2-14-61323/72 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

16. november 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-14-61323

Timo Kõlvald versus kohtutäitur Janek Pool, Jüri Sokk, Siller

Auto OÜ, Politsei- ja Piirivalveamet, kohtutäitur Jane

Rumjantseva, Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu), kohtutäitur Rita Lohu, AS Eesti Telekom ja Aktiva

Finants OÜ

Hagi ese

kohtutäituri toimingu tühiseks tunnistamise nõudes TsÜS § 88

alusel täiteasjas nr 171/2011/257

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Asja lahendamine

kirjalik menetlus

Hageja

Timo Kõlvald (isikukood xxx; aadress xxx, xxx)

Hageja esindaja

Kostja 1

Kostja 2

Kostja 3

Kostja 4

Kostja 5

Kostja 6

Kostja 7

Kostja 8

Kostja 9

Mart Sikut (e-post: mart.sikut@sikutiab.ee)

kohtutäitur Janek Pool(e-post menetlus@janekpool.eu; aadress

Kaalu 1, Viljandi linn 71012)

Jüri Sokk (isikukood xxx; aadress xxx, xxx)

Siller Auto OÜ (registrikood 10313094; aadress Suure-Kaare

69, Viljandi linn; e-post ervin@sillerauto.ee)

Politsei- ja Piirivalveamet (sh Põhja, Lõuna ja Lääne

prefektuur; registrikood 70008747; aadress Pärnu mnt 139,

15060 Tallinn)

esindaja Triin Randoja (e-post triin.randoja@politsei.ee)

kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post

janerumjantseva.buroo@taiturikirjad.ee

Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) (e-post:

indo@rtk.ee )

kohtutäitur Rita Lohu (e-post: rita.lohu@taitur.just.ee )

AS Telia ( endine AS Eesti Telekom, registrikood 10234957;

aadress Valge 16, 19095, Tallinn)

esindaja Kristel Ütsi (e-post kristel.ytsi@telia.ee)

Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479; aadress

A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150)

esindaja Kadri Timuska (e-post jurist@julianus.ee)

RESOLUTSIOON

1. Timo Kõlvaldi hagis kohtutäitur Janek Pooli, Jüri Soku, Siller Auto OÜ, Politsei- ja

Piirivalveameti, kohtutäitur Jane Rumjantseva, Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu), kohtutäitur Rita Lohu, AS Eesti Telekom ja Aktiva Finants OÜ vastu rahuldada hagi

ja tunnistada vara enampakkumise akt 21.11.2014 täiteasjas nr 171/2011/257 tühiseks.

2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning otsuse täitmise korra ja

tähtaja kindlaksmääramisega ja otsuse kättetoimetamisega:

2.1 Jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda.

2.2 Hagi tagamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2.3 Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Selgitused otsusele

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2);

3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja

kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja põhjendused

20.11.2014 esitas Timo Kõlvald läbi oma lepingulise esindaja Tartu Maakohtule taotluse TMS §

45 korras täitemenetluse pikendamiseks täiteasjas nr. 171/2011/257.

Tartu Maakohus rahuldas oma määrusega 21.11.2014 esitatud taotluse ja pikendas 1 kalendrikuu

võrra s.o. kuni 21.12. 2014 nimetatud täiteasjas menetlust. Kõnealune täitemenetlus hõlmas

endas ka kohtutäituri poolt läbiviidavat elektroonilist enampakkumist kinnisasjale Põllu 32,

Viljandi linn, millise lõpptähtajaks oli määratud 21.11.204 kell 10.00.

Kohtumäärus, millega pikendati asjas täitemenetlust on kohtutäitur Janek Poolile toimetatud

kätte enne enampakkumise lõppu nii elektrooniliselt kui paberkandajal (21.11.2014 kell 9.54).

Samuti informeeriti kohtumääruse olemasolust kohtutäituri bürood Sikuti Advokaadibüroost

21.11.2014 telefonitsi ca. kell 9.40.

Vaatamata kohtumäärusele jätkas kohtutäitur kõnealuses täiteasjas täitemenetlust ning koostas

21.11.2014 vara enampakkumise akti , millega tunnistas pakkumise võitjaks parima pakkumise

teinud Jüri Sokk`u (kostja nr.2).

21.11.2014 esitas hageja maakohtule hagi tagamise taotluse.

Tartu Maakohtu kohtumäärusega 24.11.2014 tagati hagi ning peatati täiteasjas menetlus, keelates

kohtutäituril esitada Tartu Maakohtu kinnistusametile vara enampakkumise akt (koostatud

21.11.2014 , täiteasjas nr. 272/2011/257 omaniku kande muutmise tegemiseks kinnistusregistris

kinnisasjale reg.osa 2612739, Põllu 32, Viljandi linn. Samuti keelati Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnal omaniku kande vahetuse tegemine eelnimetatud kinnisasjale.

24.11.2014 koostas kohtutäitur Janek Pool täitemenetluse peatamise otsuse.

Kohtutäitur Janek Pool`i juures on menetlemisel täiteasi nr. 171/2011/257, millega on ühinenud

ka teised kohtutäiturid. Kuna täiteasjad on liidetud, siis kannab koondatud täiteasi numbrit

171/2011/257.

23.10.2014 on kostja koostanud kõnealuses täitemenetluses dokumendi „täitetoimingust

teatamine“ , millest nähtuvalt oli hageja vastu kõnealuses täitemenetluses esitatud nõudeid kokku

alljärgnevalt:

- Siller Auto OÜ (sissenõudja) avalduse alusel esitatud nõue + täitekulud kokku 624,43 eurot;

- Põhja Prefektuuri (sissenõudja) avalduse alusel esitatud nõue + täitekulud kokku 1160.36 eurot;

- sundtäitmisega ühinenud Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva kokku 439.39 eurot;

- sundtäitmisega ühinenud Viljandi kohtutäitur Rita Lohu kokku 1864.70 eurot;

seega kokku nõudeid 4088.88 eurot.

23.10.2014 koostas kohtutäitur dokumendi nimetusega „Täitetoimingust teatamine“, millist

dokumenti ei ole Timo Kõlvald, kes elab ja töötab käesoleval ajal valdavalt Soome Vabariigis

kätte saanud. Kõnealune dokument sisaldas muuhulgas informatsiooni, et ülalnimetatud võlgade

katteks müüb täitur hagejale kuuluva mõttelise osas kinnistust reg.osa nr.2612739 asukohaga

Põllu tn.32, Viljandi linn. Eelnimetatud dokument toimetati 30.10.2014 kätte Timo Kõlvaldi

emale Hilja Holmile, kes alles nimetatud dokumendist sai teavet poja võlgadest ja toimuvast

enampakkumisest ning, kes volikirja alusel esitas 07.11.2014 ka kaebuse kohtutäituri tegevusele.

Kohtutäitur jättis oma kirjaga 18.11.2014 kaebuse rahuldamata ning jätkas vaatamata asjaolule,

et Hilja Holm oli enne enampakkumise algust tasunud täiturile Timo Kõlvaldi kohustuste katteks

1160,36 eurot täitemenetlust enampakkumise läbiviimise teel. Arvestades, et seoses

enampakkumisega oleksid kaotanud kodu nii hageja kui tema ema ning et hageja kohustuste

täitmisest asus aktiivselt osa võtma ka Hilja Holm, lubades kogu võlgnevuse tasuda 1

kalendrikuu kestel, esitas Timo Kõlvald läbi oma esindaja kohtule taotluse täitemenetluse

pikendamiseks. Avaldust motiveeris hageja asjaoludega, et täitemenetlus sellisel kujul on tema ja

tema lähedaste (ema) suhtes ebaõiglane ning viib perekonna lisaks kinnisasja kaotusele (seda

ebamõistlikult odava hinnaga) ka kodu ja faktilise eluaseme kaotuseni. Kõnealune elamu on

olnud elukohaks hagejale ja tema emale Hilja Holmile enam kui 20 aastat. Maakohus rahuldas

oma määrusega tsiviilasjas nr. 2-14-61162 esitatud taotluse ja pikendas täitemenetlust kuni 21.

detsembrini 2014. Kohtumäärus toimetati täiturile enne enampakkumise lõpptähtaega.

Nimetatud määrusega seadis kohus täiturile sisuliselt ka käsutuskeelu täitemenetluse läbiviimise

raames tehtavatele toimingutele. Vaatamata keelavale kohtumäärusele ning arvestamata võlgniku

ja tema lähikondsete huvi jätkas kohtutäitur täitetoiminguid ning koostas 21.11.2014

enampakkumise akti, millega tunnistas Timo Kõlvaldile kuuluva kinnistu enampakkumise

võitjaks Jüri Sokk`u. Arvestades, et TMS § 45 sisalduva normi sisu seisneb sõnaselgelt selles,

et anda võlgnikule põhjendatud avalduse alusel täiendav võimalus kohtumääruses sätestatud aja

jooksul täita oma kohustused võlgnike ees, millise võimaluse kohus ka oma määrusega

põhjendatult hagejale andis, on kohtutäitur sellistes tingimustes täitemenetluse jätkamisega ja

selle raames vara enampakkumise akti koostamisega rikkunud hageja seadusega ning jõustunud

kohtumäärusega kaitstud õigusi, mistõttu on kaevatav täituri toiming nimetusega vara

enampakkumise akt 21.11.2014 kui käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing TsÜS § 88 mõtte

kohaselt tühine. Hageja leiab, et vara enampakkumise akt kvalifitseerub vaieldamatult

käsutustehingu mõiste alla.

Käesolevaks ajaks on hageja täitnud oma kohustused võlgnik ees ning tasunud kohtutäituri

kontole täitemenetluse teates nimetatud kogu võlgnetava summa. Osaliselt on täitur oma nõude

juba ka lõpetanud, mille kohta on kohtutäitur 01.12.2014 koostanud täitemenetluse lõpetamise

otsuse täiteasjas nr. 171/2012/943 ( Põhja Prefektuuri nõue koos täituritasudega kokku summas

1160,36 eurot).

Kokku on hageja tasunud kohtutäiturile oma võlgnevuste katteks alljärgnevalt:

-

maksekorraldusega 20.11.2014 summas 1160.36 eurot;

-

maksekorraldusega 27.11.2014 summas 624.43 eurot;

-

maksekorraldusega 28.11.2014 summas 439.39 eurot;

-

maksekorraldusega 04.12.2014 summas 640.00 eurot;

-

maksekorraldusega 17.12.2014 summas 360.00 eurot;

-

maksekorraldusega 19.12.2014 summas 864.70 eurot

___________________

Kokku 4088.88 eurot

Nimetatud ülekannetega on hageja oma kohustused kohtutäituri(te) ees täpselt täitnud, mistõttu

kuulub täitemenetlus täiteasjas nr. 171/2011/257 lõpetamisele TMS § 48 lg1 p 3 alusel.

Kostja 1 ( kohtutäitur J.Pool) põhjendused

Kostja 1 leiab, et hagi on põhjendamatu. Enampakkumine viidi läbi kohtutäitur Janek Pooli

menetleda olevates täiteasjades 171/2011/257 ja 171/2012/943, mis toimus 14.11.2014 –

21.11.2014 kinnistu registriosa nr 2612739 suhtes. Sundtäitmisega olid ühinenud Tartu

kohtutäitur Jane Rumjantseva täiteasjaga 191/2012/67 (ühinemise otsus tehtud 17.05.2012) ning

Viljandi kohtutäitur Rita Lohu täiteasjades 191/2010/1181, 191/2011/518, 191/2011/1256,

191/2011/1257, 191/2012/1050, 191/2014/403 (nende täiteasjade osas ühinemise otsus tehtud

20.05.2014), 191/2014/1393 (ühinemise otsus 21.11.2014). 20.11.2014 - s.o üks päev enne

enampakkumise lõppu - esitas Timo Kõlvald läbi oma lepingulise esindaja Tartu Maakohtule

taotluse TMS § 45 korras täitemenetluse pikendamiseks täiteasjas nr 171/2011/257. Tartu

Maakohus rahuldas oma määrusega 21.11.2014 esitatud taotluse sõnastades määruse

resolutsiooni järgmiselt: „Pikendada täiteasjas nr 171/2011/257 täitmist ühe kalendrikuu võrra

so. kuni 21. detsember 2014.“ Nimetatud kohtumäärus toimetati kohtutäitur Janek Poolile kätte

21.11.2014 kell 9.54 – s.t 6 minutit enne elektroonilise enampakkumise lõppu. Pärast määruse

kättesaamist jätkus kohtutäitur Janek Pool enampakkumist ja koostas 21.11.2014 vara

enampakkumise akti, millega tunnistas pakkumise võitjaks parima pakkumise teinud Jüri Sokku.

21.11.2014 esitas hageja maakohtule hagi tagamise taotluse ja Tartu Maakohtu määrusega

24.11.2014 taotlus rahuldati. 24.11.2014 peatas kohtutäitur Janek Pool täitemenetluse peatamise

otsusega enda menetluses Timo Kõlvaldi vastu täitmisel olevad täiteasjad 171/2011/257 ja

171/2012/943. Kohtutäitur peatas täitemenetluse peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni ja

peatas kinnisasja reg nr 2612739 müügist laekunud tulemi väljamaksmise kuni täitemenetluse

peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni. Timo Kõlvald esitas 19.12.2014 läbi oma

lepingulise esindaja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada 21.11.2014

koostatud vara enampakkumise akti tühisust TsÜS § 88 alusel ja jätta menetluskulud kostja

kanda. Võlgnikule kuuluva vara (kinnistu registriosa nr 2612739, katastritunnusega

89712:003:0610, Viljandimaa, Viljandi linn, Põllu tn 32) enampakkumine viidi läbi Janek Pooli

menetleda olevates täiteasjades 171/2011/257 ja 171/2012/943. Sundtäitmisega ühinemisel ei

liideta täiteasju ühe täitemenetluse alla. Ühinemise tulemuseks on kõigi ühinenud sissenõudjate

õigus osaleda kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamisel.

Täitemenetlusega ühinemine ei too kaasa seda, et ühinevatest täiteasjadest ja vara müüki

läbiviiva kohtutäituri täiteasjast saab kokku üks suur täiteasi. Oluline on siinkohal ka see, et

21.11.2014 kohtumääruse kohtutäituri büroosse jõudmise hetkeks oli enampakkumisel olevale

kinnisasjale tehtud pakkumine (19.11.2014 kell 14:06) elektroonilisel enampakkumisel osalenud

isiku Jüri Sokk’u, poolt. Eelnevast tuleneb, et täiteasjas 171/2011/257 menetluse pikendamine

või peatamine ei too kaasa vara enampakkumise lõpetamist. Nimetatud täiteasja peatamine toob

kaasa kõigest selle, et vara enampakkumisel saadud tulemi arvelt ei saa rahuldada täiteasjast

171/2011/257 tulenevat nõuet, kuid tulemi arvelt saavad oma nõuded rahuldada menetlusega

ühinenud sissenõudjad, kelle täiteasjade peatamist või pikendamist pole võlgnik kohtult

taotlenud. Seega oli täiteasjaga 171/2011/257 ühinenud sissenõudjatel täiteasjast 171/2011/257

sõltumatu õigus nõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale. Seetõttu ei ole võimalik väita, et

kaevatav täituri toiming nimetusega vara enampakkumise akt 21.11.2014 kui käsutuskeeldu

rikkuv käsutustehing, on TsÜS § 88 mõtte kohaselt tühine.

Hageja väite kohaselt pidanuks kohtutäitur Tartu Maakohtu 21.11.2014 määruse resolutsioonist -

„Pikendada täiteasjas nr 171/2011/257 täitmist ühe kalendrikuu võrra 4 so. Kuni 21. detsember

2014.“ – saama aru nii, et hageja eesmärgiks oli pikendada täitemenetlust so võimaldada

võlgnevuse tasumist 1 kuu jooksul ja/või kinnisasja müügi edasilükkamist 1 kuu võrra ja peatada

vara müük. Kohtutäitur leiab, et vastavalt TsMS § 442 lg 5 järgi peab kohus lahendama otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Lg 5 teise lause järgi peab resolutsioon

olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Väär on väide, et kohtutäitur pidi aru

saama hageja eesmärgist pikendada täitemenetlust, et lükata edasi vara müüki 1 kuu võrra, kuna

kohtutäitur ei saa asuda tõlgendama seda, mis võiks olla hageja eesmärk. Kui võlgnikul oli soov

hagi tagamiseks peatada vara müük, siis oleks pidanud see sõnaselgelt ka hagi tagamise määruse

resolutsioonis kirjas olema. Leiab, et kohtumääruse resolutsiooni järgi kohustus kohtutäitur

Janek Pool pikendama täitmist ainult täiteasjas 171/2011/257 ning ühinenud nõuete täitmiseks

vara müügi peatamist määrus ette ei näinud.

Hageja seisukoht, et täiteasjas 171/2011/257 täitmise pikendamises, kuhu on ühinenud ka teised

sissenõudjad, tuli näha vara müügi peatamise kohustust, siis piirab selline arvamus ühinenud

sissenõudjate õigust oma nõude rahuldamisele. Kuna antud juhul oli kinnisasja suhtes toimuva

sundtäitmisega ühinenud mitu sissenõudjat, siis oleks enampakkumisel oleva vara müügi

peatamiseks pidanud kaasama kohtumenetlusse ka sundtäitmisega ühinenud sissenõudjad, kuna

täiteasja 171/2011/257 peatamisega takistati ka nende nõuete rahuldamist võlgniku vara arvelt.

Tartu Maakohus ei pidanud vajalikuks vara müügiga ühinenud sissenõudjate kaasamist antud

asja menetlusse ning kohus pole seda ka kuidagi oma otsuses põhjendanud, miks ta vara müügiga

ühinenud sissenõudjate kaasamist vajalikuks ei pidanud.

Kohtutäitur vaidleb vastu hageja seisukohale, et võlgnikku ei oldud olulises osas teavitatud tema

õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. 23.10.2014 koostatud

täitetoimingust teatamise teatest ei nähtunud väidetavalt seda, et täiteasjaga 171/2011/257 on

ühinenud teised sissenõudjad oma nõuetega ja seega pole võlgnikule teatatud teiste täitmisasjade

ühinemisest käesoleva täiteasjaga ning võlgnik sai sellest järeldada, et kinnistu müük toimub

täiteasja 171/2011/257 raames. Võlgnik sai teada, et tema kinnisasi müüakse lisaks täiteasja

171/2011/257 sisalduva nõude ka ühinenud sissenõudjate nõuete katteks 23.10.2014 koostatud

täitetoimingust teatamise (enampakkumise korraldamine) dokumendist, mis toimetati kätte

29.10.2014 postkasti panekuga võlgniku elukohas Põllu 32, Viljandi. 30.10.2014 tuli kohtutäitur

Janek Pooli büroosse võlgniku ema Hilja Holm, kes esitades esindaja volikirja, sai samuti kätte

23.10.2014 koostatud täitetoimingust teatamise dokumendi. Hilja Holm esitas 10.11.2014

kaebuse kohtutäituri tegevusele (enampakkumise korraldamine), milline jäeti rahuldamata

18.11.2014 otsusega (kätte toimetatud 25.11.2015). Ka selles otsuses oli viidatud sundtäitmisega

ühinenud nõuetele. Kohtutäituri otsust ei vaidlustatud maakohtus. 23.10.2014 koostatud

täitetoimingust teatamise dokumendis ei olnud küll täiteasjas 171/2011/257 kinnisasjale pööratud

sundtäitmisega ühinenud täiteasjade numbreid, kuid teates oli välja toodud, et sundtäitmisega on

ühinenud Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva summas 439,39 eurot ja Viljandi kohtutäitur Rita

Lohu summas 1864,70 eurot. Seega ei nõustu kohtutäitur väitega, et võlgnikule polnud teatatud

teiste täiteasjade ühinemisest sundtäitmisega täiteasjas 171/2011/257 kinnisasjale sissenõude

pööramisel. Võlgnik ei saanud nimetatud dokumendist teada täiteasjade numbreid, kuid teda

teavitati, kelle menetluses olevad nõuded on ühinenud ja kui suured need nõuded on. Seega jääb

arusaamatuks, kuidas täitetoimingust teatamise dokumendis väljatoodud teabe põhjal sai võlgnik

teha järelduse justkui toimuks kinnistu müük vaid ainult täiteasja 171/2011/257 nõude katteks.

TMS § 149 kohaselt saab ühinemine toimuda ainult kinnisasjale sissenõude pööramise ulatuses.

Seega ei saa sundtäitmisega ühinenud sissenõudjad omada mingeid muid õigusi ühendava

täitemenetluse raames, kui ainult konkreetselt arestitud vara müügi ja tulemi jagamisega seotud

küsimustes. Täitemenetluse peatamine ühendavas täiteasjas, maksegraafikute tegemine jms ei

puutu sundtäitmisega ühinenud menetlustesse. Hagiga vaidlustati sisuliselt kohtutäituri poolt läbi

viidud enampakkumine. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi

tunnustele. Hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine. Hagi eesmärk on

kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda

seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa. Tulenevalt TMS § 223 tuleb hagi esitamisel taotleda

õigussuhte ümberkujundamist kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi

kehtivalt. Nimelt näevad TMS § 223 lg 2 ja TMS § 98 lg 2 ette mitmeid enampakkumise

kehtetuks tunnistamise tagajärgi erinevatele täitemenetluse osalistele.

Täiendavalt kostja 1 leiab, et kohus saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud

muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. See puudutab ka nõude rahuldamist kohtumenetluse

kestel. Kuid ei saa nõustuda, et selline arvestamine toimub nii-öelda tagasiulatuvalt. Kohtutäitur

pidi oma toimingutes lähtuma pärast 21.11.2014 tehtud kohtumäärust tekkinud õiguslikust

olukorrast. Kuna sel hetkel alus enampakkumise peatamiseks, ei saa sellist alust tekitada hiljem

toimunud muudatustega (nõuete tasumisega). Sest ei ole ju pikenduse andmine oma olemuselt

garantii, et nõuded tasutud saavad. See, et antud menetlustes said nõuded tasutud kohtu poolt

määratud ajal, on loomulikult tervitatav. Kuid kohtutäituri arvates ei tee see käesoleval juhul

kohtutäiturit vastutavaks enampakkumise tühiseks tunnistamisega seotud menetluskulude

väljamõistmisel. Kuna kohtutäituri arvates on ta kohtutäiturina järginud täitemenetluse

läbiviimisel kõiki seadusest tulenevaid nõudeid, on temalt menetluskulude väljamõistmine

selgelt ebaõiglane. Kohus saaks diskretsiooniõiguse kohaselt teha ka lahendi, kus

enampakkumine küll tühistatakse, arvestades et võlgnik tasus võla, kuid menetluskulud jäävad

hageja kanda, kuna lahendatav probleem sai alguse siiski temast. Leiab, et käesoleval juhul on

põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Kohtutäituri menetluskuludeks on riigilõivud

kõikides kohtuastmetes.

Kostja 2 ( Jüri Sokk ) põhjendused

Kostja 2 leiab, et kohtutäitur on lahendanud asja sisuliselt ja õiglaselt. Ei vasta tõele, et volitatud

esindaja (Timo Kõlvaldi ema) ei teadnud poja võlgadest: 21.11.2014 enampakkumine ei olnud

esmane, Eesti Energia lülitas välja elektrivoolu Põlu 32 elamu Timo Kõlvaldile kuuluvast

majaosast. Timo Kõlvald ja tema ema ei kasuta Põllu 32 elamu osa elamiseks. Viimased kolm

talve on osa elamust kütmata. Timo Kõlvaldile kuuluva majaosa katus on pikemat aega

parandamata, sadeveed kahjustavad majaosa keldrit. Seega ei võta omanikuvahetus kelleltki

kodu. Varasem enampakkumine nurjus ebamõistlikult kõrge hinna tõttu.

Kostja 3 ( Siller Auto OÜ ) põhjendused

Kostja 3 on avaldanud, et kui Siller Auto OÜ – le hüvitatakse tekitatud rahaline kahju, siis neil

pretensioone ei ole.

Kostja 4 (Politsei- ja Piirivalveamet) põhjendused

Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Käesoleva tsiviilasja asjaoludest ei nähtu, et esineksid TMS-i § 223 lõikes 1 nimetatud

enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Politsei-

ja Piirivalveameti arvates on kohtutäitur Janek Pool pärast 21.12.2014 kell 9.54 Tartu Maakohtu

määruse kättesaamist õiguspäraselt jätkanud enampakkumise läbiviimist, sest määrus ei

kohustanud kohtutäiturit täitemenetlust peatama. Timo Kõlvald esitas Tartu Maakohtule TMS-i §

45 alusel avalduse täitemenetluse pikendamiseks 1 kuu võrra. TMS-i § 45 eristab selgelt

võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatamist, pikendamist ning ajatamist. Timo Kõlvald ei

taotlenud 20.011.2014 avalduses Tartu Maakohtult täitemenetluse, sh enampakkumise,

peatamist, mistõttu ei saanudki Tartu Maakohus enne enampakkumise lõppu täitemenetlust

peatada. Timo Kõlvald on olukorra, kus tema ja tema ema eluasemeks olev kinnisasi on

enampakkumisel müüdud, oma käitumisega ise põhjustanud, sest täitetoimingute läbiviimine

täitemenetluses ei saanud temale tulla üllatusena. Asja materjalidest nähtuvalt on täiteasi nr

171/2011/257 alustatud juba aastal 2011. Keelumärge Timo Kõlvaldile kuuluva kinnisasja

mõttelise osa (½ Viljandi linnas Põllu tn 32 asuvast kinnistust, registriosa nr 2612739)

käsutamise keelamiseks kanti kohtutäitur Janek Pooli ja osaühingu Siller Auto kasuks

kinnistusraamatusse 27.07.2011. Vaatamata nendele asjaoludele ei asunud Timo Kõlvald enda

võlgasid tasuma varem kui üks päev enne enampakkumise lõppu, so ca 3 aastat pärast

täitemenetluse alustamist. Seevastu kodu enampakkumise müümise järgselt suutis Timo Kõlvald

kogu võla tasuda ühe kuu jooksul. Selline käitumine viitab mitte majanduslikele raskustele,

mistõttu võlgade tasumine viibis, vaid enda kohustuste täitmisest kõrvale hoidmisele, mistõttu

tuli kohtutäituril lõpuks hakata müüma võlgniku ja tema ema elukohaks olevat kinnistut.

Kostja 5 (kohtutäitur Jane Rumjantseva) põhjendused

Hagiavalduses käsitletud ajaperioodil oli kohtutäitur Jane Rumjantseva juures menetluses täiteasi

nr 189/2012/67. Täitur edastas 16.05.2012. a kohtutäitur Janek Poolile täitemenetlusega nr

171/2011/257 ühinemise avalduse. Kohtutäitur Jane Rumjantseva juures menetluses olevas

täiteasjas nr 189/2012/67 toimusid laekumised 1. ja 8. detsembril 2014. a ning sissenõudja

arveldusarvele kanti põhinõude summa üle 9. detsembril 2014. a. Täitemenetlus lõpetati

10.12.2014. a. Kuna hageja Timo Kõlvaldi hagiavaldusest nähtub, et kohtutäitur Janek Pool

koostas enampakkumise akti koos enampakkumise võtjaks tunnistatud isiku nimetamisega

21.12.2014. a, siis saab kohtutäitur Jane Rumjantseva järeldada, et täiteasja 189/2012/67 nõue on

täidetud hageja enda poolt tasutud vahendite arvelt. Kuivõrd nõude lõppemisega lõppes ka täituri

huvi enampakkumise ja selle tulemi vastu, siis eelnevast tulenevalt ei pea kohtutäitur Jane

Rumjantseva vajalikuks osaleda enampakkumise tühistamise hagis, kuivõrd see asjaolu ei saa

muuta täiteasja nr 189/2012/67 äratäitmist.

Kostja 6 (Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) põhjendused

Riigi Tugiteenuste Keskus leiab, et Timo Kõlvaldil puuduvad nõuded Riigi Tugiteenuste

Keskuse ees ning sellest tulenevalt ei näe puutumust antud kohtuasjaga. Isikul on olnud

Äriregistri trahvinõue asjas Ä20045300/M1 summas 320€, mis on tasutud 9.12.2014 täielikult.

Kostja 7 (kohtutäitur Rita Lohu) põhjendused

Jätta Janek Pooli toimingu tühiseks tunnistamise nõue TsÜS § 88 alusel täiteasjas nr

171/2011//257 rahuldamata.

Kostja 8 (AS Eesti Telekom) põhjendused

Kohtutäitur Rita Lohu on täies ulatuses Telia Eesti AS´le üle kandnud hagejalt Telia Eesti AS

kasuks kohtuotsuse nr 2-10-18953 alusel välja mõistetud võlasumma 769.26 eurot: 12.detsembil

2014 370,28 eurot ja 30.detsembril 2014 398,98 eurot. Arvestades asjaolu, et seisuga 19.12.2014

oli Hageja kohtutäituritele tasunud kõik võlasummad, ei oma Telia Eesti AS vastuväiteid

kohtutäitur Janek Pool täiteasjas nr 171/2011/257 tehtud toimingu tühiseks tunnistamise nõudes.

Kostja 9 (Aktiva Finants OÜ) põhjendused

Kostja 9 on seisukohal, et kohtutäitur viib täitemenetlust läbi vastavalt kehtivale

seadusandlusele. Hagiavalduses esitatud täitemenetlust puudutavate väidete osas saab selgitusi

anda kohtutäitur, seetõttu ei ole ka kostjal võimalik käesolevaga hagiavalduses esitatule

vastuväiteid esitada. Kostja 9 ei võta hagi õigeks ning vaidleb hagiavaldusele vastu täies

ulatuses.

Kohtu põhjendused

1. Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul

määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja

dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist

menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1).

2. Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega

andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning

teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Kostjad 3 ja 4 ei ole avaldanud seisukohta kohtutäituri toimingu tühiseks tunnistamise

nõudes TsÜS § 88 alusel täiteasjas nr 171/2011/257. Kostja 2 leiab, et kohtutäitur on

lahendanud asja sisuliselt ja õiglaselt ja hagejal ei esinenud asjaolusid täitemenetluse

pikendamiseks.

5. Poolte vahel on vaidlus selles, et Tartu Maakohus 21.11.2014 määrusega rahuldati hageja

taotlus ning pikendati võlgnikul 1 kalendrikuu võrra täitemenetlust ja kas täituril oli õigus

nimetatud tingimustes jätkata täitemenetluse (enampakkumise) läbiviimist.

6. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kohtutäitur ei ole võlgniku huve arvestanud ega ka

sisuliselt täitnud eelnimetatud Tartu Maakohtu kohtumäärust, jätkates enampakkumise

läbiviimist.

7. Kohtutäituri arvamuse kohaselt ei ole Tartu Maakohtu määruse 2-14-61162 21.11.2014

resolutsiooni sõnastus „Pikendada täiteasjas nr 171/2011/257 täitmist ühe kalendrikuu

võrra so. kuni 21.detsember 2014.“ piisav kinnisasja müügi peatamiseks. Seega ei ole

võimalik väita, et kaevatav täituri toiming nimetusega vara enampakkumise akt

21.11.2014 kui käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing, on TsÜS § 88 mõtte kohaselt tühine.

Kui võlgnikul oli soov hagi tagamiseks peatada vara müük, siis oleks pidanud see

sõnaselgelt hagi tagamise määruse resolutsioonis kirjas olema.

8. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole põhjendanud, miks taotlus täiteasja täitmise

pikendamiseks ei ole piisav kinnisasja müügi peatamiseks.

9. Kohus leiab, et vaidlusalune küsimus ei ole Tartu Maakohtu 21.11.2014 määruse

resolutsiooni sõnastuses, vaid nimetatud määruse täitmise osas kohtutäituri poolt. Kohus

märgib, et kohtutäituril oli võimalus vaidlustada nimetatud määrust. Ka leiab kohus, et

kohtutäitur pidi aru saama hageja eesmärgist pikendada täitemenetlust so võimaldada

võlgnevuse tasumist 1 kuu jooksul ja/või kinnisasja müügi edasilükkamist 1 kuu võrra.

Kohus leiab, et täitemenetluse täitmise pikendamine ei hõlma ainult võlgnevuse tasumist,

vaid ka kinnisasja müüki. Kui kohus pikendas võlgnevuse tasumise tähtaega 1 kuu võrra,

siis see tähendabki, et võlgnikul on aega üks kuu võlgnevuse tasumiseks, kartmata vara

müüki. Kohtutäitur ei arvestanud kohtumäärusega ja ei ole ka põhjendanud, miks ta seda

ei täitnud.

10. Tõendist „täitetoimingust teatamine“ (tl 18) nähtub, et kohtutäitur on ise teatanud

23.10.2014 täitetoimingust so hagejale kuuluva elamu kinnistu müük toimub täiteasja

numbri 171/2011/257 all ja teised kohtutäiturid osalevad sama täiteasja numbri all samas

täitetoimingus. Nimetatud täitetoimingust teatamisest ei nähtu teiste kohtutäiturite

täiteasjade numbrid. Nähtuvalt täitemenetluse peatamise otsusest (tl 10) on viimati so

21.11.2014 (so enampakkumise päeval) ühinenud sundtäitmisega kohtutäitur Rita Lohu

(täiteasi nr 191/2014/1393). Nimetatud andmeid ei nähtu täitetoimingu teatamisest

23.10.2014 (tl 18). Nähtuvalt asja materjalidest, ei ole võlgnikule teatatud teiste

täitmisasjade ühinemisest käesoleva täiteasjaga. Seega võis võlgnik nimetatud tõendi

alusel järeldada, et kinnistu müük toimub täiteasja numbri 171/2011/257 raames.

11. Kohtutäitur on märkinud, et täitemenetlusega ühinemine ei too kaasa seda, et ühinevatest

täiteasjadest ja vara müüki läbiviiva kohtutäituri täiteasjast saab kokku üks suur täiteasi.

Samas on ta võlgnikule saatnud teavet, kus on pealkirjana märgitud ainult üks täiteasja

number 171/2011/257 ja ei ole ühtegi viidet teiste täiteasjade numbritele.

12. Kohtutäitur leiab, et täiteasjades 171/2012/943, 189/2012/67, 191/2010/1181,

191/2011/518, 191/2011/1256, 191/2011/1257, 191/2012/1050, 191/2014/403,

191/2014/1393 olevatel sissenõudjatel on täiteasjast 171/2011/257 sõltumatu õigus nõude

pööramiseks võlgniku kinnisasjale.

13. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas oleks jätkunud teiste täiturite nõuete täitmine kui

kohtutäituri arvates kehtis kohtumäärus ainult tema täitemenetluse osas. Täitur ei ole

piisavalt põhjendanud, et täiteasja numbri 171/2011/257 alusel on ka teistel

sissenõudjatel sõltumatu õigust nõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale. Võlgnikule

olid need asjaolud teatamata.

14. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kohtutäituri väide, et kohtumääruse alusel pikendati

ainult ühe täiteasja täitmist numbri 171/2011/257 all, mitte aga teiste nimetatud

täiteasjaga ühendatud täiteasjade täitmist. Kohus leiab, et kui kohtutäitur on ühendanud

asjad ühe numbri alla ja täitetoimingust teatamine on saadetud võlgnikule sama numbri

all, siis kohtutäitur oleks pidanud seda ka arvestama. Kui avaldaja teadis, et kõikide

täiteasjade suhtes toimub täitemenetlus numbri 171/2011/257 all, siis ta esitaski kohtusse

avalduse pikendada täitemenetlust nimetatud asjas. Kohtule ei olnud teada asjaolu, et

nimetatud ühe numbri all täidetakse mitut erinevat täiteasja.

15. Kohus leiab, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja

see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.

16. Täitemenetluse peatamise õigus on TMS § 45 järgi ka kohtul, kuid peatamise eelduseks

on sellisel juhul võlgniku avaldus. Täitetoimingu edasilükkamise eelduseks on TMS § 44

järgi sissenõudja avaldus või kohtulahend. Kohus tegi kohtumääruse vastavalt avalduses

märgitule. Kohtutäitur leiab, et Tartu Maakohus ei pidanud vajalikuks vara müügiga

ühinenud sissenõudjate kaasamist antud asja menetlusse ning kohus pole seda ka kuidagi

oma otsuses põhjendanud, miks ta vara müügiga ühinenud sissenõudjate kaasamist

vajalikuks ei pidanud. Kohus märgib, et kohtule ei olnud teada, et numbri 171/2011/257

all menetletakse mitut täiteasja.

17. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88 lg 1 kohaselt kohtu või muu seadusega selleks

õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing

on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud

käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Kui kostjale edastati

kohtulahend, millega hagejal pikendati täitemenetluse täitmist ja kostja siiski jätkas

täitemenetlust, siis on kostja käsutused lähtuvalt TsÜS § 88 lg-st 1 tühised.

18. Kohtutäitur leidis, et TMS § 45 kohaldamine ei olnud põhjendatud. Kohus leiab, et kuna

21.novembri 2014 kohtumäärust ( tl 3 ) ei ole vaidlustatud, ei ole kohtutäituri vastuväide

täitemenetluse pikendamise kohta käeolevas asjas asjakohane.

19. Kohus leiab, et kuigi elukoha kaotust ei loeta erandlikuks asjaoluks, on kohtul siiski

diskretsiooniõigus pikendada täitemenetlust andes võlgnikule võimalus oma kohustuste

täitmiseks 1 kuu jooksul, mida ka võlgnik täitis ja mis ei kahjustanud sissenõudjate huve.

20. Kohus leiab, et Timo Kõlvaldi hagi kohtutäitur Janek Pooil, Jüri Soku, Siller Auto OÜ,

Politsei- ja Piirivalveameti, kohtutäitur Jane Rumjantseva, Eesti Vabariigi (Riigi

Tugiteenuste Keskuse kaudu), kohtutäitur Rita Lohu, AS Eesti Telekom ja Aktiva Finants

OÜ vastu tuleb rahuldada ja tunnistada vara enampakkumise akt 21.11.2014 täiteasjas nr

171/2011/257 tühiseks.

21. Kohus saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi

lahendamist mõjutavad. See puudutab ka nõude rahuldamist kohtumenetluse kestel. Hageja

tasus 20.11.2014 täiteasjas nr 171/2012/943 võlgnevuse 1160,36 eurot, seega

enampakkumist selle numbri all ei saanud toimida, lisaks liideti alles 21.11.2014 täiteasi

191/2014/1393, mida ei ole märgitud täitetoimingu teates.

22. Kohus leiab, et kohtutäitur oma tegevusega so määruse eiramisega tekitas olukorra, kus

täitemenetluse täitmine oli kohtumäärusega pikendatud, aga vaatamata sellele müüs

kohtutäitur võlgniku vara.

Menetluskulude jaotus

TsMS 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasjade

materjalidega, leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus arvestab

asjaolusid, et vara enampakkumise akt 21.11.2014 täiteasjas nr 171/2011/257 tunnistab kohus

tühiseks, kuid kohtutäituri tegevus on tingitud hageja enda käitumisest täitemenetluses.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste

kohtunik