2-15-105084/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-105084

Tsiviilasi

OÜ A & N hagiavaldus OÜ Mozliwe Przedziale vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3681 eurot ja 56 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. septembri 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ A & N apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ A & N, rk 10072472, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel

Vastustaja (kostja): OÜ Mozliwe Przedziale (endine ärinimi

OÜ Thomson Transport), rk 10321900, seaduslik esindaja

Raul Pint

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. septembri 2015. a otsus

ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista

OÜ-lt Mozliwe Przedziale välja OÜ A & N kasuks

võlgnevus 1925 eurot, viivised 2566,57 eurot ja viivis

alates 17. novembrist 2016 kuni nõude täitmiseni 0,25 %

päevas, kuid mitte rohkem, kui 2500 eurot.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ

Mozliwe Przedziale kanda.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 835

eurot.

5. Mõistja OÜ-lt Mozliwe Przedziale välja riigituludesse

(Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt kas AS-is

SEB Pank EE351010052031000004, AS-is Swedbank

EE502200221014193355, Nordea Bank Finland PLC Eesti

filiaalis EE401700017002872300, Danske Bank AS Eesti

filiaalis

EE873300333499990003,

personaalse

viitenumbriga 99915700068765) riigilõiv 25 eurot ja

anda OÜ-le Mozliwe Przedziale tähtaeg riigilõivu

tasumiseks 15 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ A & N esitas 05.03.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2441.25 euro saamiseks. Kohus tegi 17.03.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis

toimetati 13.04.2015 võlgnikule kätte. Võlgnik esitas 13.04.2015 nõudele vastuväite, et ta ei

ole nõus summaga ja tunnustab nõuet osaliselt 1500 euro ulatuses. Seoses võlgniku

vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 08.05.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Viru Maakohus jättis 18.05.2015 kohtumäärusega avalduse käiguta ning määras avaldajale

tähtaja nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hagihinna

nimetamiseks ja riigilõivu tasumiseks ning menetluskulude nimekirja esitamiseks.

3. 01.07.2015 esitas hageja kohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt

veoteenuse Rootsist Venemaale, mille hageja täitis 01.04.2014 nõuetekohaselt. Pooltel puudub

nende asjaolude üle vaidlus. Teenuse tellimine ja selle osutamise tingimused on tuvastatavad

kostja aktsepteeritud ja 18.07.2014 osaliselt tasutud arve alusel. Ühtegi pretensiooni ei ole

kostja esitanud. Maksekäsu kiirmenetluses võttis kostja omaks kohustuse tasuda 1500 eurot,

mis samuti kinnitab asjaolu, et teenuse tellimise ja osutamise üle puudub vaidlus.

Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 1925 eurot, hagi esitamise päeva seisuga

arvestatud viivise 515.94 eurot ning viivise kuni kohtuotsuse täitmiseni 0,25% päevas

tasumata põhinõudelt.

4. 07.08.2015 esitatud vastuses teatas kostja, et ta on 27.07.2015 tasunud kogu võlgnevuse

summas 1500 eurot. Kostja ei tunnista viiviseid. Kostja taotles menetluse lõpetamist seoses

nõude täitmisega. Kostja arvates tuleb menetluskulud jaotada hageja ja kostja vahel kahasse.

5. Hageja leiab 21.09.2015 esitatud seisukohtade kokkuvõttes, et poolte vahel oli sõlmitud

müügileping ning müügilepingu ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kostjal täita nii müügihinna

kui ka viivise maksmise kohustus. Müügihinna tasumise tähtaeg oli üks kuu arve

väljastamisest, st 10.05.2014 ning viivis 0,5% päevas. Hageja arvates puudub vaidlus nende

asjaolude üle. Kostja on teinud hagejale kaks makset - 18.07.2014 maksis kostja 1000 eurot ja

24.07.2015 1500 eurot. Üks makse on laekunud kohtutäituri vahendusel 24.08.2015 summas

160.86 eurot. Kostja maksete tegemise päevaks oli hagejal tekkinud ka viivisenõue, mis

seisuga 21.09.2015 on 408.52 eurot. Pooltel ei ole VÕS § 88 lg 8 muutvat kokkulepet.

Arvestades kostja tehtud makseid summas 2660.86 eurot, on kostja täitmata kohustus seisuga

21.09.2015 põhikohustuse osas 1925 eurot ning viivisekohustus summas 408.52 eurot. Hageja

palus mõista kostjalt välja põhivõla summas 1925 eurot, viivise summas 408.52 eurot ning

viivise alates kohtuotsuse tegemise päevast 0,5% päevas, kuid mitte rohkem, kui 2500 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus tegi 29.10.2016 otsuse, millega jättis OÜ A & N hagi kostja OÜ Thomson

Transport vastu rahuldamata. Maakohus jättis 45% hageja menetluskuludest kostja kanda ja

55 % kostja menetluskuludest hageja kanda ning mõistis Thomson Transport OÜ-lt hageja

OÜ A & N kasuks menetluskulude katteks välja 234 eurot, sh 45 % kohtukulud (riigilõivu)

135 eurot ja kohtuvälised (õigusabi) kulud 99 eurot.

7. Maakohus märkis, et hagiavalduse järgi tellis kostja hagejalt veoteenuse ning teenuste

tellimine ja osutamine on tuvastatav kostjale esitatud ja kostja poolt osaliselt tasutud arvega.

Seega viitavad hagiavalduses toodud asjaolud sellele, et poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 774

lg 1 sätestatud kaubaveoleping. Pooltel puudub vaidlus lepinguliste suhete olemasolu ning

õigussuhte üle.

8. 10.04.2014 esitas hageja kostjale arve nr 14109 selgitusega Rootsi-Venemaa 01.04.2014

CMR 010414 / 479 APE 522 GR summas 2500 eurot. Arvel on maksetähtajana märgitud

10.05.2014. Arvele on märgitud, et „tähtajaks tasumata summadelt viivis 0.25% päevas“.

Arvele on käsitsi kirjutatud „Nõus arve ja tingimustega. Sergei Kotšetov“. Arve on väidetavalt

Sergei Kotšetovi allkirjastatud. Kostja ei ole temale arve esitamist vaidlustanud. Samas see ei

tähenda, et kostja ei ole vaielnud hagile vastu. Kostja on oma vastuses hagile esitanud

selgesõnalise vastuväite, et ta ei tunnista viiviseid. Seega on põhjendamatud hageja väited

viivise üle vaidluse puudumise kohta.

9. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku kaubaveolepingu sõlmimisel ka viivise

määras 0.25% tasumata põhisummalt päevas. Asjaolu, et arvele on kirjutatud tekst, et Sergei

Kotšetov väidetavalt nõustub arve tingimustega, ei tee arvet lepingu lisaks ega tekita selle

alusel kostjale arvel toodud määras kohustust viivist tasuda. Arve esitamine ei ole olemuselt

tehing ja arve esitamisega kohustust ei teki. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et hagejal

tekkis kostja vastu määraga 0.25% päevas viivise nõudmise kohustus. Sellepärast on

tõendamata hageja nõue viivise osas.

10. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta pidi kohustuse hagejale täitma hiljemalt

10.05.2014. Seega hageja põhinõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 11.05.2014. Hageja

kinnitab, et kostja tasus hagejale 18.07.2014 1000 eurot, 24.07.2015 1500 eurot ja

kohtutäituri vahendusel 24.08.2015 160.86 eurot. Eeltoodu aga ei välistanud hageja õigust

nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel järgnevalt:

11.05.2014-30.06.2014 2 500 eurot x 8.15% / 365 x 51 päeva = 28.47 eurot.

01.07.2014-17.07.2014 2 500 eurot x 8.05% / 365 x 17 päeva = 9.37 eurot

18.07.2014-23.07.2015 1 500 eurot x 8.05% / 365 x 371 päeva = 122.73 eurot.

Kokku

160.57 eurot

Kuna kostja on tasunud hagejale põhinõudena 2500 eurot ja kõrvalnõudena 160.86 eurot, siis

puudub alus hagi rahuldamiseks. Olukorras, kus käesolevas menetluses on kohus 1500 euro

osas teinud maksekäsu ja kostja on maksekäsu täitnud ning võlgnevuse tasunud, ei pea kohus

põhjendatuks vähendada tasutud põhisummat viivise 160.57 euro võrra ja arvestada summalt

160.57 eurolt täiendavalt viivist, sest sellisel juhul tuleks kostjalt välja mõista täiendavalt vaid

12.93 eurot (160.57 x 8.05%) aastas.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

11. OÜ A & N esitas Viru Maakohtu 29.09.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi 1950 eurot

põhinõude ja 569,38 eurot viisisenõude osas seisuga 21.09.2015 ning viivisenõude osas alates

maakohtu otsuse tegemisest 0,25 % päevas kuni kohtuotsuse täitmiseni. Apellant palub kõik

menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus olulisel määral rikkunud kohustust teha lahend tuvastatud asjaoludel

vastavalt TsMS § 436 lg 2 ja 3;

2) on maakohus jaganud valesti tõendamiskoormise;

3) on maakohus jätnud vastamata nõude põhjendustele põhikohustuse ja viiviste arvestuse

kohta.

Apellant ei vaidlusta, et kokku on vastustajalt laekunud 2500 eurot, mis vastab põhinõude

suurusele, kuid kohus on selle summa vastuolus VÕS §-ga 88 lg 8 ja 9 sätetega arvestanud

kõigepealt põhikohustuse katteks. Vastavad põhjendused kohtuotsuses puuduvad, sest otsuse

punktis 19 sisalduv viide väidetavale tõendite puudumisele ei ole asjakohane. Tegu on õiguse

kohaldamise, mitte asjaolude tuvastamisega.

Apellant märgib, et ta esitas nõude tõendamiseks järgmised asjaolud ja tõendid:

• hageja arve, millel on märgitud teenuse osutamise tingimused;

• kinnituse tingimustega nõustumise kohta;

• hageja arve osalise tasumise fakti 18.07.2014;

• mistahes põhjendatud vastuväidete puudumise kuni tänaseni.

Seega lasus apellandi arvates viivisekohustuse puudumise tõendamiskoormis kostjal.

Hagis esitatud viivisenõudele on kostja vastanud 07.08.2015 üldsõnaliselt, et ta „viiviseid ei

tunnista“. Maakohus ei saanud lugeda sellist vastuväidet põhjendatuks, kuna sellele ei

järgnenud ei selgitust, miks viiviseid ei tunnistata ega ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja

vastuväidet. Samuti ei saanud maakohus TsMS § 436 lg 4 alusel põhjendada otsust sellega, et

arvele kirjutatud tekst ei tee arvet lepingu lisaks“ (otsuse p 20), kuna pooled ei ole ühegi

lepingu üle vaielnud, mille lisaks võiks arve olla.

Asi tuleb apellandi hinnangul lahendada hageja kasuks, kui kostja vastuväide on üldsõnaline.

Apellandi sõnul toetab seda seisukohta Riigikohtu lahend 3-2-1-129-03 p 13.

Apellant viitab kaebuses, et vastupidiselt hagiavalduses märgitule, oli 21.09.2015

kokkuvõtvates seisukohtades märgitud nõude aluseks müügileping ja viiviseks 0,25% asemel

0,5%. Tegu on tehnilise eksitusega, mis ei kajastu 21.09.2015 menetlusdokumendi lisas-

viivisearvestuses, sest see on tehtud kooskõlas hagis nõutuga 0,25% määra alusel.

Apellant palub apellatsioonikohtul võtta vastu tõend asjaolu kohta, mis tekkis pärast

maakohtu

antud tähtaega tõendite ja taotluste esitamiseks- Rakvere kohtutäituri büroo Raigi Pärs e-

kirjad 23.09.2015 ja 29.09.2015, milles nõutakse tagasi varem ekslikult makstud 160.86 eurot.

12. Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu

29. septembri 2015. a otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi

ja mõistab OÜ-lt Mozliwe Przedziale välja OÜ A & N kasuks võlgnevuse 1925 eurot,

viivised 2566,57 eurot ja viivise alates 17. novembrist 2016 kuni nõude täitmiseni 0,25 %

päevas, kuid mitte rohkem, kui 2500 eurot.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et pooled on leppinud kokku viivisemääras 0,25 %

päevas. Hageja on esitanud kostjale arve, millel on mh märgitud viivisemääraks 0,25 %

päevas ning kostja on kirjutanud arvele järgmist: „Nõus arve ja tingimustega. Sergei

Kotšetov“. Kostja ei ole vaidlustanud arve saamist, kõnealuse märke kirjutamist arvele ega

allakirjutanud isiku esindusõigust. Kuigi arve ei ole iseenesest leping, on käesoleval juhul

antud nõustumus VÕS § 20 lg 1 mõttes arvel esitatud tingimuste suhtes. Seadus ei sätesta, et

kokkulepet viivise määra kohta ei või sõlmida väljastatud arve dokumendil. VÕS § 11 lg 1

alusel võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei

ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Ringkonnakohus

on seisukohal, et kostja on leppinud kokku viivisemääras, kuna arvel on väljendatud nõusolek

arve tingimuste, sh viivisega, ning nõusolek on allkirjastatud.

15. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, millises järjekorras tuleb lugeda nõuded täidetuks.

VÕS § 88 lg 8 sätestab, et juhul, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikostusele tasuma

kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba

sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuste katteks. Sama sätte lõike 9 järgi

ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi

lõikes 8 sätestatust erinevat järgekorda. Intress VÕS § 88 lg 8 mõttes tähendab ka viivist

(sellisele seiskohale on jõudnud korduvalt ka Riigikohus, vt 3-2-1-174-11 p 12, 3-2-1-138-11

p 11, 3-2-1-25-11 p 54). Seetõttu loetakse põhivõla ja viivisevõla olemasolul raha maksmisel,

et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks.

16. Maakohus tuvastas, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 11.05.2014 ning kostja tasus

hagejale 18.07.2014 1000 eurot ning 24.07.2015 1500 eurot ja selle üle puudub vaidlus.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,25 % päevas. Seetõttu tuleb viivist arvestada

järgnevalt:

1) perioodi 11.05.2014 kuni 17.07.2014 kohta 425 eurot ;

2) perioodi 18.07.2014 kuni 23.07.2015 kohta 1785,44 eurot.

Viivise arvestamisel on kasutatud veebilehte www.viivisekalkulaator.ee.

Kuna kostja tegi hagejale 18.07.2014 makse 1000 eurot, siis tuleb VÕS § 88 lg 4 kohaselt

arvestada sellest täidetuks sissenõutavaks muutunud viivis 425 eurot ning osaliselt põhivõlg

575 eurot. Kostja 24.07.2015 tehtud maksest 1500 eurot tuleb lugeda osaliselt täidetuks

selleks ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue 1785,44. Kuna viivisenõue 1785,44 eurot

oli seisuga 24.07.2015 suurem, kui kostja makse 1500 eurot, siis tuleb kogu tehtud makse

lugeda viivisenõude täitmiseks ning tasumata jäänud viiviseks jäi 285,44 eurot. Pärast kostja

tehtud kahte makset jääb seega tasumata põhivõlaks 1925 eurot (2500 – 575 = 1925).

17. Apellant palub apellatsioonkaebuses mõista välja põhivõla 1950 eurot, viivise 569,38

eurot seisuga 21.09.2015 ning viivise alates maakohtu otsuse tegemisest 0,25 % kuni

kohtuotsuse täitmiseni. Kolleegium on lähtuvalt eeltoodust seisukohal, et tasumata põhivõla

suurus on 1925 eurot. Kolleegium nõustub viivisega 569,38 eurot seisuga 21.09.2016.

18. Eeltoodust nähtub, et seisuga 21.09.2015 on arvestatud viivist kokku 2494,38 eurot.

Maakohus tegi otsuse 29.09.2015 ning apellant ei nõua viivist perioodi eest, mis jääb

21.09.2015 ja maakohtu otsuse vahele. Hageja on palunud oma 21.09.2015 esitatud

seisukohas mõista välja viivise alates kohtuotsuse tegemise päevast, kuid mitte rohkem, kui

2500 eurot. Seega on hageja piiranud oma viivisenõuet osas, mis puudutab viivise suurust

alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni. Seetõttu saab suurimaks võimalikuks

viiviseks olla alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni 2500 eurot.

Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist.

Seetõttu tuleb kostjalt mõista välja tasumata põhivõlg 1925 eurot, tasumata viivis seisuga

21.09.2015 569,38 eurot, viivis alates maakohtu otsuse tegemisest 29.09.2015 kuni

ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 16.11.2016 1997,19 eurot ning viivis alates ringkonnakohtu

otsuse tegemisest kuni nõude kohase täitmiseni 0,25 % päevas, kuid mitte rohkem, kui 2500

eurot.

19. Kuna apellatsioonkaebus ja hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seetõttu tuleb kostjalt mõista hageja

kasuks välja riigilõiv 300 eurot maakohtu menetluses, lepingulise esindaja kulud maakohtus

210 eurot ja riigilõiv ringkonnakohtus 325 eurot. Maakohtus tuli tasuda riigilõivu vastavalt

maakohtu otsusele 325 eurot, kuid hageja tasus 300 eurot ehk 25 eurot vähem. Kuna riigilõivu

maksti ettenähtust 25 eurot vähem, tuleb 25 eurot mõista kostjalt välja riigituludesse.

Ringkonnakohus sedastab, et apellant ei ole vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude

osas.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi