3-16-1993/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1993

Haldusasi

E.S.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 31. augusti 2016

korralduse nr 1267-k tühistamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: E.S.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada E.S.i kaebus.

2. Saata määrus kaebajale.

Edasikaebamise kord: Käesolev määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna

Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest arvates. (HkMS § 121 lg 4, § 203, § 204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. E.S. esitas 5. oktoobril Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Linnavalitsuse 31.

augusti 2016 korralduse nr 1267-k tühistamist. Kõnealuse korraldusega määrati kindlaks xxxx

ehitise teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks K.K.ile. Kaebusest ja sellele

lisatud materjalidest nähtub, et Tallinnas xxxx asuvate ehitiste kaasomanikud olid E.S. (1/4), V.G

(1/4) ja T.R. (1/2). Tallinna Linnavalitsuse 24. oktoobri 2007 korraldusega nr 1827-k määrati xxxx

ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamiseks 2306 m2 suurune teenindusmaa ning otsustati

see erastada T.R.ile, E. Sile ja V. Gile vastavalt ½, ¼ ja ¼ suurustes mõttelistes osades. Maa

ostueesõigusega erastamist selle korralduse alusel lõpuni viia ei õnnestunud. 2009. aastal

omandas ½ suuruse mõttelise osa xxxx ehitistest T.R.ilt K.K., kes esitas 2013. aasta alguses Harju

Maakohtule avalduse kaasomandi lõpetamiseks. Harju Maakohtu 16. detsembri 2014 määrusega

(tl. 9) kinnitati K.K.i, E.S.i, V.Gi ja Tallinna linna vahel kompromiss, milles lepiti kokku xxxx

maaüksusel kaasomandi lõpetamine ning selle jagamine K.K.i ja E.S.i vahel vastavalt joonisele (tl.

13). Kompromissi kinnitavas kohtumääruses nõustus Tallinna linn krundi piiride määramisel

lähtuma eelnimetatud plaanist. Seepeale andis Tallinna Linnavalitsus 31. augustil 2016 korralduse

nr 1267-k, millega määrati K.K.ile ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 1004 m2 (xxxx).

2. Leian, et E.S.i kaebust ei saa menetlusse võtta ning see tuleb tagastada halduskohtumenetluse

seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kaebeõiguse

puudumine

tuleneb

käesoleval

juhul

sellest,

et

Tallinna

Linnavalitsuse

31. augusti 2016 korraldus nr 1267-k ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Tulenevalt

maakohtu 16. detsembri 2016 määrusega kinnitatud kompromissist ei ole E.S.il võimalik saada

linnavalitsuse 31. augusti 2016 korralduses nr 1267-k nimetatud maa omanikuks ning selle maa

erastamine K.K.ile ei saa E.S.i subjektiivseid õigusi rikkuda.

3. Esiteks on oluline rõhutada, et tähtsust pole sellel, milline oli xxxx endise kinnistu suurus enne

maa natsionaliseerimist 1940. aastal. Kaebaja eksib, leides, et tal on endisele 1000 ruutsülla

suurusele maale õigus tulenevalt sellest, et ta on oma isa ainus pärija. Seda on kaebajale selgitatud

muuhulgas haldusasjas nr 3-10-2424 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määruses. P. Si poolt 1926.

aastal omandatud kinnistu nr 3021 maa natsionaliseeriti 1940. aastal, misjärel ei olnud see maa

enam P. Si omandis ning ta ei saanud maad võõrandada ega pärandada. Eesti Vabariigi

taasiseseisvumisel ei toimunud maa omandiõiguse automaatset ennistamist, vaid maa tagastati,

erastati, anti munitsipaalomandisse või jäeti riigi omandisse omandireformi reguleerivates

õigusaktide sätestatud korras. See tähendab seda, et kui xxxx kinnistu oli natsionaliseerimise ajal

P. Si omandis ning E. S on P. Si pärija, ei muutnud E. S automaatselt endise kinnistu nr 3021 maa

omanikuks. Küll oleks tal olnud õigus esitada avaldus sellise õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamiseks. Sellist avaldust sai esitada kuni 17. veebruarini 1992 ning selle tähtaja

möödalaskmise korral võis kuni 31. märtsini 1993 esitada õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise

ja

kompenseerimise

keskkomisjonile

taotluse

avalduse

esitamise

tähtaja

ennistamiseks. Isik, kes ei esitanud tähtaegselt vara tagastamise avaldust või kelle avalduse

tähtaeg ennistamata jäeti, loeti vara tagastamise nõudest loobunuks. Kuna puudutad mistahes

andmed selle kohta, et E.S. oleks tähtaegselt sellise avalduse esitanud, ei saa tal olla õigust maa

tagastamisele ning xxxx maa omanikuks on kaebajal võimalik saada vaid maa erastamise kaudu

tulenevalt sellest, et kaebaja on sel maal asuva ehitise omanik.

4. Teiseks ei ole Tallinna Linnavalitsuse 31. augusti 2016 korralduse nr 1267-k õiguspärasuse

seisukohast mingit tähtsust sellel, kuidas või mis asjaoludel erastati osa endise kinnistu nr 3021

maast R. R.le xxxxx asuvate ehitiste juurde. Käesolevas asjas vaidluse all olev linnavalitsuse

korraldus ei puuduta seda maad. Seda, et kaebajal ei ole võimalik vaidlustada praeguse xxxxx maa

erastamist, on kaebajale samuti selgitatud juba haldusasjas nr 3-10-2424 tehtud kohtumäärustes.

5. Kolmandaks on oluline, et küsimus sellest, kuidas erastada maa xxxx asuvate ehitiste juurde, on

kaebaja jaoks siduvalt kindlaks määratud tsiviilasjas nr 2-13-4627 16. detsembril 2014 tehtud

määrusega kinnitatud kompromissiga. Kõnealuse kompromissiga jagati E.S.i, V.Gi ja K.K.i

kaasomandis olevad ehitised. Kompromissis on üheselt ja selgelt kindlaks määratud, millised

varem nende kaasomandis olnud ehitistest jäävad E.S.i omandisse ja millised K.K.i omandisse ning

samuti see, millistes piirides toimub nende ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamine.

Vastav kokkulepe E.S.i ja K.K.i vahel on selgelt väljendanud kohtumääruse resolutiivosa punktides

1.2 ja 1.3 ning tsiviilkohtumenetlusse kaasatud Tallinna linn on võtnud selle kohtumääruse

resolutiivosa punktist 1.5 tulenevalt kohustuse lähtuda E.S.ile ja K.K.ile ostueesõigusega erastatava

maa suuruse ja piiride kindlaks määramisel eelnimetatud kokkuleppest. Erastatava maa suuruse ja

piiride kindlaks määramine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning kuivõrd ka Tallinna linn oli

kompromissi pooleks, pidi linnavalitsus erastatava maa suuruse ja piiride määramisel

kompromissist lähtuma.

6. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik samamoodi

nagu kohtuotsus. Harju Maakohtu 16. detsembri 2014. aasta määrus, millega kompromiss kinnitati

on jõustunud ja selle vaidlustamiseks ei ole E.S.il enam võimalust muul moel kui teistmisavalduse

esitamisega, juhul kui näiteks on ilmenud asjaolud, mis kompromissi kinnitamise ajal ei olnud

teada või muud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 sätestatud alused. Sõltumata

teistmise võimalusest on aga jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss kehtiv ja pooltele

täitmiseks kohustuslik.

7. Kaebaja ei ole väitnud, et Tallinna Linnavalitsuse 31. augusti 2016 korraldus nr 1267-k oleks

maakohtu määrusega kinnitatud kompromissiga vastuolus. Kompromissi ja korralduse vaheline

kooskõla nähtub ka Maa-ameti kaardiserveri (http://xgis.maaamet.ee) andmetest. Kaardiserverist

on näha Tüve 42a katastriüksuse moodustamise lähteülesande andmed (vt. kaardil: Kihid –

Lähteülesanne – LÜ piiriettepanekud) ning xxxx katastriüksus on viirutatud pruunilt, mis kaardi

legendi kohaselt tähendab, et on moodustatud katastriüksuse toimik (tähis toimikuga seotud LÜ).

Sealt nähtuv viirutatud ala vastab maakohtu 16. detsembri 2014 määrusega kinnitatud

kompromissile: K.K.ile erastatava maa piir kulgeb vähemalt 4 meetri kaugusel E.S.i omandisse

jäänud elamust ning xxxx ja xxxx kinnistutega külgnevalt on jäetud 5 meetri laiune sissesõidutee

E.S.i elamu juurde.

8. Olukorras, kus jõustunud kohtumäärusega on pärast kaasomandi lõpetamist endiste

kaasomanike vahel kindlaks määratud, kuidas erastatakse maa, ei saa kaebaja tugineda väidetele,

et K.K.ile erastatavale maale jäävad kaebaja kaev vms kaebajale olulised rajatised. Ka ei oma selle

kompromissi valguses tähtsust kaebajalt poolt samuti kaebuses esitatud väide, et maal, mis on

linnavalitsuse korraldusega määratud K.K.ile erastatavaks maaks, pole mingisuguseid ehitisi olnud.

Kaebajal ja K.K.il oleks xxxx elamu kaasomanikena olnud võimalik erastada kogu praegu xxxx, xxxx,

xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx vahele jääv maa kaasomandisse vastavalt nende kaasomandiosade

suurusele xxxx elamus. Selline lahendus tuleneski 27. oktoobri 2007 korraldusest nr 1827-k, ent sel

moel maa erastamine jäi kaasomanike vaheliste erimeelsuste ning maa erastamiseks vajalike

toimingute tegemata jätmise tõttu lõpetamata. Maakohtu 16. detsembri 2014 määrusega

kinnitatud kompromissiga jagasid kaasomanikud sisuliselt ära xxxx ehitised ning ehitiste juurde

maa ostueesõigusega erastatava maa. Isegi kui on tõsi, et K.K.ile erastataval maal ei asuu praegu

ühtki sellist ehitist, mille juurde eraldiseisvalt oleks maa ostueesõigusega erastamine võimalik, ei

saa selline maa erastamine sõlmitud kompromissi valguses rikkuda E.S.i õigusi. Liiati ei ole Tallinna

linna poolt sellise kompromissiga nõustumine kuidagi vastuolus maa ostueesõigusega erastamise

eesmärgiga. Alternatiivne ning samale tulemusele viiv lahendus oleks olnud see, et maa oleks

erastatud kaasomandisse ning seejärel oleks jagatud tekkinud kinnistu samamoodi. 16. detsembri

2014 määrusega kinnitatud kompromissi lahendus oli aga vaidlusaluse maa osas maareformi

lõpule viimiseks peaaegu paratamatu samm, kuna maa kaasomandisse erastamine seiskus xxx

ehitiste kaasomanike vaheliste erimeelsuste ning E.S.i poolt maa erastamise lõpule viimiseks

vajalike toimingute tegemata jätmise tõttu.

9. Tallinna Linnavalitsuse 31. augusti 2016 käskkirja nr 1267-k õiguspärasuse seisukohast ei saa

asjakohaseks pidada kaebaja väiteid, mis puudutavad vee- ja kanalisatsiooniühenduste rajamist.

Kui kaebaja leiab, et K.K. on rikkunud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi punktis 1.4 pandud

kohustust, on tal õigus nõuda viimaselt selle kohustuse täitmist, ent see ei muuda kehtetuks

kompromissi ülejäänud osi ega anna alust vaidlustada kompromissi osas, milles lepiti omavahel

ning Tallinna linna vahel kokku ostueesõigusega kummalegi erastatava maa ligikaudsed piirid.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik