1-16-7993/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2016. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-7993 Kohtukoosseis Sten Lind, , Orvi Tali Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21. oktoobri 2016. a otsus Kriminaalasi R.O 423 süüdistuses KarS § 1

järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja kaitsja Süüdistatav R.O

isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik;

emakeel eesti keel; elukoht: X X XX; XX; töökoht:

X ; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, XX viimati Harju Maakohtu 16.06.2015 otsusega KarS § 4231

ja § 424 järgi karistusega 1a 5k ja 28 päeva

vangistust asendatud üldkasuliku tööga, mille

tegemise tähtajaks määrati 24 kuud; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Andres Simson Prokurör Paul Pikma RESOLUTSIOON

J R.O kaitsja Andres Simsoni apellatsioon

ätta süüdistatava läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtu jooksul le 15 päeva alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2

1. Harju 21.10.2016 otsusega R.O Maakohus mõistis süüdi selles, et ta juhtis kahel korral 06.04.2015 ja 07.11.2015 – – mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Tegu oli

toime pandud süstemaatiliselt, sest R.O oli ka varem juhtinud mootorsõidukit

juhtimisõigust omamata (seda kinnitab Harju Maakohtu 16.06.2015 otsus, millega mõisteti R.O süüdi KarS § 423 1

ja § 424 järgi). 06.04.2015 toimepandud teo eest R.O KarS 423 mõisteti § 1 karistati järgi süüdi ja teda

6-kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuuni. Kuna see tegu oli pandud toime enne Harju Maakohtu 16.06.2015 otsust, mõistis kohus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuse: 1 aasta, 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistuse, mis asendati KarS § 69 alusel 543 tunni üldkasuliku tööga. 07.11.2015 toimepandud teo eest mõistis maakohus R.O samuti süüdi KarS § 423 1 järgi ning karistas teda 9-kuulise vangist 238 lg 2 usega. Ka seda karistust vähendas kohus KrMS § alusel 1/3 võrra, st 6 kuuni. Karistusajast luges kohus R.O eelvangistuses viibitud aja arvel kantuks kaks päeva. Ära kandmata karistus on seega ja 28 päeva 5 kuud vangistust. R.O ära ka KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel ndmata karistust suurendas kohus R.O-le

Harju Maakohtu 16.06.2015 otsuse

ga mõistetud ja ära kandmata karistuse võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus R.O-le 1 päeva pikkus aasta, 7 kuu ja 15 e vangistuse. Maakohus põhjendas mõistetud karistusi järgnevalt. Kohus leidis, et R.O tuleb karistada vangistusega. Rahalise karistuse kohaldamist ei

pidanud kohus põhjendatuks, kuna varasemalt kohaldatud rahatrahvid on isikul osaliselt

tasumata. Samuti märkis kohus, et olukorras, kus rahatrahvid, tingimuslik vangistus ja vangistuse asendamine ei ole kohast mõju avaldanud, puudub kohtul veendumus, et rahaline karistus mõjutab R.O oma harjumuspäraseks muutunud käitumismalli muutma. R.O pani viimase (07.11.2015) kuriteo toime pärast eelmist kohtuotsust, mille asendati ga talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. tõttu ei tule kõne alla karistusest vabastamine

See KarS § 73; § 74 või § 69 sätete alusel, sest R.O-le tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel.

Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna kohtus avaldatud kahetsust. R.O Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

06.04.2015 episoodi eest pidas kohus põhjendatuks R.O karistamist sanktsiooni keskmisele määrale vastava karistusega. Kuivõrd tegu on toime pandud enne eelmist (s.o Harju Maakohtu 16.06.2015 otsust), tuleb -des 64 lg 1, 65 lg 1 mõista liitkaristus KarS § sätestatut

järgides. Kohus leidis, et R.O-le 06.04.2015 episoodi eest mõistetud kergema

karistuse võib lugeda kaetuks Harju Maakohtu 16.06.2015 otsuse mõistetud raskema ga karistusega.

07.11.2016 episoodi puhul , mille kohaselt pidas kohus oluliseks tunnistaja ütlusi pälvis

süüdistatava poolt juhitud sõiduk tähelepanu suur e tõttu, sõiduki peatamisel e sõidukiirus

selgus, et R.O oli tarvitanud ka alkoholi. Seega on R.O süü 07.11.2015 episoodis suur. Kuivõrd R.O toime ajal, mil ta tegi eelmise otsuse alusel määratud pani 07.11.2015 teo üldkasulikku tööd, tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 järgi, arvestades KarS § 69

talle

3

lg 6, 7 sätestatut. Kohus märkis, et sellest tulenev karistus on võrdlemisi pikk, süüdistatavale on aga si oma elu muutmiseks, kuid ta ei ole neid kasutanud. pidevalt antud võimalu

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R.O kaitsja, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist R.O-le mõistetud karistuse osas ning R.O karistamist teiseliigilise karistusega, soovitavalt üldkasuliku tööga. Taotlust põhjendab kaitsja sellega, et R.O on leidnud töökoha ja kahetsenud oma liiklusrikkumisi. Kaitsja leiab, et ühiskondlik töö oleks noore inimese õigele teele juhtimiseks kõige õigem lahendus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud esitatud apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Kaitsja taotleb R.O-le teiseliigilise karistusega, mõistetud vangistuse asendamist võimalusel üldkasuliku tööga.

Vangistuse kõrval on teiseks KarS §-s 4231

ettenähtud karistusliigiks rahaline karistus. Maakohus on otsuses põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks R.O karistamist rahalise karistusega. Maakohtu otsuse kohaselt ei pidanud kohus rahalise karistuse kohaldamist

põhjendatuks eelkõige seetõttu, kuna rahatrahvidest hoolimata on R.O jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seega kaitsja viidatud asjaolu, et R.O on leidnud

töökoha, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonis teise argumendina nimetatud R.O kahetsust on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud.

R.O-le mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks, põhjendades seda järgnevalt: „R.O pani viimase (07.11.2015) kuriteo toime

pärast asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. eelmist kohtuotsust, mille

ga

Seetõttu ei tule kõne alla karistusest vabastamine KarS § 73; § 74 või § 69 sätete alusel, sest R.O-le tuleb m 2 alusel. õista liitkaristus KarS § 65 lg “ Ringkonnakohus nõustub üldkasuliku töö tegemise ajal toimepandud kuriteo maakohtuga, et

eest mõistetud vangistust ei või asendada uuesti üldkasuliku tööga, vaid sellisel juhul on vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik. Nimelt ei ole KarS § 69 lg-s 7erinevalt KarS 73 §

lg- - st 4 ja § 74 lg st 5 öeldud, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus selle

üldkasuliku tööga asendada. Seisukohta, et kirjeldatud juhul on vangistuse täitmisele

pööramine kohustuslik, on väljendatud ka õiguskirjanduses Pikamäe (vt P. - KarS.

Kommenteeritud väljaanne. 4. trk. § 691 komm. 6.2. Tallinn 2015). Põhjus, miks üldkasuliku töö tegemise ajal toime pandud kuriteo eest mõistetud vangistust ei

saa uuesti üldkasuliku tööga asendada, on see, et uue kuriteo toimepanemine üldkasuliku töö ajal tähendab, et üldkasulik töö ei suutnud karistusena täita eripreventiivset eesmärki.

4

4. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab

kohtukolleegium

apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind

Orvi Tali Ivi Kesküla