3-16-1925/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1925

Haldusasi

Igor Ogorodnikovi esialgse õiguskaitse taotlus

(võimaldada esimesel võimalusel pikaajaline

kokkusaamine)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24. oktoobri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Ogorodnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Igor Ogorodnikov

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. oktoobri 2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. septembril 2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, et kaebajale võimaldataks pikaajaline kokkusaamine.

2. Tartu Halduskohtu 27. septembri 2016. a määrusega jäeti kaebaja taotlus käiguta ja anti

tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et kaebaja ei ole tasunud

riigilõivu ja esitanud dokumentaalseid tõendeid oma väidete kinnitamiseks.

3. 28. septembril 2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse.

4. Tartu Halduskohus 30. septembri 2016. a määrusega jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse

käiguta ja andis tähtaja 15 päeva, et kõrvaldada taotluses esinevad puudused. Kohus märkis,

et taotleja ei ole esitanud korrektset taotlust riigi õigusabi saamiseks ega majanduslikku

seisundit iseloomustavaid tõendeid.

5. 4. oktoobril 2016 saabus Tartu Halduskohtule kaebaja 29. septembri 2016. a puuduste

kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja esitas Viru Vangla vastused taotlustele, abielutõendi ja

riigilõivu tasumist kinnitava dokumendi.

6. Tartu Halduskohtu 7. oktoobri 2016. a määrusega jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus ja

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

7. 18. oktoobril 2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Oma taotluses märkis kaebaja, et soovib õigusabi, et kaitsta oma õigusi 7. oktoobri 2016. a

kohtumääruse osas.

8. Tartu Halduskohus 24. oktoobri 2016. a määrusega jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei

anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul piisab

kohtumääruse vaidlustamiseks sellest, kui isik esitab kaalukad põhjendused, miks ta ei ole

kohtumäärusega nõus ning seda võib iga tavainimene teha. Kohus selgitas, et RÕS § 7 lg-s 1

on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on

riigi õigusabi andmine välistatud. Käesolevas haldusasjas on kaebaja eelnevalt esitanud

kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada halduskohtu määrust, millega jäeti

rahuldamata tema esialgse õiguskaitse taotlus ja riigi õigusabi taotlus. Halduskohtu hinnangul

ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Kohus

selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel

suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid

õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil

välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Nii on halduskohus seisukohal, et kuna käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud

riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas 26. oktoobril 2016 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles

märgib, et taotleb riigi õigusabi, et vaidlustada halduskohtu 24. oktoobri 2016. a määrus.

Kaebaja selgitab, et ta on vene rahvusest kinnipeetav, kes ei valda eesti keelt ning kellel

puuduvad õigusalased teadmised, et oma õigusi kaitsta. Kaebaja on käesoleval juhul palunud

oma õiguste kaitsmiseks abi kaaskinnipeetavalt, kuid see alandab tema inimväärikust ega taga

piisavalt tema õigusi.

10. Tartu Halduskohus 31. oktoobri 2016. a määruses tõlgendas kaebaja 26. oktoobri 2016. a

riigi õigusabi taotlust määruskaebusena halduskohtu 24. oktoobri 2016. a määrusele, võttis

määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 24. oktoobri 2016. a määruses esitatud

seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski

määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks

kaebaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

13. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused on sätestatud RÕS §-s 7. RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud esialgse

õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse ning samuti on kaebaja olnud võimeline

kõrvaldama esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on kaebaja halduskohtumenetluses osalenud ka varem. Seega on ringkonnakohtu

hinnangul halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kel on olemas

piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral

arusaadavaks. Samuti ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid

kohtule alust arvata, et kaebaja ei ole enam võimeline menetluses oma õigusi kaitsma.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu,

et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat

vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab

kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik

avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse

läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus

uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud

asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses

esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks

õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja

õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik,

kuna kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega

ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega.

15. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 24. oktoobri 2016. a määruse

tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar