

tuleks jätta rahuldamata (I kd, tlk 138).

23. Ringkonnakohus leiab, et kuigi tegemist ei olnud keerulise õigusvaidlusega, oli

õigusnõustaja abi kasutamine puudutatud isiku I valik, millest aga ei saanud teha

järeldust, et teenuse osutamise eest tasumisele kuuluvad summad igal juhul avaldaja

poolt hüvitamisele kuuluvad. TsMS § 172 lg 7 kohaselt tulnuks menetluskulud

avaldaja kanda jätta vaid juhul, kui avaldus oleks jäänud rahuldamata.

24. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus avalduse rahuldanud osaliselt, võttes

arvesse nii avaldaja kui puudutatud isiku I huve. Seega ei saavutanud oma nõuete

täielikku rahuldamist kumbki menetlusosaline. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest,

et maakohus on menetlusosalistele algusest peale selgitanud, et juurdepääs (arvestades

kohtule esitatud 6 alternatiivi) võiks olla üle puudutatud isiku I kinnistu (I kd, tlk

127).

25. Arvestades eeltoodut ja maakohtu määruse põhjendusi leiab ringkonnakohus, et

käesoleval juhul on maakohus leidnud menetluskulude jaotamisel õiglase lahenduse.

Viimast põhimõtet on Riigikohus TsMS § 172 kohaldamisel rõhutanud ka maakohtu

poolt viidatud lahendis (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, p 19).

26. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS

§ 171 lg 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav Iko Nõmm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

5(5)