4-16-7191/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2016, Rapla Väärteoasja number 4-16-7191 Väärteoasi S.Z-i väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik S.Z

, isikukood xxx, elukoht xxxxxx tn x, xxxxxx küla, xxx vald, xxxxxx maakond, esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu, hannes@reinmaa.ee.

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur, esindaja Aigi Baumeister (Rapla politseijaoskond, asukoht Rapla Savi 2, laane@politsei.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg 26.oktoober 2016

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.Z liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi ja mõista karistuseks arest 10 päeva ning lisakaristusena võtta ära LS § 227 lg 5 p 3 järgi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

KarS § 69 lg 1 kohaselt asendada arest 10 tunni üldkasuliku tööga, milline tuleb teha kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemisel peab S.Z järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele aresti mõistmise kohta viivitamata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele üldkasuliku töö tegemise ja juhtimisõiguse äravõtmise osas päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Kohtuotsus on kohtus kättesaadav alates 16.11.2016.

Asjaolud

S.Z juhtis 09.09.2016 kella 17:19 ajal Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 46.kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 165 km/h +/- 5 km/h, lubatud kiirus sellel teelõigul 90 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 70 km/h. S.Z rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid.

S.Z pani seega toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava süüteo.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et S.Z-i poolt LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud.

DVD salvestise 09.09.2016 kiirusemõõturi kasutamise väljatrükiga loeb kohus tuvastatuks, et

09.09.2016 kell 17.19 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 46.kilomeetril sõitis mootorsõiduk Lexus LS460, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 165 km/h +- 5km/h. Kiiruse piirang oli 90 km/h. Juht ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 70 km/h.

Väärteoprotokolliga 2302,16,012864 09.09.2016 loeb kohus tuvastatuks, et S.Z juhtis 09.09.2016 kella 17.19 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla 46.kilomeetril suunaga Pärnu poole mootorsõidukit Lexus LS460, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 165 km/h +/- 5 km/h, kus oli lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 70 km/h. Mõõtevahendi salvestuse andmete väljatrükiga 13.09.2016.a. loeb kohus tuvastatuks, et S.Z juhtis 09.09.2016 mootorsõidukit Lexus

LS460, registreerimismärgiga xxxxxxx, kiirusega 165 km/h +/- 5 km/h, kiiruse piiranguks oli teelõigul 90 km/h. S.Z rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga loeb kohus tuvastatuks, et 09.09.2016 hakkas ta möödasõitu tegema sirge tee peal ning ühtegi autot vastu ei tulnud, möödus kahest masinast ning kuna ikka ühtegi autot vastu ei tulnud, otsustas suure hoo tõttu teistest autodest ka mööduda. Kuid hoog läks väga suureks. S.Z ei pannud suurt kiirust tähele.

S.Z tunnistas kohtuistungil, et hakkas kolonni lõpus tegema möödasõitu, kuna tee oli tühi, kuid kõrvalteelt pööras üks auto teele ning, et ära hoida liiklusohtlikku olukorda, pidi ta kiirendama, et saaks möödasõidu lõpetada, et vältida ohtlikku olukorda. Kui ta oleks lubatud kiirusega sõitnud, oleks võinud õnnetus juhtuda. See kolonn sõitis kiirusega 80-85km/h, ees olid veoautod. Möödasõitu alustas sõiduautodest, mööda sõitis mitmest autost.

Kohus ei loe S.Z-i kohtuistungil antud ütlusi usaldusväärseks tõendiks, kuna 09.09.2016 antud ülekuulamise protokollis S.Z väitis, et ühtegi autot vastu ei tulnud. Kuna ühtegi autot vastu ei tulnud, sõitis mitmetest autodest mööda, seejuures kiirust ei jälginud. S.Z-i 09.09.2016 antud ütlusi kinnitab ka DVD salvestuse andmed, millest nähtub, et 09.09.2016 kell 17.19 Tallinn-Pärnu

46.kilomeetril sõidab mootorsõiduk Lexus, reg nr xxxxxx, sooritab möödasõitu autokolonnist kiirusega 165 km/h ning lükkab ümber S.Z-i väite, et ei olnud võimalik tagasireastumine, kuna autod ei hoidnud pikivahet. Salvestuse andmetelt nähtub, et autod hoidsid pikivahet ning oli võimlaik tagasireastumine. Samuti nähtub salvestuse andmetelt, et ühtegi autot S.Z-i autole ette ei keeranud. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et samal ajal, kui S.Z sooritas möödasõitu, keeras kõrvalteelt auto teele ning seetõttu pidi ta kiirendama, et vältida ohtlikku olukorda. Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

Mõõteseaduse § 5 lg 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel: 1) tollija maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral; 2) riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust; 3) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtuja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; 4) muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel. Mõõteseaduse § 5 lg 3 sätestab, et mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel.

Liiklusseaduse § 199 lg 6 sätestab, et liiklusjärelevalvet võib teostada liiklusalase politseioperatsiooniga.

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 4 sätestab, et mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimlaik ning § 9 lg 6 sätestab, et varjatud liiklusjärelevalve käigus tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral ei kohaldata lõike 4 nõuet, vaid kiirusmõõturi lugem teatakse koos andmetega sõiduki margi, värvuse ja sõiduki registreerimisnumbri kohta eemal asuvale politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ning alustab väärteomenetlust. Nimetatud määruse § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad.

DVD salvestuselt 09.09.2016 nähtub, et mõõtmise hetkel mõõdetaval teelõigul liikus Pärnu suunas mitu sõidukit, S.Z-i juhitud sõiduk sooritas möödasõitu Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 46.kilomeetril 09.09.2016 kell 17.19 kiirusega 165 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras laser-tüüpi mõõteseadmega LaserCam4 nr

LE000399 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-16/00182). Mõõtmist on teostanud pädev mõõtja - politseiametnik Marek Vähi. Mõõtmise ajal kasutati videoja helitehnikat. Kohus leiab, et

DVD salvestuse andmete 09.09.2016 kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ning mõõtetulemus on jälgitav mõõteseaduse § 5 lg-de 1 ja 2 p 2 kohaselt. Väärteoprotokollis on märgitud, et kiirusemõõturi kasutamise protokoll asendati helija videosalvestusega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel tuginenud olemasolevale tõendile, s.o DVD salvestusele ja kiirusemõõteseadme salvestuse andmete väljatrükile. Mõõtetulemuse protokolli koostamine antud juhul ei olnud nõutav Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 alusel ning protokolli tegelikult ei koostatud. V™S § 31 lg 1¹ sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga, millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud, väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus leiab, et videosalvestise andmete väljatrükist nähtub, et väärteo toimepanemise aeg on 09.09.2016 kell 17.19, väärteo toimepanemise koht on tee nr 4 46.kilomeeter, väärtegu pandi toime selliselt, et sõiduk Lexus LS460 sõitis 90 km/h tsoonis kiirusega 165 km/h. Salvestis on loodud 09.09.2016 ajavahemikul kell 17.19 riikliku järelevalve käigus pädeva kasutaja Marek Vähi poolt. Kohus leiab, et videosalvestis on käesolevas väärteoasjas iseseisvaks tõendiks, kuna täidetud on kõik iseseisvaks tõendiks olemise tingimused V™S § 31 lg 1¹ järgi.

Kohus leiab, et S.Z-i poolt toimepandud süüteo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

S.Z on süüvõimeline ja puuduvad tema süüd välistavad asjaolud.

Kohtuistungil leidis tõendamist DVD 09.09.2016 salvestuse andmete väljatrükiga, S.Z-i ülekuulamise protokolliga, väärteoprotokolliga, et 09.09.2016 kell 17.19 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 46.kilomeetril sõitis mootorsõiduk Lexus LS460, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 165 km/h +- 5km/h. Kiiruse piirang oli 90 km/h. Juht ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 70 km/h.

Kohus leiab, et S.Z rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteo menetlemisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. S.Z on 09.09.2016 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning peale seda on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused.

Süüdistatava S.Z-i karistamise aluseks on tema süü.

Süüdistatava S.Z-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 järgi ning raskendavad asjaolud puuduvad KarS § 58 järgi.

S.Z on varem väärteokorras karistatud, tal on 2 kehtivat väärteokaristust. S.Z , juhtides mootorsõidukit, seadis ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise ning pani seega toime tahtliku liiklusseaduse raske rikkumise. S.Z on samalaadse liiklusseaduse rikkumise eest 2 kehtivat karistust, nendest üks rahaline karistus on täidetud ja 22.07.2016.a. määratud rikkumise eest tasub maksegraafiku alusel. Pärast 22.07.2016 on S.Z toime pannud uue samalaadse rikkumise.

S.Z kahetseb juhtunut ning palub jätta alles B-kategooria juhtimisõigus, kuna töötab autojuhina ja vajalik on naist sõidutada arsti juurde, kes on lapseootel. S.Z on peres ainuke, kes töötab, sest elukaaslane on lapseootel ja kodune. S.Z on nõus tegema üldkasulikku tööd, tähtajaga 2 kuud.

Seega S.Z-i mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest leiab kohus, et S.Z-i tuleb karistada arestiga 10 ööpäeva, mille võib asendada 10 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud. Määratud karistus on keskmisest määrast madalamas määras, arvestades S.Z-i puhtsüdamlikku kahetsust. S.Z vaidleb vastu aresti kohaldamisele, kuna saab kohe isaks, siis ei ole aresti kandmine parim lahendus ja vaidleb vastu juhtimisõiguse äravõtmisele, kuna pere sissetulek sõltub temast, sest töötab autojuhina ja elukaaslane on lapseootel ja kodune.

Kohus ei nõustu S.Z-i seisukohaga karistuse määramise osas, kuna sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Juht, kes valis kiiruseks 165 km/h, on oma käitumiselt liikluses ohtlik. Lisaks enda ohustamisele ohustas S.Z ka teisi liiklejaid. Mootorsõidukijuht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. S.Z-i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas, et ta ei pööranud piisavat tähelepanu kiiruse ületamisele. Kohus leiab, et juht, kes möödasõidul teistest mootorsõidukitest ei jälgi spidomeetrit, on liikluses väga ohtlik. Seega on põhjendatud S.Z-ilt mootorsõiduki B- kategooria juhtimisõiguse äravõtmine, kuna kohtuistungil ei leidnud tõendamist S.Z-i versioon selle kohta, et möödasõidul keeras kõrvalteelt auto teele ette, mille tõttu S.Z oli sunnitud kiirendama, et hoida ära liiklusohtlikku olukorda. Kohus leiab, et lisakaristusena tuleb võtta ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 227 lg 5 p 3 järgi 6 kuuks, s.o sanktsioonis toodud alammääras, arvestades S.Z-i toodud asjaolusid, s.o lapseootel elukaaslane, B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus on vajalik töö teostamiseks. S.Z-i kahetsust ei pea kohus siiraks, kuna kohtuistungil esitati õiguserikkumisest versioon, mis ei haakunud kogutud tõenditega.

LS § 227 lg 4 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunniskaristatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama paragrahvi lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kirjeldatu alusel ja juhindudes V™S § 107 lg 1 p 1 kohus leiab, et S.Z-ile tuleb mõista arest, mis asendada üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel ja lisakaristusena võtta ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 227 lg 5 p 3 järgi 6 kuuks, s.o sanktsioonis toodud alammääras. Väärteoasjas ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel.

Menetluskulud

S.Z-i kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 480 eurot (tl 24-26).

V™S § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud väärteoasjas määrab kohus S.Z-ile LS § 227 lg 4 järgi karistuseks aresti 10 päeva, mis asendada 10 tunni üldkasuliku tööga, milline tuleb teha kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristusena võtta ära LS § 227 lg 5 p 3 järgi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Üldkasuliku töö tegemisel peab S.Z järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule. Lähtudes eeltoodust, jätta taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ja S.Z-i kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson kohtunik