4-16-6889/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Heli Väinaste

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2016, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-6889

Väärteo väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi asi P.P

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 30.08.2016 otsus väärteoasjas nr: 2590,16,003853

Kohtumenetluse pooled (isikukood Kaebuse esitaja: menetlusalune isik P.P xxx, xxxx xxxx, e-post: ); , töökoht xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta (P.P) kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti P.P

(registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 30.08.2016 otsus väärteoasjas nr: 2590,16,003853, millega määrati P.P-le liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses liiklusseaduse § 227 , s.o 280 eurot

ja lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, muutmata.

Vastavalt - liiklusseaduse § le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist loovutada Maanteeameti liiklusregistri büroole.

Edasikaebamise kord:

2

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD . JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.08.2016 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

patrullpolitseinik Alari Uudla väärteoprotokolli nr AB1461331 väärteoasjas nr:

2590,16,003853 P.P suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt P.P 05.08.2016 kell

19.18 Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas Kapu-Rakke-Paasvere tee 35. km-l, liikudes

Laekvere suunas, juhtis mootors xxxx xxxx kiirusega 88 +/- õidukit registreerimismärgiga 3

km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (30 km/h) mitte vähem kui 55 km/h võrra. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi

.

Menetlusalune isik P.P esitas 12.08.2016 väärteoprotokollile vastulause. Ta selgitas, et läbib Simuna Laekvere vahelist teed vähemalt paari kuu tagant. Varasema - lt, alati, kui ta seda teed on sõitnud, on lubatud sõidukiirus 90 km/h. Ta ajas kaasreisijaga hoogsalt juttu ja

tähelepanematusest ei märganud uut lubatud sõidukiiruse märki. Kellaaeg oli ka juba peale

seitset ja liiklus oli väga harv, seega ei olnud tal võimalik järeldada ka teiste sõitjate sõidukiirusest, et peaks sõitma muu kiirusega. Ilm oli ilus, nähtavus hea, sõidukeid väga vähe ja ta ei osanud eeldada, et tema sõidukiirus sellel teel on väär, kuna lubatud sõidukiiruse märk jäi kogemata tähelepanuta. Ta kahetseb siiralt oma tegu. Ta omab juhilube 9 aastat ja ei ole

selle mõttega sõiduteel, et saaks kõige kiiremini sihtpunkti. Ta hoolib teistest liiklejatest ja loomulikult ka oma kaasreisijatest ja sõidab lubatud kiiruse piires ja on veel tähelepanelikum kui seni. Kuna ta elab väikses alevis nimega Kiltsi, siis on lubade olemasolu väga oluline,

et mitte öelda, et ilma nendeta ei saagi maal elada. Ta loodab , et tema selgitusi võetakse siiralt arvesse ja tema juhtimisõigust ei võeta pelgalt tähelepanematuse pärast ära. Ta on nõus suurendatud trahvisumma on talle eluks vajalik. ga, aga juhtimisõiguse omamine

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 30.08.2016 otsusega väärteoasjas nr: 2590,16,003853 määrati menetlusalusele isikule P.P-le § liiklusseaduse 227 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena j e 3 kuuks. Otsuse kohaselt Kristi uhtimisõiguse äravõtmin P.P 05.08.2016 kell 19.18 Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas Kapu-Rakke-Paasvere tee

35. km- - l juhtis mootorsõidukit kiirusega 88 +/ 3 km/h, millega ületas antud teelõigul

liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 30 km/h mitte vähem kui 55 km/h

võrra. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik nimetatud teo toime teadlikult. Karistust

kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja märkinud, et isik kahetseb juhtunut. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab ja kahetseb oma tegu ning palub juhtimisõigust karistusena mitte ära võtta, kuna elab väikeses kohas ja juhtimisõigus on eluks vajalik. Vastulauses esitatut kohtuväline menetleja ei arvesta . Kohtuvälise menetleja nud otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 20.09.2016.

3. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 20.09.2016 esitas menetlusalune isik P.P kaebuse kohtuvälise menetleja 30.08.2016 otsusele väärteoasjas nr: 2590,16,003853. Kaebuse kohaselt soovib menetlusalune isik rõhutada, et rikkumine toimus pindamisest tingitud ajutise

liikluspiirangu alas. On oluline vahe, kas ületada lubatud sõidukiirust 55 km/h võrra

3

tavaliikluses, ki alla 90 st sõita kiirusega 145 km/h või ületada kiirust taoliselt, et see jääb siis km/h. Ta ei saa nõustuda menetleja poolt väljendatud seisukohaga, et

pani teo toime teadlikult,

ilmselt peetakse silmas, et „pani teo toime tahtlikult“. Ta selgitab, et ta ei märganud ajutist

liiklusmärki, st et ta pani rikkumise toime mitte tahtlikult vaid ettevaatamatusest. Juhtides sõidukit kiirusega 145 km/h poleks tõesti eluliselt usutav, et taoline kiirus valiti ettevaatamatult. Tema poolt valitud kiirus 88 km/h oli aga tingitud ettevaatamatusest. Süü vorm omab karistuse

määramisel olulist tähts Maanteeameti kodulehel on leitavad „Liikluspiirangud“ ust.

http://tabel.tarktee.ee/liikluspiirang.php. -Rakke-Paasvere Nendest andmetest nähtub, et Kapu

tee 29. kuni 37. kilomeetril (tema rikkumine toimus 35. km-l) on fikseeritud plaaniline pindamine, lubatud sõidukiirus tõepoolest 30 km/h. Ta toob selle fakti esile selleks, et rõhutada piirangu ajalist kehtivust: piirang oli planeeritud ja ilmselt ka kehtis ainult ühe päeva. Tema rikkumine toimus

õhtul kell 19.18. Peaks olema eluliselt usutav, et selleks õhtuseks kellaajaks

oli pindamine liikleja jaoks vaevumärgatav. Ta eeldab, et heade ilmastikuolude tõttu viidi planeeritud pindamine läbi varasemalt, kahjuks just temale saatuslikuks saanud päeval. Lisatud

on väljavõte Maanteeameti „Liikluspiir lehelt, kus on pindamise kuupäevaks angud“ kodu märgitud 16.09.2016. Tegevkahetsuse kinnitamiseks lisas menetlusalune isik temale õiglaselt

määratud rahatrahvi tasumist kinnitava maksekorralduse koopia. Toodud põhjustel palub menetlusalune isik tühistada 30.08.2016 väärteoasjas nr: 2590,16,003853 tehtud otsus osaliselt, lisakari trahvi suurendamisega. Alternatiivse taotlusena palub stuse mõistmise osas, nõustudes

menetlusalune isik vähendada lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega ühele kuule.

4.

25.10.2016 kohtule saabunud vastuskirjas P.P kaebusele on kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond seisukohal, et P.P

on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 88 +/- 3 km/h, teel kus lubatud suurim kiirus

oli 30 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h. Kiiruse ületamine on

tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja ütlustega, aga ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Menetlusalune isik kohtuvälises menetluses antud ütlustes

selgitab, et ta juhtis 05.08.2016 sõiduautot Simuna ja Laekvere vahelisel teel. Vestles

kaasreisijaga ja ei pannud kiirust piiravat märki tähele. On varasemalt seda teed korduvalt läbinud ja teab, et seal on lubatud 90 km/h. Märkas küll, et sõidab värskelt pinnatud teel, aga ei

arvanud, et peab seetõttu kiirust alandama. Liiklust oli vähe ja ei täheldanud, et keegi oleks väga aeglaselt sõitnud. Esitatud vastulauses veelkord selgitab ja kahetseb juhtunut. Selgitab, et omab juhiluba juba 9 aastat ja ei sõida selle mõttega, et saaks kõige kiiremini sihtpunkti, hoolib teistest liiklejatest. Kuna elab väikeses kohas palub juhtimisõigust karistusena mitte ära võtta. ,

On nõus suurema rahatrah aga juhtimisõiguse omamine on eluks vajalik. Kahetseb viga, juhtunut. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses osaledes hoolas ja tähelepanelik, ta peab jälgima ja järgima liikluskorraldusvahendeid. Sõidukiirus mõjutab liiklusõnnetusse sattumise võimalust, mida suurem kiirus, seda raskem on õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Sõidukiirus

mõjutab ka liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76- toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Menetlusalust isikut on 2016. aastal korduvalt karistatud samaliigiliste rikkumiste eest:

4

1) Väärteoasjas alustati menetlus 21.06.2016 LS § 227 lg 2 tunnustel, selles et 21.06.2016 18:35

leidis asukohas/aadressil Jaama tn 19, Väike Maarja alevik, Väike Maarja vald, Lääne - - -Viru maakond aset järgmine sündmus uhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 76 : j

-3 km/h, millega +/ ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Antud teelõigul lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiirus mõõdetud mõõteseadmega Stalker II MDR nr AS004094.Võttes arvesse ülaltoodu

ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määrati menetlusalusele isikule kiirmenetluse korras karistuseks 2 alusel rahatrahv 72 eurot (trahv tasutud 10.08.2016 Liiklusseaduse § 227 lg ). 2) Väärteoasjas alustati menetlus 28.06.2016 LS § 227 lg 2 tunnustel, selles et 28.06.2016 15:10 leidis asukohas/aadressil Liiduri t - -Viru maakond n 18, Kiltsi alevik, Väike Maarja vald, Lääne

aset järgmine sündmus uhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 77 +/ millega ületas : j -3 km/h, lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50

km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS004094.Võttes arvesse ülaltoodu ja

juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määrati menetlusalusele isikule kiirmenetluse korras kari 2 alusel rahatrahv 72 eurot (rahatrahvi ta stuseks Liiklusseaduse § 227 lg sumise tähtajaks oli 13.07.2016, rahatrahv tasuti alles 10.08.2016). Karistusregistri andmetest nähtub, et isik on varasemate rikkumiste eest määratud rahatrahvid tasunud alles 10.08.2016, see on peale antud rikkumise toimepanemist. Menetleja leiab, et kui

juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Menetlusalune isik on lühikese aja jooksul toime pannud mitu samalaadset liiklusalast rikkumist. Seetõttu leiab kohtuväline

menetleja, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimi

sõiguse äravõtmist, kuna varasemalt määratud rahatrahvid ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seadusekuulekale käitumisele. Menetlusalusele isikule on omane liiklusohtlik käitumine ja tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Kohtuväline menetleja

on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine

VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Tuginedes eeltoodule jättis kohtuväline menetleja Aulis Vahula esitatud vastulause arvestamata

ning määras karistuseks rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades avaldatud

kahetsust kohaldas lisakaristuse sanktsiooni miinimummääras. Seega, tuginedes eeltoodule,

palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,16,003853 muutmata ja P.P kaebus rahuldamata.

. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled

ja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustunud as mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

5

lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised - küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistava - id

asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on

pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

7. Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 60 kilomeetrit tunnis. –

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning

süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontroll tasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse i puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-

10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja 30.08.2016 otsusega P.P-le väärteoasjas nr: 2590,16,003853 määratud LS § 227 lg 3 ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel karistus

selle eest, et ta 05.08.2016 kell 19.18 juhtis Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas Kapu-

Rakke-Paasvere tee 35. km- - l mootorsõidukit kiirusega 88 +/ 3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 30 km/h mitte vähem kui 55 km

/h võrra.

8. -7 Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku P.P poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on kiirusmõõturi

kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud P.P poolt mootorsõiduki juhtimine liikluskorraldusvahendi

. ga lubatud suurimat sõidukiirust ületades

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 18 ja tl 18 pöördel) nähtub, et 05.08.2016 Laekvere vallas Moora külas patrullpolitseinik Alari Uudla teostas riikliku

järelevalve korras P.P

(isikukood xxx) poolt juhitud mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxx xxxx liikumiskiiruse mõõtmist 05.08.2016 kell 19.18 -Viru maakonnas Laekvere vallas Kapu- Lääne

Rakke-Paasvere tee 35. km-l und: Laekvere. Suurim lubatu , sõidu su d sõidukiirus antud teelõigul: 30 km/h. Mõõtmiseks kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr

AS004094. Seade oli testitud 05.08.2016 kell 16.10 ning oli töökorras. Mõõtmise tehiolude

6

kirjeldus: koht - asula hea, valgustus valge väline tee, nähtavus – – aeg, ilmastik sademeteta, – teeolud kattega tee – märg, teekate – , värskelt pinnatud tee; kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduki asukoht: seistes paremal teepeenral. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal: käes hoitud.

Kiirusmõõturit kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes Mootorsõiduk: lähenes, . liikus üksinda. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli: ühtlane smõõturi lugem 88 . Kiiru

km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ Lõplik mõõtetulemus 85 - 3 km/h. km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit: jah. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. Isiku, tunnistaja, mõõtja ja protokollija allkirjad.

Menetlusaluse isiku P.P ütlustest (tl 19 ja tl 19 pöördel) nähtub, et 05.08.2016 juhtis ta sõiduautot vahelisel teelõigul kiirusega 88 km/h. Märki ei pannud tähele. Ta on xxxx ja xxxx

varasemalt korduvalt seda teed läbinud ja teab, et seal on lubatud 90 km/h. Ta märkas küll

värskelt pinnatud teed, kuid ei arvanud, et peab seepärast kiirust alandama. Liiklus oli samuti väga hõre ja ta ei täheldanud, et keegi oleks väga aeglaselt sõitnud. Ta oli üllatunud, kui politsei teda kinni pidas. Ta vabandab juhtunu pärast südamest. Ta oli tähelepanematu, ajas kõrvalistuva kaaslasega juttu.

Tunnistaja Andres Kundla ütlustest (tl 20 ja tl 20 pöördel) nähtub, et ta oli 05.08.2016 patrullis koos patrullpolitseinik Alari Uudlaga ning nad mõõtsid Laekvere vallas Moora külas sõidukite

sõidukiirust värskelt pinnatud teel (lubatud 30 km/h). Umbes kella 19.18 paiku nägid nad

liikumas Simuna poolt Laekvere suunas sõiduautot, mille kiiruseks nad fikseerisid 88 km/h.

Nad peatasid sõiduki. Sõiduk (isikukood xxx) ja sõidukiks i juhiks oli P.P xxxx, reg nr xxxx.

Seega on tõendatud, et menetlusalune isik rikkus LS § nõudeid, pannes P.P 50 lg 5 p 3 toime LS § 227 järgi kvalifitseeritava väärteo. lg 3

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo p toime hooletusest, kuna

ani P.P

menetlusaluse isiku

, sest ei pannud ütlustest nähtub, et ta ületas lubatud sõidukiirust tähele

liikluskorraldusvahendiga kehtestatud sõidukiiruse piirangut 30 km/h. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS

§ s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus - lõpetamisele VTMS § s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. -

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik P.P.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või

7

kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. LS § 227 lg 5

p 2

sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud

süüteo ee kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist st kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 3 alusel karistanud

menetlusalust isikut P.P

rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses on väiksem ettenähtud , s.o 280 eurot, milline karistus sanktsiooni keskmisest määrast ning LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, milline karistus vastab ettenähtud sanktsiooni

miinimummäärale. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku P.P karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus.

Karistusregistri väljavõttest (tl 22) nähtub, et menetlusal on varem 2 ust isikut P.P

korral karistatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest

rahatrahvidega 18 trahviühikut, s.o 72 eurot (väärteod on toime pandud 21.06.2016 ja 28.06.2016). g 14.07.2016. Kohtuvälise menetleja otsused jõustusid vastavalt 07.07.2016 nin

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et määratud rahatrahvid on

P.P tasunud alles

10.08.2016, s.o peale käesoleva väärteo toimepanemist. Kohus leiab, et lühikese aja jooksul

mitme samalaadse rikkumise toimepanemine näitab, et varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole menetlusalusele isikule piisavat mõju avaldanud. Olles juba 2 korral lubatud sõidukiiruse

ületamise eest karistatud, peaks isik olema liikluses eriti tähelepanelik ning pidama kinni

liikluskorraldusvahendiga kehtestatud piirangutest. Kohus märgib, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole

võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Kohtu

hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süü Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ga. P.P-le ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksema määramisega ning rahatrahvi

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, s.o sanktsiooni

miinimummääras, arvestanud karistuse määramise üld ja eripreventiivseid eesmärke ning

- võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest LS nõuete rikkumistest.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et LS § 227 lg 5 p 2 alusel P.P-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on põhjendatud kuulu tühistamisele ning ei

ega ka vähendamisele, kuivõrd kohtuväline menetleja on määranud lisakaristuse ettenähtud sanktsiooni miinimummääras.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133 134 jätab kohus -

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 30.08.2016 otsuse väärteoasjas nr: 2590,16,003853 muutmata ja P.P kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik