3-16-916/20 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-916

Otsuse kuupäev

17. november 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Igor Ginzburgi kaebus 11.02.2016.a läbiotsimisel ära

võetud asjade tagastamise või kahju 50 euro

hüvitamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Ginzburg

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Jätta Viru Vangla vastuväide kohtu tegevusele

rahuldamata.

2. Võtta vastu kaebaja loobumine 11.02.2016.a

läbiotsimisel ära võetud asjade tagastamise nõudest

ning lõpetada selle nõude osas menetlus.

3. Ennistada kaebetähtaeg kahju 50 euro hüvitamise

nõude esitamisel.

4. Jätta kaebus kahju 50 euro hüvitamise nõudes

rahuldamata.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates. Viimane päev

apellatsioon-kaebuse esitamiseks on 19.12.2016.a.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Viru Vangla esemete leidmise / äravõtmise akti nr 264 (tl 3) kohaselt võttis vangla

11.02.2016.a Igor Ginzburgilt ära läbiotsimisel avastatud asjad, sh Lenori pudel tundmatu

valge puruga, pumbaga pudel tundmatu rohelise vedelikuga, Delma karp musta teelaadse

puruga, Delma karp rohelise tundmatu puruga, punase kaanega tops musta teelaadse puruga,

kollase kaanega väike topsik halli tundmatu puruga, kollase kaanega väike topsik kollase-

oranži tundmatu puruga, Puhas Loodus pudel tundmatu valge vedelikuga, topsik tundmatu

valge piimja vedelikuga.

2. Igor Ginzburg esitas 09.05.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 15) ja

01.06.2016.a kaebuse täienduse (tl 22, tõlge tl 27).

11.02.2016.a. teostati kaebaja kambris läbiotsimine. Kaebajalt võeti ära kaks pakki

pesupulbrit, 0,5 liitrit vedelseepi (pool pudelit), hambaharja kaitsekate, 50 g musta teed, 60 g

rohelist teed, 30 g teed karkade, 2 pakki musta pipart, 1 pakk maitseainet, põrandalapp, 2

purki habemeajamispalsami Zilett ja Arko jääkidega, Sanit. Ained ei olnud

originaalpakendites, sh pesupulber oli Lenori pudelis ja Sanit oli Fairy pudelis. Kaebaja

möönis, et hambaharja kaitsekatte ja põrandalapi äravõtmist ta tõendada ei saa.

Kaebaja taotles asjade tagastamist või nende väärtuse hüvitamist rahas. Rahalise nõude suurus

on 50 eurot. Rahalise nõude suurust põhjendas kaebaja asjade hindadega Viru Vangla

kaupluses (tl 24-25). Kaebaja suurendas rahalist nõuet, kuna tema arvele laekuvatest

summadest võetakse 70 % ära. 01.06.2016.a kaebuse täienduses selgitas kaebaja, et temalt ära

võetud asjad on hävitatud.

Kaebaja selgitas, et pesupulber oli Lenori pudelis, kuna see sulgub hermeetiliselt ja ei lase

lõhna läbi. Vanglasse saabumisel oli pesupulber samas pudelis. Sanit oli Fairy pudelis, kuna

see anti kuuks ajaks ja seda on vaja kusagil hoida. Varasematel läbiotsimisel ei ole samu asju

keelatuks peetud. Kaebajat oleks tulnud ette hoiatada või võtta ära ainult purgid. Kodukord ei

keela puistata aineid ümber vabanevasse taarasse. Nii taara kui äravõetud ained on ostetud

vangla kaupluse vahendusel.

3. Vastustaja palus oma vastuses kaebusele (tl 40-41) jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebus on esitatud Viru Vangla 11.02.2016.a toimingu peale, mille käigus võeti kaebajalt ära

mitmed asjad, mis olid paigutatud erinevatesse pakenditesse, mida vangla käsitles jäätmetena.

Puhastusvahendit Sanit väljastab vangla kinnipeetavatele tasuta ning selles osas on kahjunõue

ilmselgelt perspektiivitu. Hambaharja katte ja põrandalapi äravõtmine on tõendamata.

Kaebaja ei ole muude ainete puhul tõendanud, kui palju oli neid alles.

Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.8 ja 10.1 kohaselt peab kinnipeetav tühjad pakendid kokku

koguma ja jäätmekäitluseks ära andma. Ühest küljest on tegemist abinõuga puhtama

keskkonna tagamiseks, teisalt takistab kontrollimatu jäätmete kogunemine kambris ilmselgelt

järelevalve teostamist ning võib seetõttu ohtu seada nii läbiotsimist teostavate ametnike

julgeoleku, aga ka vangla julgeoleku üldisemalt. Valades erinevatesse taaradesse erinevaid

aineid on kambris läbiotsimise teostamine oluliselt raskendatud, lisaks võib erinevate ainete

segunemisel tekkida ohtlikke keemilisi reaktsioone. Läbiotsimisel kõikide ainete osas

ekspertiisi teostamine ei ole ressursisäästlik. Vangla nõue, et tühjad pakendid tuleb kambrist

eemaldada ning kinnipeetava poolt soetatud kaubad peavad olema kas originaalpakendis või

kodukorra p 7.1.39 kohastes säilituskarpides, on proportsionaalne meede. Kaebaja on Viru

Vanglas õigusaktidega, sh Viru Vangla kodukorra ja selle muudatustega tutvunud, mistõttu ei

saanud vangla nõue jäätmete keelatuse kohta kambris tulla talle üllatusena.

Põhjendatud ei ole rahalise nõude suurendamine seetõttu, et vabakasutusse saab kinnipeetav

30% isikuarvele laekuvatest summadest. Kogu summa jääb sellest olenemata kinnipeetava

varaks.

4. Kaebaja esitas 15.02.2016.a Viru Vanglale avalduse, mille pealkirjaks on kaebus (tl 4-5).

Kaebaja palus hüvitada talle asjade äravõtmisega tekitatud kahju, tagastades asjad või

hüvitades nende väärtuse. Viru Vangla registreeris avalduse kahjunõudena ja tagastas selle

16.03.2016.a (tl 7). Vangla leidis, et asjade äravõtmine kaebajalt on jätkuv toiming, kaebajal

tuleb esmase õiguskaitsevahendina taotleda selle toimingu lõpetamist ja alles pärast selle

taotluse lahendamist saab kaebaja taotleda kahju hüvitamist. Vangla jätkas kaebaja avalduse

menetlemist toimingu lõpetamise taotlusena. 29.03.2016.a tegi vangla otsuse (tl 9), millega ta

jättis kaebaja taotluse ära võetud esemete tagasisaamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas sellele

otsusele vaide (tl 11) ning vangla jättis 04.05.2016.a vaide rahuldamata (tl 12-13).

Kohus ei nõustunud 27.05.2016.a määruses vastustaja hinnanguga kaebaja 15.02.2016.a

avaldusele. Kohtu hinnangul taotles kaebaja toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist

ja alternatiivselt varalise kahju hüvitamist rahas. Viru Vangla tagastas kahju hüvitamise

taotluse õigusvastaselt. Kohus leidis, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse

ja võttis kaebuse menetlusse.

Vastustaja leidis vastuses kaebusele, et hüvitamiskaebus on võetud ebaõigesti kohtu

menetlusse. Vastustaja jäi seisukohale, et kaebaja 15.02.2016.a avaldust vanglale tuli mõista

toimingu, millega asjad võeti kaebajalt ära, lõpetamise nõudena. Avalduse tõlgendamine kahe

alternatiivse kahju hüvitamise nõudena seaks kaebaja põhjendamatult halvemasse

õiguspositsiooni, kuivõrd kahju hüvitamise nõue ei ole lubatav, kui kahju saab kõrvaldada

muul viisil, sh toimingu lõpetamisega. Avalduse esitamise ajal olid kaebajalt ära võetud asjad

säilinud, need hävitati 07.06.2016.a (tl 44-56). Seetõttu oli kahju hüvitamise taotluse

tagastamine ning kaebaja pöördumise edasine menetlemine taotlusena õiguspärane. Kaebaja

ei ole hüvitamisnõude osas nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

Asjade tagastamise nõue ei ole olukorra muutumise tõttu enam lubatav ja kaebajal tuleks

nõuet muuta.

5. Kaebaja esitas 01.06.2016.a kohtu juhiseid järgides kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl

23, tõlge tl 27). Vastustaja leidis, et olenevalt otsuse punktis 4 välja toodud asjaoludest võib

kaebus olla tähtaegne, alternatiivsel juhul on kaebetähtaja ennistamine kohane.

Kohtu seisukoht

Kaebaja nõue, menetluse osaline lõpetamine ja vastustaja vastuväite lahendamine

6. Kohus peab esmalt vajalikuks täpsustada nõuet, mida kohus praeguses asjas lahendab.

Seda, milliseid nõudeid kaebaja sai esitada kohtueelses menetluses, reguleerib riigivastutuse

seadus (RVastS). Kohus jääb selle juurde, et kaebaja esitas kohtueelses menetluses

alternatiivselt õigusvastase toimingu tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 11 lg 1) ja varalise

kahju hüvitamise (RVastS § 8 lg 1) nõuded.

Kohus jääb ka selle juurde, et asjade äravõtmist, mis on ühekordne käitumisakt, ei saa

käsitleda jätkuva toiminguna ja seetõttu ei saa kaebaja nõuet tõlgendada toimingu lõpetamise

nõudena (RVastS § 4). Kaebaja pidas õigusvastaseks just seda, et vaidlusalused asjad temalt

11.02.2016.a ära võeti.

7. Kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja tagastada talle läbiotsimisel ära võetud asjad või

hüvitada nende maksumus (tl 15). Kaebuse täpsustuses (tl 27) avaldas kaebaja, et kuna temalt

ära võetud asjad on hävitatud neid ei saa talle tagastada, siis tuleb kaebajal osta uued asjad

vangla kauplusest ning kaebaja palub määrata talle hüvitisena selleks vajalik rahasumma.

Halduskohtumenetluses lubatud nõudeid reguleerib halduskohtumenetluse seadustik

(HKMS). Selle seaduse § 37 lg 2 p 4 ja 5 kohaselt võib kaebusega nõuda avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus) ja haldusakti või toimingu õigusvastaste

tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus) ning HKMS § 37 lg 3 alusel võib ühes kaebuses

esitada mitu nõuet, sh alternatiivset nõuet. Kaebaja esitas liitkaebuse, mis sisaldab hüvitamis-

ja heastamisnõudeid. Mõlemad nõuded sisaldusid kohtueelses menetluses Viru Vanglale

esitatud avalduses (tl 5).

8. Vastustaja esitas vastuväite kohtu tegevusele kaebaja kohtueelses menetluses esitatud

avalduste tõlgendamisel ja sellest tulenevalt kohtueelse menetluse läbituks lugemisel (vt

otsuse punkti 4). Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et

kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse asjade tagastamise nõudes. Hüvitamisnõude osas

esitas kohus oma seisukohad eespool. Lisaks ei nõustu kohus sellega, et kaebaja sai kahju

rahas hüvitamise taotluse esitada alles pärast asjade tagastamise taotluse lahendamist. Õige on

see, et asjade tagastamine oleks välistanud kahju hüvitamise rahas, kuid puudub põhjus, miks

ei oleks kaebaja võinud esitada neid nõudeid ühes taotluses. Kokkuvõttes jääb kohus oma

seisukoha juurde, et vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt, kaebaja

on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast ja

kaebus on õigesti menetlusse võetud.

9. Kaebuse täienduses loobus kaebaja asjade tagastamise nõudest, kuna asjad on hävitatud.

Ka vastustaja kinnitas asjade hävitamist. Kohus võtab vastu kaebaja loobumise asjade

tagastamise nõudest ja lõpetab selle nõude osas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel.

Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja kohtule sama nõuet,

s.o asjade tagastamise nõuet uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).

Kaebetähtaja ennistamine

10. Otsuse punktides 4 ja 6 toodu põhjal oleks kaebajal tulnud esitada hüvitamiskaebus

kohtule 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotluse tagastamisest ehk hiljemalt 15.04.2016.a

või 30 päeva jooksul kogu nõude, sh asjade tagastamise nõude lahendamisest ehk hiljemalt

28.04.2016.a. Kaebaja esitas kaebuse 09.05.2016.a. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist,

kuna ta lasi selle mööda vastustaja süül.

11. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjuse all mõistetakse kohtupraktikas

üldjuhul objektiivsed takistusi. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla ka subjektiivset

laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist, sh kogenematusest tingitud

eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja

arvestamisest.

12. Kohus leiab, et praeguses asjas esineb mõjuv subjektiivne põhjus, mis tõi kaasa

kaebetähtaja ületamise kaebaja poolt. Nagu nähtub otsuse punktidest 4 ja 6, on kaebaja

kohtueelses menetluses eitatud nõuete tõlgendamine keerukas ning vastustaja ja kohus ei ole

selles osas ühel meelel. Seetõttu ei oleks mõistlik nõuda kaebajalt täielikku orienteerumist

erinevates nõuetes ja nendega seotud kaebevõimalustes. Kaebaja avalduste menetlemine

jätkus järjepidevalt kuni vaideotsuse tegemiseni 04.05.2016.a ning kaebaja esitas kahju

hüvitamise taotluse ka vaides. Kaebaja pöördus kohtusse kohe pärast vaideotsuse saamist.

Eeltoodud põhjustel ennistab kohus hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja.

Kahju hüvitamise nõude lahendamine

13. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 11.02.2016.a läbiotsimisel võeti kaebajalt ära esemed,

mille nimetustes ei ole kaebaja ja vastustaja ühel meelel, kuid mida on mõistlikult võimalik

omavahel ühildada:

kaebaja nimetus

vastustaja nimetus

13.1.

kaks pakki pesupulbrit

Lenori pudel tundmatu valge puruga

13.2.

0,5 liitrit vedelseepi

pumbaga pudel tundmatu rohelise

vedelikuga

13.3.

50g musta teed

Delma karp musta teelaadse puruga

13.4.

60g rohelist teed

Delma karp rohelise tundmatu puruga

13.5.

30g teed karkade

punase kaanega tops musta teelaadse

puruga

13.6.

2 pakki musta pipart

kollase kaanega väike topsik halli

tundmatu puruga

13.7.

1 pakk maitseainet

kollase kaanega väike topsik kollase-oranži

tundmatu puruga

13.8.

2 purki habemeajamispalsami

„Zilett“ ja „Arko“ jääkidega

Puhas Loodus pudel tundmatu valge

vedelikuga, topsik tundmatu valge piimja

vedelikuga

13.9.

Sanit

Fairy pudel tundmatu vedelikuga

14. Kaebaja väitel võeti temalt ära ka hambaharja kaitsekate ja põrandalapp, vastustajal selle

kohta andmed puuduvad. Kohus selgitas 27.05.2016.a määruses kaebajale, et nende esemete

äravõtmist temalt tuleb tõendada kaebajal. Kaebaja selle kohta tõendeid ei esitanud. Seega on

kahju tekkimine nende esemete äravõtmisega tõendamata.

15. Vastustaja andmetel oli punktis 13.9 nimetatud puhastusvahend Sanit väljastatud

kaebajale vangla poolt. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kui puhastusvahend

Sanit ei kuulunud kaebajale, siis ei saanud talle selle äravõtmisega kahju tekkida.

16. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Kohtul tuleb seega hinnata, kas punktis 13.1 - 13.8 nimetatud esemete äravõtmine kaebajalt

oli õigusvastane. Pooltel on vaidlus eelkõige selle üle, kas need esemed olid kaebajale

keelatud.

17. Vastustaja põhjendab asjade äravõtmist sellega, et tegemist oli pakenditega, mis

ilmselgelt ei sisaldanud algselt pakendis olnud aineid või mis ei olnud üldse märgistatud.

Kohus nõustub sellega, et olukorras, kus pakendi sisu ja märgistus ei ühti või kus aine on

märgistamata hoiunõus (pudel, purk, karp, tops), on tegemist kinnipeetava jaoks keelatud

esemega. See tuleneb järgmistest Viru Vangla kodukorra sätetest:

- punkt 7.1.1: kinnipeetavale on keelatud vanglateenistuse vahenduseta soetatud või

vanglasse saabumisel mitte kaasas olnud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad,

pulbrilised, tahked jm ained ning sigaretid,

- punkt 7.1.39: kinnipeetavale on keelatud kandekott, kohver, karp, kast, kann, plastalus

vms asjade hoiustamiseks mõeldud ese. Erandina lubatud esemete hulgas on nimetatud

kuni kaks läbipaistvat plastsäilituskarpi kogumahuga mitte rohkem kui 1 l;

- punkt 8.1.6: kinnipeetaval on õigus hoida kambris kindlaksmääratud koguses

hügieenitarbeid, sh 2 pudelit šampooni, 2 pudelit palsamit, 2 pudelit dušigeeli, 2 seepi, 2

habemeajamiskreemi või -geeli, 1 pudel nõudepesuvahendit, 1 pakk pesupulbrit;

- punkt 10.1: kinnipeetav on kohustatud liigiti koguma enda valduses olevad või enda

tekitatud paber- ja papijäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed ning andma need

ettenähtud ajal kambrist välja. Pakendijäätmed peab kinnipeetav enne puhastama.

Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mis

ohustavad inimese julgeolekut või võivad ohustada vangla julgeolekut või korda.

Kohtupraktikas on kinnipeetavatele esemete keelamise ühe põhjendusena aktsepteeritud seda,

kui eseme läbiotsimine on võimatu või raskendatud ja ressursimahukas, kuna sel juhul võib

nendest esemetest lähtuda oht vangla julgeolekule.

18. Kohus nõustub vastustaja kohtueelses menetluses esitatud põhjendustega (tl 9, 12-13),

mille kohaselt on olukorras, kus aineid ei säilitata originaalpakendites, nende kontrollimine

aeganõudev ja keerukas, kiire ja efektiivne läbiotsimine on takistatud ning ei ole mõeldav, et

vangla peaks igakordselt kindlaks määrama, millised ained erinevates pakendites sisalduvad,

sh teostama selleks ekspertiise. Kohus lisab, et tegemist võib olla isikutele või varale ohtlike

või kinnipeetavale keelatud ainetega. See, et ohtlikud või keelatud ained võivad jääda

avastamata, ohustab aga nii isikute kui vangla julgeolekut. Isegi kui tegemist on ainega, mis ei

ole keelatud, tuleks vanglal kindlaks teha, kas see on soetatud vangla vahendusel. Ka see on

oluliselt raskendatud, kui ained ei ole originaalpakendites.

Kaebajalt ära võetud ained olid mitmesugustes tühjaks saanud pakendites, mille hoidmine

kaebajale lubatud ei olnud. Vanglal ei saanud olla kindlat teadmist, milliste ainetega on

tegemist. Puudus võimalus kontrollida, et tegemist on vangla vahendusel soetatud ainetega.

19. Kohtu hinnangul pidi kaebajale otsuse punktis 17 viidatud kodukorra sätetest olema

arusaadav, et ainete hoidmine nii, nagu kaebaja seda tegi, ei ole lubatud. See tuleneb eriti

kodukorra punktist 7.1.39, mille järgi kinnipeetavale on keelatud igasugused asjade

hoiustamiseks mõeldud esemed, välja arvatud kuni kaks läbipaistvat plastsäilituskarpi, ning

kodukorra punktist 10.1, mille järgi pakendijäätmed tuleb ära anda. Kaebajale ei saanud jääda

arusaamatuks, et tühjaks saanud pakendeid võib käsitleda asjade hoiustamiseks mõeldud

esemetena ning et tegemist ei ole läbipaistvate plastist säilituskarpidega. Samuti pidi

kaebajale olema arusaadav, et tühjaks saanud pakendid tuleb jäätmetena ära anda.

Praeguse kaebuse lahendamisel ei oma tähendust see, kui vangla on varem pidanud sarnaseid

esemeid lubatavaks.

20. Kuna punktis 13.1 - 13.8 nimetaud esemete äravõtmine kaebajalt oli õiguspärane, siis ei

saa kohus rahuldada nende esemete äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet.

Kokkuvõttes jätab kohus kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kohus määras 13.10.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamise tähtajaks 25.10.2016.a. Pooled menetluskulude nimekirju või kuludokumente

kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik