3-16-2072/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

16.11.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-2072

Haldusasi

Juri Kolesnikovi taotlus Tartu Vangla trahvimiseks

seoses haldusasjas nr 3-09-748 jõustunud kohtulahendi

täitmata jätmisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu

27.10.2016. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Juri Kolesnikov

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas 16.10.2016 Tartu Halduskohtule taotluse trahvida Tartu Vanglat

haldusasjas nr 3-09-748 sõlmitud kompromissi rikkumise eest. Taotluse esitaja märgib, et

kompromissi kohaselt oli vanglal kohustus jälgida, et J. Kolesnikovil ei oleks kambris

villaseid tekke. 19.06.2014 tegi Tartu Halduskohus otsuse asjas nr 3-10-588, millega mõistis

välja 100 eurot J. Kolesnikovile tekitatud mittevaralise kahju tekitamise eest. Taotluse

esitaja arvates tähendab see, et vangla väljastas villaseid tekke ka pärast seda, kui kohustus

väljastama ainult antiallergilisi puuvillaseid tekke, rikkudes sellega kompromissi.

2. Tartu Halduskohus jättis 27.10.2016. a määrusega J. Kolesnikovi taotluse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Halduskohus

märkis, et Tartu Halduskohtu 08.09.2009. a määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt

kohustus Tartu Vangla J. Kolesnikovile ja tema kambrikaaslasele esimesel võimalusel enne

etapeerimist Tallinna Vangla tervishoiuosakonda või hiljemalt peale sealt saabumist

väljastama pestud puuvillase teki. Halduskohus leidis, et J. Kolesnikovi taotlus tuleb jätta läbi

vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha. Kompromissi väidetava

täitmata jätmisega seoses on jõustunud Tartu Halduskohtu 14.11.2011. a määrus haldusasjas

nr 3111899, mille kohus tuvastas, et Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-09-748 sõlmitud

kompromissi täitnud. Halduskohus selgitas, et haldusasjas nr 3-10-588 olid kaebuse nõuded

Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks seotud

perioodiga jaanuar-veebruar 2010 kambrikaaslastele antud villaste tekkide tõttu kaebajale

põhjustatud tervisehäiretega ja Tartu Vangla tegevuse, mis seisnes kaebajale alles 18.11.2010

kahe mittevillase teki väljastamise õigusvastasuse tuvastamisega. Tartu Ringkonnakohus

tuvastas selles asjas J. Kolesnikovile mittevaralise kahju tekkimise. Halduskohus märkis, et

J. Kolesnikovi käesolevas asjas esitatud taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud

taotlusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. J. Kolesnikov ei ole taotluses ühtegi

sellist asjaolu välja toonud. Kuivõrd J. Kolesnikovi samadel asjaoludel ja samal alusel

esitatud taotlus on juba varasemalt haldusasja nr 3-11-1899 raames lahendatud, on käesolevas

asjas esitatud taotluse puhul tegemist korduva taotlusega. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib

kohus jätta läbi vaatamata kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes

samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.

3. Kaebaja esitas 31.10.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.10.2016. määruse

peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja tema taotlus läbi vaadata. Kaebaja

märgib, et halduskohus tugineb asjale nr 3-11-1899, kuid määruskaebuse esitaja arvates tuleb

tugineda haldusasjale nr 3-10-588, milles vangla tunnistati süüdi selles, et kambris oli villane

tekk. Vanglal puudus õigus lubada määruskaebuse esitaja kambrisse villast tekki, aga seda

juhtus rohkem kui üks kord. Vangla 17.11.2009. a vastuse kohaselt mõistis vangla

kompromissi sellisena, et ta kohustub pidevalt jälgima tekkide väljastamist ja kogu perioodi

jooksul, mil määruskaebuse esitaja viibib Tartu Vanglas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 27.10.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete osas

märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu J. Kolesnikov sellega, et halduskohus tugines

haldusasjale nr 3-11-1899 ning leiab, et tugineda tuleb haldusasjale nr 3-10-588.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Halduskohus tugines haldusasjale nr 3-11-1899, kuna

selles asjas lahendati samuti J. Kolesnikovi taotlust trahvida Tartu Vanglat haldusasjas nr 3-

09-748 sõlmitud kompromissi täitmata jätmise eest. Halduskohus leidis, et 16.10.2016

esitatud taotluse näol on tegemist korduva avaldusega, mis tuleb HKMS § 55 lg 3 alusel jätta

läbi vaatamata. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta

sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja

samal alusel esitatud korduva avalduse, kui halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette teisiti.

HKMS § 50 lg 1 kohaselt loetakse avalduseks ka taotlus. Seega on käesoleva määruskaebuse

lahendamisel põhiküsimuseks, kas J. Kolesnikovi 16.10.2016 Tartu Halduskohtule esitatud

Tartu Vangla trahvimise taotlus on esitatud juba haldusasja nr 3-11-1899 raames lahendatud

taotlusega samadel asjaoludel ja samal alusel.

6. Haldusasja nr 3-11-1899 raames lahendas Tartu Halduskohus J. Kolesnikovi taotlust,

mille kohaselt olid J. Kolesnikovi kambrikaaslastel 06.01.2010–10.02.2010 ja augustis,

septembris, oktoobris ja novembris 2010 villased tekid ning kuna kompromissi kohaselt ei

tohtinud ka kambrikaaslastel villaseid tekke olla, siis oli Tartu Vangla J. Kolesnikovi arvates

jätnud kahel korral kompromissi täitmata. Käesolevas asjas on J. Kolesnikov esitanud

trahvimise taotluse, milles tugineb haldusasjale nr 3-10-588, kus tuvastati, et ajavahemikul

jaanuar-veebruar 2010 olid kaebaja kambrikaaslastel villased tekid, mis olid Tartu Vangla

poolt neile väljastatud ja sellega põhjustati kaebajale tervisehäireid. Seega taotleb J.

Kolesnikov 16.10.2016. a taotlusega Tartu Vangla trahvimist selle eest, et J. Kolesnikovi

kambrikaaslastel olid jaanuaris ja veebruaris 2010 Tartu Vangla poolt väljastatud villased

tekid, millega J. Kolesnikovi arvates rikkus Tartu Vangla haldusasjas nr 3-09-748 sõlmitud

kompromissi.

Kuna J. Kolesnikovi taotlus, mida lahendati haldusasja nr 3-11-1899 raames, sisaldas sama

perioodi (jaanuar-veebruar 2010) ning samu asjaolusid (Tartu Vangla poolt J. Kolesnikovi

kambrikaaslastele villaste tekkide väljastamine) ning selle aluseks oli samuti väide, et Tartu

Vangla on sellise tegevusega rikkunud haldusasjas nr 3-09-748 sõlmitud kompromissi, siis on

ringkonnakohtu hinnangul halduskohus käesolevas asjas õigesti leidnud, et J. Kolesnikovi

16.10.2016 esitatud taotluse näol on tegemist korduva taotlusega. Asjaolu, et haldusasjas

nr 310-588 tehti lõplik lahend alles 19.06.2014, st oluliselt hiljem, kui asjas nr 311-1899,

milles lahendati J. Kolesnikovi taotlust vangla trahvimiseks, ei oma tähendust, sest oluline on,

millist konkreetset vangla tegevust J. Kolesnikov on oma vangla trahvimiste taotlustes

mõelnud. 16.10.2016 esitatud taotluses on J. Kolesnikov viidanud kompromissi rikkumisena

samale vangla tegevusele, milles haldusasja nr 3-11-1899 raames lahendatud taotluses,

s. o Tartu Vangla poolt ajavahemikul jaanuar-veebruar 2010 J. Kolesnikovi kambrikaaslastele

villaste tekkide väljastamist. Seega on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti leidnud,

et J. Kolesnikovi 16.10.2016. a taotluse võib HKMS § 55 lg 3 kohaselt jätta läbi vaatamata,

sest sama kohtu poolt on juba varasemalt samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud taotlus

lahendatud ning vastav kohtulahend on ka jõustunud.

7. Määruskaebuse väited selle kohta, et kompromissi sõlmimisega kohustus vangla pidevalt

jälgima, et J. Kolesnikovi kambrisse ei väljastataks villaseid tekke ning kompromiss ei olnud

suunatud ühekordsele puuvillaste tekkide väljastamisele, jätab ringkonnakohus tähelepanuta.

Nimetatud väidete õiguspärasusele saaks anda hinnangu üksnes J. Kolesnikovi taotluse

sisulise läbivaatamise käigus. Kuna käesoleval juhul jättis halduskohus J. Kolesnikovi

taotluse läbi vaatamata, siis sisulist hinnangut kohus taotlusele ei anna. Pealegi on küsimust,

kas haldusasjas nr 3-09-748 sõlmitud kompromiss oli suunatud korduvale või ühekordsele

tekkide väljastamisele, halduskohus käsitlenud ka haldusasja nr 3-11-1899 raames ning

leidnud, et kompromiss oli suunatud ühekordsele tekkide väljastamisele.

8. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.2016. a

määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Tanel Saar

Maili Lokk