3-16-1135/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1135

Haldusasi

Igor

Abdulajevi

kaebus

Tallinna

Vangla

vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava

põrandapinna ja muude olmetingimustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15. juuli 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Abdulajevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Igor Abdulajev

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Igor Abdulajevi määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 15. juuli 2016 määruse p 4, millega jäeti Igor

Abdulajevi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

3. Rahuldada Igor Abdulajevi menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ja saata asi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse

jätkamiseks.

4. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. juuli 2016

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13. mail 2016 registreeriti Tallinna Vanglas Igor Abdulajevi taotlus mittevaralise kahju

hüvitamiseks 411 eurot inimväärikuse alandamise tõttu. Kahjuhüvitist taotletakse seoses

ebapiisava põrandapinna ning muude olmetingimustega (palavus, ebapiisav ventilatsioon ja vaid

ühetunnise jalutuskäigu võimaldamine) Tallinna Vanglas ajavahemikul 15.05.2013-24.09.2013

kambrites 147, 208, 136, 144.

2. Tallinna Vangla tagastas läbivaatamatult tervikuna 20. mai 2016 a. otsusega esitatud kahju

hüvitamise taotluse, kuivõrd haldusasjade 3-14-52723, millega taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega ja nr 3-15-3161, millega taotletakse mittevaralise

kahju hüvitamist seoses tervisekahju tekitamisega raames on I. Abdulajev nimetatud perioodi

osas juba vanglale kahju hüvitamise taotluse esitanud ning kahjunõue ei sisalda uusi asjaolusid

või täiendava kahju tekkimist, mis tingiksid menetluse uuendamise.

3. Igor Abdulajev esitas 3. juunil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse inimväärikuse alandamise

tõttu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses ebapiisava põrandapinna ja

muude olmetingimustega (palavus, ebapiisav ventilatsioon, duši võimaldamine üks kord nädalas,

voodilinade vahetamine kaks korda kuus, jalutusbokside väiksus ja ühetunnise jalutuskäigu

võimaldamine) Tallinna Vanglas ajavahemikul 15.05.2013-24.09.2013 kambrites 147, 208, 136

ja 144.

4. 15.

juuli

2016

määrusega

tagastas

Tartu

Halduskohus

kaebuse

osaliselt

halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel seoses kohustusliku kohtueelse

menetluse nõuetekohase läbimata jätmisega mitmete erinevate kaebusega hõlmatud perioodide

ja kinnipidamistingimuste osas. Muus osas ei pidanud halduskohus kaebust perspektiivikaks ning

jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumiseks rahuldamata.

5. Halduskohus on esmalt tuvastanud, et 15.05.2013 ja 12.09.-24.09.2013 ei viibinud

I. Abdulajev kambrites, mille kinnipidamistingimusi ta vaidlustab, mistõttu on vaidlusaluseks

perioodiks 16.05.2013-11.09.2013.

Kohus on leidnud, et jalutusbokside väiksust, kord nädalas duši kasutamise võimalust ja kaks

korda kuus linade vahetamist perioodil 16.05.2013-11.09.2013 ei ole kaebaja Tallinna Vanglale

esitatud kaebuses välja toonud, seetõttu loeb kohus, et nimetatud olmetingimuste vaidlustamise

osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja selles osas kaebus tagastatakse.

Kohus on tuvastanud, et kaebaja viibis kinnipeetavana kambris nr 147 perioodidel

16.05.-25.05.2013 ja 30.05.-21.06.2013; kambris nr 208 perioodidel 22.06.-13.07.2013,

19.07.-31.07.2013 ja 17.08.2013-11.09.2013; kambris nr 136 perioodil 14.07.-18.07.2013 ning

kambris nr 144 perioodil 01.08.2013-11.08.2013. Kohus on kontrollinud kaebuse lubatavust

kõigis kaebuses toodud kambrites viibimise perioodide kaupa.

6. Halduskohus on kontrollinud, kas Tallinna Vangla on I. Abdulajevi kahju hüvitamise taotluse

tagastanud õigusvastaselt, mis võimaldaks kaebajal pöörduda oma sisulise nõudega kohtusse ka

kahju hüvitamise taotluse tagastamise korral.

Kohus on leidnud, et olmetingimuste s.o. palavuse, ebapiisava ventilatsiooni ja ühetunnise

jalutuskäigu võimaldamise osas on kaebajal juba läbitud kohtueelne menetlus ja on jõustunud

18. aprilli 2016. a kohtuotsus haldusasjas 3-14-52723 järgnevalt: kambris nr 147 perioodide

17.05.-25.05.2013 ja 30.05.-21.06.2013 osas; kambris nr 208 perioodide 22.06.-08.07.2013,

19.07.-31.07.2013 ja 17.08.-20.08.2013 osas; kambris nr 136 perioodi 15.07.-18.07.2013 osas

ning kambris nr 144 perioodi 01.08.-11.08.2013 osas. Nimetatud perioodid kattuvad osaliselt

käesoleva haldusasja vaidlusaluse perioodiga ning kaebajal ei ole nende perioodide osas jõustunud

kohtulahendi tõttu samadele olmetingimustele tuginedes enam võimalik taotleda mittevaralise kahju

hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega. Halduskohus tagastas nimetatud perioodide osas

kaebuse, mis puudutas olmetingimuste s.o palavuse, ebapiisava ventilatsiooni ja ühetunnise

jalutuskäigu võimaldamise vaidlustamist HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Samas toob halduskohus välja,

et haldusasja 3-14-52723 raames ei ole vaidlustatud vähest põrandapinda.

Kohus on leidnud, et samu olmetingimusi s.o. palavust, ebapiisavat ventilatsiooni ja ühetunnise

jalutuskäigu võimaldamist ning kambripinna suurust on kaebaja juba vaidlustanud haldusasjas

3-13-70099, milles on 8. oktoobril 2015 jõustunud Tallinna Halduskohtu otsus. Kaebaja taotles

selles asjas mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega, käesoleva

kohtuasjaga kattuvaks on kinnipidamistingimuste vaidlustamine kambris nr 208 perioodidel

09.07.-13.07.2013 ja 21.08.-02.09.2013. Ka nende perioodide osas on jõustunud kohtulahend,

mistõttu halduskohus tagastas kaebuse, mis puudutas neil perioodidel olmetingimuste ja

kambripinna suuruse vaidlustamist HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et Tallinna Vangla on kahju hüvitamise taotluse nende

perioodide osas tagastanud õiguspäraselt. Kohus selgitas, et nende perioodide osas loetakse, et

kaebaja ei ole kohtueelset menetlust korrektselt läbinud ja kaebus tagastatakse, mis ei võta

kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse.

7. Halduskohus peab kaebuse läbivaatamist võimalikuks vaid teatud perioodide osas, mille puhul

on kohtu hinnangul Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse tagastanud ennatlikult.

Halduskohus selgitab, et kohtuasjas 3-15-3161 on kaebaja vaidlustanud ebapiisavast

põrandapinnast tulenevat mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervisekahju tekkimisega

perioodil 15.05.2013 – 11.11.2014 ning tegemist on erineva nõudega. Kohus leiab, et sellele

kohtuasjale viidates on Tallinna Vangla tagastanud kahju hüvitamise taotluse ekslikult ning loeb

selles osas kohtueelse menetluse läbituks HKMS § 47 lg 1 mõistes.

8. Kohus leiab, et haldusasjas 3-14-52723 on vaidlustatud vaid olmetingimusi, mitte ebapiisavat

kambripinda, mistõttu kattuvus nimetatud haldusasjaga ebapiisava kambripinna vaidluses

puudub. Seega on halduskohtu hinnangul kaebuse menetlusse võtmine võimalik mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes seoses ebapiisavast kambripinnast tuleneva inimväärikuse

alandamisega järgmiselt: kambris nr 147 perioodidel 17.05.-25.05.2013 ja 30.05.-21.06.2013;

kambris nr 208 perioodidel 22.06.-08.07.2013, 19.07.-31.07.2013 ja 17.08.-20.08.2013; kambris

nr 136 perioodil 15.07.-18.07.2013 ning kambris nr 144 perioodil 01.08.-11.08.2013.

Lisaks leidis halduskohus, et kaebuses esineb lühikesi perioode, millede puhul ei ole eelnevates

kohtueelsetes ega kohtumenetlustes vaidlustatud ei olmetingimusi ega ka ebapiisavat

põrandapinda: 14.07.2013 (kamber nr 136); 16.05.2013 (kamber nr 147) ja 03.09.-11.09.2013

(kamber nr 208).

Kokkuvõttes asus halduskohus seisukohale, et kaebuse menetlusse võtmine on võimalik

mittevaralise kahju nõudes seoses inimväärikuse alandamisega tulenevalt ebapiisavast

põrandapinnast teatud perioodide osas ning ebapiisava põrandapinna ja olmetingimuste s.o.

palavuse, ebapiisava ventilatsiooni ja ühetunnise jalutuskäigu võimaldamise osas teatud

perioodidel. Nende nõuete ja perioodide puhul on halduskohus lugenud kohtueelse menetluse

läbituks HKMS § 47 lg 1 mõttes.

9. Halduskohus on analüüsinud ebapiisavast põrandapinnast tingitud inimväärikuse alandamise

nõuet selles osas, milles halduskohus peab menetlusse võtmist võimalikuks ning leidnud, et kuna

tegemist on lühikese perioodiga ja muud täiendavad kinnipidamistingimused ei ole vaidluse all,

ei ole tegemist nii intensiivse riivega, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Seega ei pea

halduskohus kaebust selles osas perspektiivikaks, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja riigilõivu

tasumisest vabastamine 250 euro ulatuses.

Halduskohus ei pea perspektiivikaks ka ebakohaste olmetingimuste ja vähese põrandapinna

vaidlustamise nõuet leides, et vaidlusalune periood on sedavõrd lühike, et halduskohtu hinnangul

ei saa I. Abdulajevile tekkida sellist kahju, mida tuleks rahaliselt hüvitada ja seda hoolimata

ebakohastest olmetingimustest. Seega ka selle nõude osas ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu

tasumisest halduskohtu hinnangul põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. I. Abdulajev esitas 21. juulil 2016 määruskaebuse 15. juuli 2016. a määruse resolutsiooni

p 4, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata ja põhjenduste p 18, 25 peale, milles

halduskohus selgitas, missuguses osas on kaebust võimalik menetlusse võtta.

Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et tema viibimine ebapiisava põrandapinnaga kambrites oli

lühiajaline ning halduskohus on ebaõigesti teinud kindlaks päevade arvu, mil kaebaja viibis alla

3m2 põrandapindalaga kambrites. Kaebaja viitab haldusasjadele 3-14-52723 ja 3-13-70099,

milledes on järjestikune viibine erinevatel perioodidel vaidlusalustes kambrites tõendatud.

11. Tartu Halduskohus on 22. juuli 2016 määrusega I. Abdulajevi vabastanud riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel, määruskaebuse menetlusse võtnud ja edastanud selle Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu määruse osas, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata ja saadab asja selles osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse muutmata osas, milles I. Abdulajevile on kaebus

tagastatud.

13. Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist: HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse

eseme kindlaks kaebuse nõue ja alus ning kohus teeb otsuse ainult kaebuses esitatud nõude ja

aluse kohta, ületamata nende piire. Seega on kaebaja õigus otsustada kaebuse esitamine, valida

kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus. HKMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt ei ole halduskohtule

kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega

samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Sama isiku poolt algatatud haldusasjad on

identsed, kui kattuvad nii kaebuse nõue kui ka alus. Sellisel juhul on tegemist korduva kaebusega.

14. Kaebuse nõudeks on kaebuses vastavalt HKMS § 37 lg 2 nimetatud nõuded asja sisuliseks

lahendamiseks. I. Abdulajev on nii käesolevas haldusasjas kui halduskohtu poolt viidatud kolmes

kohtuasjas 3-14-52723, 3-13-70099 ja 3-15-3161 esitanud HKMS § 37 lg 2 p 4 nimetatud

hüvitamiskaebuse, millega on taotletud mittevaralise kahju hüvitamist seoses kaebajale

rakendatud kinnipidamistingimustega ajaliselt sarnase perioodi eest.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et haldusasjas 3-15-3161 esitatud nõue mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses tervisekahju tekitamisega eristub tulenevalt RVastS § 9 lg 1 toodud

loetelust mittevaralise kahju hüvitamise nõudest seoses inimväärikuse alandamisega, mis on

esitatud nii käesolevas haldusasjas kui haldusasjades 3-14-52723, 3-13-70099.

15. HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue

esitatakse. Halduskohtumenetluse seadustiku kommentaarides on märgitud, et sama kahju

hüvitamine eri kaebustes, väites, et see on tekkinud eri toimingutega, ei ole sama kaebuse korduv

esitamine, sest nõude alused on erinevad. Sama kahjuga seoses esitatud hüvitamiskaebuse

lubatavust ja põhjendatust tuleb kontrollida iga aluse puhul eraldi.

Käesoleva

haldusasja

lahendamisel

on

halduskohus

kontrollinud,

missugustele

kinnipidamistingimustele tuginedes ja missuguste perioodide osas on I. Abdulajev eelnevates

haldusasjades mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses inimväärikuse alandamisega juba

esitanud. Nende tingimuste ja perioodide osa, mida eelnevalt on sama nõudega ja samadel alustel

kohtutes juba vaidlustatud ja millede osas on kohtuotsus jõustunud, loetakse kohtueelne ja

kohtumenetlus läbituks ning kaebaja enam käesolevas haldusasjas neid vaidlustada ei saa.

Halduskohus on tagastanud kaebuse, mis puudutas jalutusbokside väiksust, kord nädalas duši

kasutamise võimalust ja kaks korda kuus linade vahetamist seetõttu, et kaebaja ei olnud läbinud

nende osas kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kuna halduskohus on seotud kaebuses esitatud

nõude ja alusega, peab ta kontrollima, kas nõudega seotud asjaoludel on konkreetses haldusasjas

kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus

tagastanud õigesti kaebuse osas, mis puudutas jalutusbokside väiksust, kord nädalas duši

kasutamise võimalust ja kaks korda kuus linade vahetamist, kuna kaebaja ei olnud neid tingimusi

välja toonud 13.05.2016 Tallinna Vanglale esitatud taotluses.

Halduskohus on tagastanud kaebuse teatud perioodide osas seetõttu, et kaebaja on juba

vaidlustanud haldusasjas 3-14-52723 kambrites valitsevaid samasid olmetingimusi, mida

vaidlustatakse ka käesoleva kaebusega. Samuti on kaebaja haldusasjas 3-13-70099 vaidlustanud

nii samasid olmetingimusi kui ebapiisavat kambripinda. Mõlemas haldusasjas on kohtuotsused

jõustunud, mistõttu neile asjaoludele nende perioodide osas enam käesolevas haldusasjas

tugineda ei saa. Seega on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus nendes osades kaebuse õigesti

tagastanud.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et haldusasjas 3-14-52723 oli vaidlusaluseks perioodiks

muuhulgas 03.09.-24.09.2013 (kamber 208), mille osas on I. Abdulajev juba vaidlustanud

olmetingimusi, s.o. palavust, ebapiisavat ventilatsiooni ja ühetunnise jalutuskäigu võimaldamist.

Ringkonnakohtu hinnangul kattub see periood osaliselt, 03.09.-11.09.2013 osas käesolevas asjas

vaidlustatud perioodiga, mistõttu on halduskohus ekslikult arvestanud, et selle perioodi osas ei

ole vaidlustatud olmetingimusi ega ebapiisavat kambripinda. Seega puudub alus I. Abdulajevi

kaebuse menetlusse võtmiseks ka perioodi 03.09.-24.09.2013 osas, mis puudutab

olmetingimuste, s.o. palavuse, ebapiisava ventilatsiooni ja ühetunnise jalutuskäigu võimaldamise

vaidlustamist.

16. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebuse menetlusse võtmine on võimalik mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes seoses ebapiisavast kambripinnast tuleneva inimväärikuse alandamisega

järgmiselt: kambris nr 147 perioodidel 17.05.-25.05.2013 ja 30.05.-21.06.2013; kambris nr 208

perioodidel 22.06.-08.07.2013, 19.07.-31.07.2013, 17.08.-20.08.2013 ja 03.09.-11.09.2013;

kambris nr 136 perioodil 15.07.-18.07.2013 ning kambris nr 144 perioodil 01.08.-11.08.2013.

Samadel perioodidel olmetingimustest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses

inimväärikuse alandamisega on kohus haldusasjas 3-14-52723 juba lahendanud, mistõttu

mitterahuldavatele olmetingimustele käesolevate perioodide osas tugineda ei saa.

Ringkonnakohtu hinnangul on kogu vaidlusaluses perioodis 16.05.2013-11.09.2013 kaks üksikut

päeva, millede puhul ei ole eelnevates kohtueelsetes ega kohtumenetlustes vaidlustatud ei

olmetingimusi ega ka ebapiisavat põrandapinda: kambris nr 147 perioodil 16.05.2013 ja

kambris nr 135 perioodil 14.07.2013. Seega saab kaebust menetlusse võtta ka nimetatud päevade

osas.

Halduskohus on õigesti eeltoodud perioodide osas lugenud kohustusliku kohtueelse menetluse

läbituks ja andnud hinnangu, et nende perioodide osas on võimalik kaebuse menetlusse võtmine.

17. Halduskohus on kaebuse esitajale menetlusabi andmisel hinnanud, kas kavandatav

menetluses osalemine on edukas ning pidanud kaebust selles osas, milles see ei kuulu

tagastamisele, perspektiivituks. Halduskohus on oma hinnangus lähtunud arvutustest, kus

põrandapinda ühe kinnipeetava kohta arvutatakse koos WC ja mööbli aluse pinnaga ning leidnud,

et I. Abdulajev on vähese põrandapinnaga kambrites viibinud vaid mõned üksikud päevad.

18. Ringkonnakohus selgitab, et Euroopa Inimõiguste Kohus on oma hiliseimas,

20. oktoobri 2016 lahendis Muršić v. Horvaatia võtnud kokku senist kohati vastuolulist

EIK kohtupraktikat, mis käsitlevad kinnipidamisasutustes ühiskambrite põrandapinnast ja

muudest tingimustest tulenevaid kahjuhüvitamise nõudeid. Nimetatud kohtulahendi kohaselt

tuleb ühiskambrites alla 3 m2-st põrandapinda kinnipeetava kohta pidada suhteliseks

miinimumiks, et hinnata EIÕK artikli 3 võimalikku rikkumist (lahendi p 110). EIK selgitab ka

kinnipeetava isiklikult kasutada oleva põrandapinna arvutamise metoodikat, kus kambris

viibivatele kinnipeetavate arvule jagatavast kambri üldpinnast tuleb välja arvata kambris asuva

WC pindala, kuid maha ei saa arvestada kambris asuva mööbli alust pinda, silmas pidades, et

kinnipeetavatel on võimalus kambris ringi liikuda (lahendi p 114). Seega loob alla 3 m2-ne

kambripind isiku kohta tugeva eelduse EIÕK artikli 3 rikkumisele, samas võib teatud

olukordades muude kinnipidamistingimuste kumulatiivne mõju selle eelduse ümber lükata.

Selleks peavad kinnipidamisasutused ise veenvalt näitama, et esinesid muud tegurid, mis

kumuleeruvalt võimaldasid kompenseerida ebapiisavat isiklikku ruumi (lahendi p 126).

Teguriteks, mis eelkõige võiksid kumuleeruvalt kompenseerida alla 3m2-sest isiklikust

kambripinnast tulenevat EIÕK artikli 3 rikkumist on vähese isikliku kambripinna juhuslik ja

lühiajaline iseloom, piisava liikumisvabaduse ja kambrivälise tegevuse võimaldamine ning muud

üldised kinnipidamistingimused, mis ei raskenda kinnipeetava olukorda (lahendi p 138).

19. Hinnates kaebuse perspektiivikust vähesest põrandapinnast tuleneva mittevaralise kahju

osas, on halduskohus ebaõigelt lähtunud isikliku pinna arvestamisel andmetest, mille kohaselt

arvutatakse isiklikku põrandapinda koos WC aluse pinnaga. Samuti juhib ringkonnakohus

tähelepanu, et I. Abdulajevi kinnipidamises esineb pikemaid perioode (30.05.-21.06.2016 ja

22.07.-29.07.2013), mil I. Abdulajev on viibinud ühiskambrites, mille isiklikuks kasutamiseks

olev põrandapind jääb ilma tualettruumi arvestamata alla 3m2 kinnipeetava kohta ning mille osas

tuleb hinnata riive intensiivsust.

20. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebust üksikute päevade osas, millede puhul

pole senistes kohtumenetlustes vaidlustatud ei ebapiisavat põrandapinda ega olmetingimusi

ei saa pidada perspektiivikaks. Toimikus esitatud andmete alusel viibis I. Abdulajev 16.05.2013

kambris nr 147, kus kinnipeetava kohta oli põrandapinda 2,90 m2 ja 14.07.2013 kambris nr 136,

kus kinnipeetava kohta oli põrandapinda 3,43 m2. Kuigi haldusasja materjalidest nähtub, et

kaebaja on temale ebameeldivates tingimustes viibinud pikemat aega kui ühe päeva, on kaebaja

poolt erinevates kohtumenetlustes erinevate perioodide ja tingimuste vaidlustamine kaasa toonud

selle, et käesolevas kohtuasjas on kohtul võimalik menetleda mittevaralise kahju tekkimist

tulenevalt ebapiisaval kambripinnal ja mitterahuldavates olmetingimustes viibimisest vaid kahe

eraldiseisva päeva osas.

21. Seega leiab ringkonnakohus, et Tartu halduskohus on I. Abdulajevi kaebuse õigesti osaliselt

tagastanud kuid hinnates menetlusabi taotluse läbivaatamisel kaebuse perspektiivikust, lähtunud

ebaõigest põrandapinna arvestamise metoodikast, mis on kaasa toonud ebaõiged järeldused

vähese põrandapinnaga kambrites viibimise perioodide osas. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu 15. juuli 2016 määruse osaliselt menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, kuna

halduskohus on menetlusabi taotluse lahendamisel hinnanud kaebuse perspektiivikust ebaõigetel

alustel.

22. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja menetlusabi taotlus tuleb rahuldada. Halduskohus on

õigesti 15. juuli 2016 määruse põhjenduse punktides 20-23 hinnanud I. Abdulajevi poolt

riigilõivu tasumise majanduslikke eeldusi. Halduskohus on lähtunud asjakohasest perioodist,

teinud HKMS § 112 lg-s 1 p 1 lubatud mahaarvamised ning maha arvanud ka töötasu

alammäärast arvestatavad vältimatud kulutused. Kohus on jõudnud järeldusele, et I. Abdulajev

on ilmselgelt maksevõimetu ning tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu hinnanguga, ei pea vajalikuks vastavaid põhjendusi korrata. Samas ei pea

ringkonnakohus I. Abdulaejevi kaebust käesolevas määruses toodud põhjustel perspektiivituks ,

rahuldab I. Abdulajevi menetlusabi taotluse, vabastab ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest ning saadab asja osas, milles see ei ole tagastatud, menetluse jätkamiseks Tartu

Halduskohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar