3-14-52338/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52338

Haldusasi

Denis Harri kaebus Tartu Vangla täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. septembri 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Denis Harri apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Denis Harri

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 4. septembri 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega

rahuldada Denis Harri kaebus ja tunnistada Tartu Vangla 22. juuli 2014. a käskkiri nr 6-

17/763 õigusvastaseks.

3. Mõista Tartu Vanglalt Denis Harri kasuks välja riigilõiv 15 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19.

detsember 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetava Denis Harri suhtes kohaldati Tartu Vangla 22. juuli 2014. a

käskkirjaga nr 6-17/763 täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 7. oktoobril 2014.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas D. Harri kaebuse julgeolekuabinõude kohaldamise

käskkirja tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole tõendatud see, et kaebaja tegeleb vanglas

narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega.

3. Tartu Halduskohtu 4. septembri 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Kuna vaidlustatud käskkirja kehtivus on lõppenud ning kaebaja üle viidud Tallinna

Vanglasse, siis läks kohus üle tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele.

3.2. Kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud preventiisel ja tõkestaval

eesmärgil vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-le 1. Käskkirja kohaselt on kaebaja ohtlik

teistele isikutele ja vangla julgeolekule, kuna ta tegeles vanglas narkootiliste ainete käitlemisega

ja tarvitamisega. Seda tõendab julgeolekuosakonna õiend, mille järgi on julgeolekuosakond

tuvastanud, et kaebaja tegeles vanglas narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega. Kaebaja

aitas kaasa olukorra tekkimisele, kus kinnipeetavate valdusesse satub süstemaatiliselt ja

järjepidevalt narkootilist ainet, mida omakorda levitatakse vanglasiseselt ja tarbitakse. Õiendi

aluseks olid riigisaladuseks olevad kaastööteatised. Kohus tutvus kaastööteatistega. Neist nähtus

kinnitus vaidlusaluse sündmuse toimumise kohta, sündmuse kirjeldus ja kaebaja tegude

süstemaatilisus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. D. Harri esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohus ei ole arvestanud kaebaja seisukohtadega.

4.2. Seda, kas kaebaja oli narkootikume tarbinud, vangla ekspertiisi teel ei kontrollinud. Vale on

vangla väide, et seda ei saanud enam teha, sest teistele samas olukorras tehti narkoekspertiis.

4.3. Julgeolekutöötaja õiend pole tõend. Tõend on salastatud kaastööteatis. Arusaamatu on,

kuidas sai julgeolekutöötaja õiend tugineda kaastööteatistele, kui õiend ja vaidlustatud käskkiri

on antud 22. juulil 2014, aga kaastööteatised on registreeritud 28. ja 29. augustil 2014, st hiljem.

Sellest järeldub, et käskkiri on väljastatud alusetult ja on seega õigusvastane.

5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

5.1. Narkoekspertiis viiakse läbi siis, kui kinnipeetaval on märgatavad kliinilise joobe tunnused.

Sünteetilise kannabinoidi kasutamisel kestavad need 0,5-2 tundi. Pärast kliinilise joobe tunnuste

möödumist ei ole võimalik narkootilise aine tarvitamist enam tuvastada. Kuna kaebajal ei ole

kliinilise joobe tunnuseid avastatud, ei viidud läbi ka narkoekspertiisi, kuid see ei tähenda, et

piiranguid oleks tema suhtes kohaldatud õigusvastaselt.

5.2. Halduskohtumenetluses seadustikust (HKMS) tulenevalt on ka julgeolekutöötaja õiend

tõendiks.

5.3. Kaastööteatistel olevad kuupäevad näitavad nende registreerimise aega, mitte info laekumise

aega. Vangla praktikas registreeritakse salajase kaastöö raames saadud teave ajaliselt sageli

hiljem, kuna seda kontrollitakse ka muudel võimalikel viisidel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Käesolevas asjas peab ringkonnakohus määravaks seda, et ohjeldusmeetmete kohaldamise

käskkirjas esitatud faktilised põhjendused on esitatud väga üldiselt ja abstraktselt. Käskkirjas on

märgitud, et 22. juuli 2014. a julgeolekuosakonna spetsialisti õiendi kohaselt on

julgeolekuosakonna ametnikud teenistusülesannete täitmisel tuvastanud, et kinnipeetav D. Harri

tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega. Lisaks on tuvastatud, et sellise

tegevuse ja käitumisega on D. Harri aidanud oluliselt kaasa olukorra tekkimisele, kus

kinnipeetavate valdusesse satub süstemaatiliselt ja järjepidevalt narkootilist ainet, mida

omakorda levitatakse vanglasiseselt ja tarbitakse (tl 15).

Rohkem faktiliste asjaolude kirjeldust vaidlustatud käskkirjas esitatud ei ole. Seega ei ole

käskkirjast võimalik aru saada, miks heidetakse ülaltoodut ette just D. Harrile ning millised

faktilised asjaolud või tõendid seda kinnitavad.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellisel viisil käskkirja motiveerimine piisav ning selline

haldusakt on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 56. Selliselt motiveeritud

käskkirjast ei saa isik aru, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Esitatud etteheide – tegeleb

vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega - on äärmiselt abstraktne ja

üldsõnaline. Isik, kellele selline süüdistus esitatakse, ei pruugi aru saada sedagi, millist ainet

täpsemalt silmas peetakse, rääkimata sellest, et ta saaks aru, millised tõendid või asjaolud

selliseks etteheiteks aluse annavad.

Kui isik ei saa aru haldusakti andmise faktilistest alustest, ei saa ta järelikult kasutada tõhusalt ka

enda ärakuulamisõigust (HMS § 40 lg 1). Ehkki asja materjalidest järeldub, et vaidlustatud

käskkirja projekt esitati D. Harrile tutvumiseks ja anti talle võimalus esitada selgitusi ja

vastuväiteid (D. Harri on vastuväitena öelnud, et ei oma süüdistusega kokkupuudet ega ole

sellega nõus, tl 16), ei saa seda pidada tõhusaks ärakuulamisõiguse tagamiseks. Niivõrd

abstraktselt esitatud etteheite puhul puudub isikul teadmine konkreetsetest asjaoludest, millel

süüdistus põhineb ning vastavalt ei ole tal võimalik esitada konkreetseid endapoolseid selgitusi

või viidata tõenditele, mis teda süüdistusest vabastada võiksid.

9. Selge on teisalt ka see, et käesoleva juhtumi puhul muutus käskkirja faktilise motiveerimise

keeruliseks see, et info kaebajale etteheidetavate tegude kohta pärines salastatud

kaastööteadetest.

Samas ei ringkonnakohtule esitatud põhjendusi, millest nähtuks, et see asjaolu muudaks täielikult

võimatuks vähimagi faktilise motivatsiooni esitamise vaidlustatud käskkirjas. Selles annab aluse

kahelda ka vastustaja enda käitumine, kus vastustaja on aja jooksul avaldanud asjaolude kohta

järjest täpsemat infot. Nimelt, nagu märgitud, ei ole vaidlustatud käskkirjas lähemalt kirjeldatud

faktilisi asjaolusid, milles kaebajat täpselt süüdistatakse, samuti pole seal selgitatud, kust vastav

info pärineb. Märgitud on lihtsalt, et julgeolekuosakonna spetsialisti 22. juuli 2014. a „õiendi

kohaselt on julgeolekuosakonna ametnikud teenistusülesannete täitmisel tuvastanud, et ...“ (tl

15). Sisuliselt sama, ilma mingisuguste täpsustusteta, on esitatud ka käskkirjas viidatud

julgeolekuosakonna spetsialisti 22. juuli 2014. a õiendis (tl 17). Seega ei ole neis dokumentides

täpsemalt avatud ei süüdistuse aluseid ega selle allikaid. Alles vaideotsuses on välja toodud, et

julgeolekuosakonna ametnikud on vastavat infot saanud 23. ja 24. juulil 2014 ning et kaebaja

seotust narkootiliste ainete käitlemisega tõendavad ka 29. augustil 2014 registreeritud

kaastööteatised, kuid kuna tegemist on riigisaladusega, ei ole nende sisu täpsem kirjeldamine

võimalik (tl 18). Vastuses kaebusele on mindud selgitustega veelgi kaugemale ning märgitud, et

2014. a suveperioodil hoogustus vanglas sünteetilise kannabinoidi (nn SPICE) levik. Vanglale

teadaolevalt tarbitakse seda suitsetamise teel. Ainet immutatakse erinevatele paberilehtedele,

mida visuaalselt ei ole võimalik tuvastada. Ainega immutatud paberitükke suitsetatakse segamini

koos tubakaga või musta teega. Aine organiseeritakse vanglasse kirjavahetuse teel, kus

kirjavahetuseks kasutatud paber on immutatud ainega (tl 43).

On silmatorkav, et kui käskkirjas ei olnud esitatud süüdistust vähimalgi määral täpsustatud ega

selgitatud ka info päritoluga seonduvat, siis vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud

seisukohtades on vangla hakanud jagama süüdistuse aluseks olevate asjaolude kohta märksa

täpsemat infot. See kallutab arvamusele, et tegelikult oleks ka vaidlustatud käskkirjas olnud

võimalik esitada täpsemaid selgitusi nende faktiliste asjaolude kohta, millel kaebajale esitatud

etteheide põhines.

10. Seda kahtlust ei lükka ümber ka vangla poolt vastuses kaebusele selgitatu, et süüdistuse

aluseks olevad kaks kaastööteatist on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p-

de 1 ja 2 kohaselt riigisaladus ning selle sisu avaldamine kaebajale ei ole võimalik.

Viidatud RSVS sätete järgi on korrakaitse riigisaladus jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus

kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave,

välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut; samuti andmed

jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku kohta.

Seega sätestab RSVS § 8 p 1 selgelt, et jälitustegevusega seotud teabest pole riigisaladus see

info, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Ringkonnakohus pole

veendunud selles, et kaastööteadetest saadud info oleks olnud täies ulatuses selline, mille

avalikuks tulek oleks kahjustanud Eesti Vabariigi julgeolekut. Samuti pole ringkonnakohus

veendunud selles, et kaastööteadetest polnud võimalik välja võtta infot ilma, et see oleks

sisaldanud andmeid, mis oleks võimaldanud identifitseerida salajasele koostööle kaasatud isikut.

Teisisõnu peab ringkonnakohus võimalikuks, et antud juhul oleks võinud esitada vaidlustatud

käskkirjas vähemalt mingigi kirjelduse neist faktilistest asjaoludest, millest tingituna

süüdistatakse kaebajat narkootiliste ainete käitlemises ja tarvitamises, ning teha seda ilma, et

riigisaladus ohtu satuks, st esitada asjaolude kirjeldus selliselt, et selle ilmsikstulek ei kahjusta

Eesti Vabariigi julgeolekut ning samuti ei esitata ka selliseid andmeid, mis võimaldaksid

identifitseerida koostööle kaasatud isikut. Seni ringkonnakohtus lahendatud sarnaste vaidluste

järgi otsustades ongi selliselt käitutud senises halduspraktikas, kus vangla on toiminud

kaastööteadetest saadud infost lähtudes. Reeglina on sellistel juhtudel esitatud vastavas

haldusaktis ka piisav faktiliste asjaolude kirjeldus, mis on võimaldanud haldusakti adressaadil

mõista, millistest asjaoludest ja tõenditest lähtudes talle mingit tegu ette heidetakse ning samal

ajal on selline kirjeldus olnud piisavalt napp, et riigisaladus ohtu ei satuks. Vastustaja ei ole

esitanud selgitusi, miks ei saanud sarnaselt käituda ka käesoleval juhul kaebaja suhtes

täiendavaid julgeolekumeetmeid kohaldades.

11. Eeltoodust tulenevalt on seega vaidlustatud haldusakt vajalikus osas motiveerimata ning

selline puudulik motiveerimine tõi kaasa ka selle, et kaebaja ei saanud realiseerida oma

ärakuulamisõigust. Vangla ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, mis neid menetlus- ja

vormivigasid õigustaksid. Ülaltoodut arvestades ei ole piisavaks põhjenduseks üksnes argument,

et tõenditeks on kaastööteatised, mille näol on tegemist riigisaladusega.

Seega on vaidlustatud haldusakt õigusvastane.

12. Vastustaja poolt pakutud võimalus, et ta on valmis edastama kaastööteated kohtule

tutvumiseks (tl 43), ei tingi teistsugusele seisukohale asumist. See ei kõrvaldaks eeltoodud

menetlusvigu, kuna ehkki kohus saaks kinnitust kaastööteadete olemasolus ja tutvuks nendega,

jääks kaebaja jätkuvalt teadmatusse sellest, mida täpselt talle ikkagi ette heidetakse. Vastavalt ei

oskaks ta esitada selles osas vastuväiteid. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesolevas

asjas sellist võimalust kasutada.

13. Ülal väljatoodud menetlus- ja vormivigu oleks kohtumenetluses teoreetiliselt võimalik

kõrvaldada ainult selliselt, et vangla esitaks algsest haldusaktist väljajäänud põhjendused ning

kaebajal oleks võimalus nendega tutvuda ja nende osas oma seisukohta väljendada. Sellisel juhul

oleks kohtul kaastööteatisega tutvudes võimalik otsustada, kas esitatud põhjendused olid

tõepoolest need, millest tegelikult lähtuti (vrd RKHKo 3-3-1-29-12, p 20) ning vastavalt oleks ka

kaebajal võimalik aru saada etteheidetavast teost täpsemalt ning esitada selles suhtes oma

vastuväited.

Käesolevas asjas Tartu Vangla sellist võimalust ei kasutanud, ehkki kaebaja rõhutas oma

seisukohtades korduvalt, et käskkirjast ei olnud talle etteheidetav rikkumine ning selle aluseks

olnud asjaolud arusaadavad. Kuna vangla seda võimalust ei kasutanud, kuulub kaebus

rahuldamisele.

14. Kuigi apellatsioonkaebus kuulub ülaltoodud põhjendustel rahuldamisele, peab

ringkonnakohus sarnaste vaidluste vältimiseks vajalikuks anda vastuse ka apellatsioonkaebuse

ülejäänud väidetele.

Apellatsioonkaebuses esitatud kaebaja põhiargumentide osas – et talle ei tehtud narkoekspertiisi

ja et kaastööteatised on registreeritud hiljem kui vaidlustatud käskkiri ja julgeolekutöötaja õiend

– on vangla andnud veenva ja ammendava vastuse (vt ülal p 5.1 ja 5.3). Ringkonnakohus

nõustub nende põhjendustega. Tõepoolest ei ole põhjust teha narkoekspertiisi inimesele, kes ei

ole tabatud narkootilise joobe tunnustega. Kuid see ei pruugi tähendada seda, et see isik ei olegi

kunagi narkootikume tarvitanud, vaid võib tähendada hoopis seda, et see isik on suutnud edukalt

vältida enda juures narkojoobe märkamist. Vastavalt ei välista narkoekspertiisi tegemata jätmine

seda, et isikut ei saa seostada narkootikumide tarvitamise ja käitlemisega, kui muud tõendid seda

kinnitavad.

Usutav on ka vastustaja selgitus selle kohta, miks on kaastööteatiste registreerimise kuupäevad

hilisemad kui vaidlustatud käskkirja ja julgeolekutöötaja õiendi kuupäevad. On võimalik ja

usutav, et praktikas on vajalik suuliselt saadud informatsioonile reageerida võimalikult kiiresti ja

kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid enne, kui jõutakse korrektselt vormistada ja

registreerida kaastööteatised. See ei muuda julgeolekuabinõude kohaldamist õigusvastaseks.

Pigem võiks vastupidine käitumine, kus kõigepealt täidetakse kaastööteatise registreerimisel

kõikvõimalikud bürokraatlikud nõuded ja alles siis asutakse probleemi lahendama, tuua kaasa

arvestatava riski, et kaastööteatiste vormistamiseks kulunud aja jooksul realiseerub mõni

ohtudest, mida oleks saanud julgeolekuabinõude kiirema kohaldamisega vältida. Seega võib

sellistes kiiret reageerimist vajavates situatsioonides olla õigustatud selline operatiivne

käitumine.

Ka julgeolekuosakonna spetsialisti õiendi osas nõustub ringkonnakohus vangla selgitusega, et

tulenevalt HKMS § 56 lg-st 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg-st 1 on

julgeolekuosakonna spetsialisti õiend dokumentaalseks tõendiks.

Kaebaja etteheited, et talle kaastööteatiste tutvustamata jätmine ja õigusabi andmata jätmine

menetluse kestel on vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste

Kohtu praktikaga, ei ole asjakohased. Julgeolekumeetmete kohaldamine ei ole süüteomenetlus,

vaid haldusmenetlus. Sellele ei ole üksüheselt laiendatavad süüteomenetluse põhimõtted, sh

õigus kaitsjale. Kaebaja poolt viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest võetud

seisukohad ei ole kohaldatavad käesolevas asjas, kuna need on antud hoopis teistsuguste

asjaolude kontekstis ning sageli puudub neis kirjeldatud situatsioonidel ja seisukohtadel

igasugune seos käesoleva asja tehioludega.

15. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ning halduskohtu otsus tühistatakse, teeb

ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse. Kuna kaebaja ei vaidlustanud

apellatsioonkaebuses seda, et halduskohus läks tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele, siis

tunnistab ringkonnakohus vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kaebaja poolt

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb halduskohtumenetluse seadustiku

§ 108 lg 1 alusel vanglalt kaebaja kasuks välja mõista. Halduskohtus oli kaebaja riigilõivu

tasumisest vabastatud.

Agu Timmi

Maili Lokk

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt