1-15-5735/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 27.10.2016 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust üldkasulik u töö (ÜKT), sooritada k d ilmuda registreerimisele ning mitte tarvitada alkoholi.

P.F süüdi KarS § 121 lg 2 p 3, § tunnistati Viru Maakohtu 30.10.2015 kohtuotsusega

ing lg 1 järgi n KarS § 64 , KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 7 kuud 25 päeva. KarS § 69 alusel

25 päeva üldkasuliku tööga asendati vangistus 7 kuud

235 tundi.

KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse

jõustumisest Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid . ja kohustust vastavalt KarS § 75 lg 1 säte Otsus jõustus 07.11.2015. , 2 tele. Kriminaalhoolduse algus 07.11.2015 ja lõpp 06.11.2017.

P.F ÜKT ajaks kehtestatud korda, mistõttu esitas

rikkus korduvalt

kriminaalhooldusametnik 19.07.2016 kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata

süüdimõistetule täiendav kohustus läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Viru Maakohtu - 20.07.2016 taotlus rahuldati. määrusega

Kriminalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole

- süüdimõistetu täitnud kohustust sooritada ÜKT d, ilmuda registreerimisele ning kohustust mitte tarvitada alkoho rikkunud kontrollnõuet li. Esimesel registreerimisel 19.11.2015 selgitati kri minaalhooldusametniku poolt P.F-ile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-15-5735 Määruse tegemise aeg ja koht

16. novembril 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Valentina Michelsin-

, tõlk Ipbüker

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna esinduse Jõhvi

kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 27.10.2016

erakorraline ettekanne Viru Maakohtu P.F-ile

30.10.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu P.F, isikukood XXX, elukoht xxx

töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele on selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise korda ÜKT esmast ajakava ja ning see on tema poolt allkirjastatud l 166-167). (t Üldkasuliku töö ajakavad on koostatud: 19.11.2015 ÜKT ajakava 9 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 23.11.2015-27.11.2015. 11.2015. Hooldusalune sooritas 6 tundi. Puudus töölt 23. 01.12.2015 ÜKT ajakava 11 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 07.12.2015-11.12.2015. Hooldusalune sooritas 8 tundi. Hooldusalune puudus . töölt 07.12.2015 23.12.2015 ÜKT ajakava 12 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 28.12.2015-06.01.2016. Hooldusalune sooritas 9 . tundi. Puudus töölt 30.12.2015 11.01.2016 ÜKT ajakava 32 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus

16.01.2016- sooritamisest puudumiste 07.02.2016. Hooldusalune sooritas 4 tundi. Üldkasuliku töö kohta (tl 181). koostatud ÜKT Hoiatus 09.03.2016 ÜKT ajakava 9 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 14.03.2016-18.03.2016. Hooldusalune sooritas 8 tundi.

22.04.2016 ÜKT ajakava 15 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AKEL adventkirikus ajavahemikus 30.04.2016-14.05.2016. Hooldusalune sooritas 10 . tundi. Puudus töölt 30.04.2016

18.05.2016 ÜKT ajakava 25 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AKEL adventkirikus ajavahemikus 21.05.2016-18.06.2016. Hooldusalune sooritas 20 tundi. Hooldusalune puudus töölt 04.06.2016.

20.06.2016 ÜKT ajakava 15 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AKEL adventkirikus ajavahemikus 02.07.2016-

16.07.2016. Ei sooritanud ühtegi tundi.

23.07.2016 ÜKT ajakava 28 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AKEL adventkirikus ajavahemikus 23.07.2016-13.08.2016. Sooritatud 28 tundi.

27.09.2016 ÜKT ajakava 25 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks AKEL adventkirikus ajavahemikus 01.10.2016-29.10.2016. Sooritatud 15 tundi.

22.09.2016 tehti -ja Piirivalveameti Ida Prefektuu (tl 204). 04.10.2016 järelepärimine Politsei ri

saadud vastusest

järelepärimisele selgub, et politsei menetlussüsteemis on P.F-iga seotud juhtumid, kus P.F on olnud alkoholijoobes. Tema alkoholisisaldust väljahingatavas õhus k Väljakutsed häirekeskuse poolt telefoni teel ontrollitud ei ole. on tehtud (tl xxx).

01.12.2015 seletuses kirjutab P.F, et ei käinud 23.11.2015 ÜKT sooritamas kuna käis Vanas-Ahtmes abi andmise meditsiinikursustel.

23.12.2015 seletuses kirjutab P.F , et 07.12.015 ei käinud ÜKT sooritamas kuna õde palus hoida kodus tema lapsi. 11.01.2016 seletuses kirjutab P.F, et ei käinud ÜKT sooritamas 30.12.2015 kuna aitas õde kolimisel uude korterisse.

27.01.2016 seletuses kirjutab P.F , et ei käinud ÜKT sooritamas puhkepäevadel

16.01.2016, 17.01.2016, 23 midagi, mill .01.2016 ja 24.01.2016 kuna sõi e tagajärjel sai toidu mürgituse. Arsti poole ei pöördunud.

09.03.2016 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei tulnud registreerima 10.02.2016, kuna tegi juhutööd.

Ei käinud ÜKT sooritamas ajavahemikus 16.01.2016 07.02.2016 (7 päeva) - , kuna tegelesin juhutöödega.

08.04.2016 seletuses kirjutab hooldusaline, et 14.03.2016 lahkus unni varem, kuna töölt 1 t võrra helistas õde ja palus tulla tema last hoidma. 18.05.2016 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei saanud 30.04.2016 ÜKT sooritamas käia AKEL Adventkirikus,

-sse uue isikutunnistuse saamiseks. kuna helistati ja kutsuti tööle ja ta pöördus PPA 20.06.2016 kirjutab hooldusalune seletuses, e xxx t teda kutsuti tööle. Töötab ametlikult ja järgmine kord lubas tuua , kuid ei toonud. töölepingu

19.07.2016 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei käinud ÜKT sooritama , kuna jäi s 02.07.2016

hommikul magama.

09.07.2016 ei saanud tunde teha, kuna tal olid perekondlikud probleemid elukohaga seoses. 27.09.2016 seletuses kirjutab hooldusalune, et 26.09.2016 ei saanud tulla registreerimisele, kuna tal varastati rahakott, kus tal oli registreerimiskaart ning seoses sellega ei teadnud ta millal peab täpselt registreerimisele tulema (tl 206). Samas 19.09.2016 viibis komandeeringus ning helistas ametnik Ando Pajole, et uurida, millal peab registreerimisele tulema. Ando Pajot tööl ei olnud ning vastas keegi teine ametn a ei saanud mitte aru. ik, kes rääkis eesti keeles, mistõttu t midagi öeldust

P.F-i kohta on 19.07.2016 koostatud erakorraline ettekanne. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.07.2016 kohtumäärusega määrati täiendav kohustus läbida sotsiaalprogramm temale - Eluviisitreening.

Käesoleva seisuga on programm läbimata.

Karistusregistri andmetel ei ole P.F uusi väärtegusid sooritanud ja Kis2.kohus.ee andmetel ei

ole talle uusi süüdistusandmeid esitatud.

P.F rikkunud ka teisi kontrollnõudeid ning jätnud on ja kohustust registreerimisele

ilmumata tarvitanud alkoholi. Kriminaalhooldusametnik teeb ja ettepaneku pöörata karistus täitmisele juhindudes KarS § 69 lg P.F on sooritanud kriminaalhoolduse jooksul talle 6.

täitmiseks määratud 235 tunnist üldkasulikust tööst erakorralis e ettekande koostamise ajaks 108 tundi ja sooritamata on tema

poolt 127 tundi üldkasulikku tööd.

P.F selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab, et 19.09.2016 jättis registreerimisele ilmumata, oli alkohooli tarvitanud. 26.09.2016 jättis registreerimisele ilmumata, sest tal läks kaotsi see pabel, millel oli kirjas registreerimiskuupäev ja aeg. Ta tunnistab, et 06.11.2016 tarvitas alkoholi.. ta teadvustab endale, et tal on see alkoholiprobleem olemas. Ta soovib läbida programm

Eluviisitreening. Ametnik ei ole veel programmi läbimise aega määranud. Alkoholiproböleem segab ta ÜKT korrapörast sooritamist. Ta loodab sellele, et ametniku määratud programm aitad teda alkoholiprobleemisr lahti saada.

KrMS § 428 lg 2 kohaselt, ÜKT kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

Vastavalt KarS § 69 lg 4 peab üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. -

Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Vastavalt KrMS § 428 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Tutvunud toimikuga

minaalhooldusametniku ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kri taotlus ei kuulu rahuldamisele.

Kriminaalhooldusametniku poolt on kohtule esitatud andmeid, mis olid aluseks käesolevas taotluses 20.07.2016 kohtumääruse koostamisel. Seetõttu arvestab kohus käesoleva määruse tegemisel ainult

neid rikkumisi süüdimõistetu poolt, mis on toime pandud peale 20.07.2016, seega registre 19.09.2016 26.09.2016 ning erimiskohustuse täitmata jätmist

10 tunni ÜKT sooritamata jätmist ajavahemikul 01.10.2016-29.10.2016.

Politseimed ja Piirivalveameti poolt väljastatud info kohaselt on P.F-iga seotud mit intsidendid ajavahemikul 24.06.2016-12.09.2016, mis on registreeritud politsei

menetlusin A Kohus ei fosüteemis. lkoholijoovet nende käigus süüdimõistetul kontrollitud ei ole. arvestad nimetatud juhtumeid.

Samas on isik kohtule tunnistanud, et ta tarvitas alkoholi kahel korral septembris 2016 ja 06.11.2016. Tegemist on kohtu poolt määratud kohustuse rikkumisega. Positiivne on see, et isik näeb alkoholitarvitamises oma probleemi ja vähemalt soovib probleemiga võidelda.

P.F on talle täitmiseks määratud t üldkasulikust tööst seisuga 27.10.2016 235-st tunnis

sooritanud 108 tundi. Seega on sooritamata 127 tundi -d, mida on veidi

ÜKT üle poole määratud karistusest.

Isikul on arga ÜKT sooritamisega kuni november 2017.

Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga selles osas, et P.F on rikkunud registreerimiskohustust iendavat kohustust mitte tarviatad alkoholi kohustuse , tä ning jätnud täitmata

sooritada ÜKT-d kokkulepitud ajal ja rikkumistele tuleb reageerida. Samas leiab kohus, et nimetatud rikkumised ei ole nii suured, et karistus täitmisele pöörata.Hetkel on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei ole veel P.F-i suhtes nii lootusetuks muutunud. Kohtu määratud sotsiaalprogramm ei ole läbitud, kuna see ei ole senini isikule ametniku poolt pakutud. Samas peab kohus seda tähtsaks meetmeks, sest isik ise tunnistab alkoholiprobleemi esinemist ja soovib seda lahendada ja ootab abi programmis osalemisest. See on kohtu arvates positiivne, sest isik siiski soovib teha koostööd ja püüab selle poole. Süüdimõistetu kriminaalhooldus on siiani kulgenud

küll mõninga ki püüdlik kontrollnõuete ja kohustuse te probleemidega, kuid isik on olnud siis täitmisel. Kohtule esitatud materjalide hulgas ei ole kirjalikke hoiatusi ÜLT tegemata jätmise kohta

, millega kriminaalhooldusametnik oleks saanud või pidanud süüdimõistetu rikkumistele reageerim a. Kohus arvestab sedagi, et - katseajast on läbitud pool aega ning ka ÜKT d on P.F-i poolt sooritatud peaaegu pooles mahus, mille alusel saab kohus teha järelduse, et ülejäänud poole ÜKT-st jõuab isik sooritada ülejäänud poole katseaja jook sul. Kohus leiab, et praegu tuleks võimaldada isikule läbima kohtu poolt määrartud programmi. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks käesoleval juhul ennatlik.

Kriminaalhoolduse mõte on ennekõike suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Arvestades senist kriminaalhoolduse kulgu, tuleb kriminaalhooldusalusele anda

. veel üks võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks

Isikut on võimalik mõjutada täiendavate kohustuste määramisega, milleks on näiteks erinevate sotsiaalprogrammide läbimise kohustuse määramine ja nende läbimisele kohustamine või katseaja pikendamine. Kohus on seisukohal

, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Juhindudes

74 lg 4,

KarS § KrMS § 432 kohtunik

M ä ä r a s:

Jätta rahuldamata k P.F-ile mõistetud rimin lhooldusametnik Ando Pajo taotlus aa

karistuse täitmisele pööramiseks.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Inna Kirsipuu kohtunik