3-16-2278/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2278

Haldusasi

A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse ning menetlusabi

taotlused läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja

selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.N. esitas 14.11.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles nõuab

ebavõrdsuse lõpetamist ning kinnipeetavate vabanemisel makstava toetuse võrdsustamist. Ühtlasi

palub A.N. enese vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.

KOHTU SEISUKOHT

2. Esialgse õiguskaitse taotlusest võib järeldada, et A.N.i sooviks on saavutada olukord, kus kõigile

vabanevatele kinnipeetavale makstaks sama suurt vabanemistoetust.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud

taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse

kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul

alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse

eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Esialgne õiguskaitse on mõeldud selleks, et vastustaja või muud isikud ei saaks poolelioleva

kohtumenetluse kestel teha toiminguid, mis muudavad kaebajal tema eesmärgi saavutamise

võimatuks isegi juhul, kui kaebus lõpuks rahuldatakse. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse

õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt

võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist,

koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

4. Käesoleval juhul on ilmne, et A.N.il puudub nii vaide esitamise kui ka kaebeõigus. Kuivõrd sellisel

juhul ei saa ta täita HKMS § 249 lg 2 ja lg 5 eeldusi, ei saa ka esialgse õiguskaitse taotlus olla lubatav.

5. Kohus selgitab, et vabanemistoetuse maksmisega seonduvat reguleerivad eelkõige vangistusseadus

(VangS) ning justiitsministri 25.01.2001 määrus nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“.

VangS § 44 lg 3 kohaselt hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. VangS § 75 lg 4 kohaselt makstakse kinnipeetavale

2(2)

vabastamisel välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja

vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on

väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja

isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses. Sama paragrahvi lg 42 kohaselt kehtestab toetuse

määra valdkonna eest vastutav minister.

Nimetatud volituse alusel antud määruse „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 231 sätestab,

et toetuse määrad on järgmised: 12,79 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht on samas linnas või

vallas, kus asub vangla, kust kinnipeetav vabastatakse; 22,37 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht

on vallas või linnas, mille keskus on kuni 250 kilomeetri kaugusel vanglast, kust kinnipeetav

vabastatakse; 31,96 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht on vallas või linnas, mille keskus on üle

250 kilomeetri kaugusel vanglast, kust kinnipeetav vabastatakse.

Viidatud õigusaktidest tulenevalt on ilmne, et vanglal puudub vabanemistoetuse maksmisel

igasugune kaalutlusruum. Tegemist on kehtivate õigusaktidega (üldaktid) ning vanglal või mõnel

muul asjaomasel haldusorganil on kohustus neist lähtuda. Kuivõrd vabanemistoetuse suurus

(juhtudel, kus isikutel endil ei ole vabanemisfondi piisavalt raha kogunenud) on kindlaks määratud

justiitsministri määrusega ei oleks selle kui üldakti peale võimalik esitada vaiet. Selleks, et kaebajal

tekiks kaebeõigus peaks antud aktide alusel olema tema suhtes sooritatud vaidlustatavaid toiminguid.

Selliseid toiminguid kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu. Juhul, kui A.N.i esialgse

õiguskaitse taotlust tõlgendada puudustega kaebusena, ei oleks see lubatav. Vabanemistoetus

makstakse välja (s.t toiming tehakse) vabanemisel. Kuivõrd A.N. viibib hetkel Tallinna Vanglas, ei

ole seda (reaal)toimingut veel sooritatud. Seega ei ole selge, milline viidatud normidest kaebaja suhtes

kohalduks ja kas selle kohaldamine võiks tekitada kaebaja suhtes ebavõrdse kohtlemise. Kohus ei

lahenda hüpoteetilisi vaidlusi ega abstraktse normikontrolli algatamise taotlusi, mida kehtiv õigus

halduskohtule esitada ei võimalda.

Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud ajal, mil see HKMS kohaselt võimalik ei ole.

Seega ei ole taotlus lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava

puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole

kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (HKMS § 55 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi

vaatamata.

6. Lisaks märgib kohus järgmist. A.N.i taotluse kohaselt ei ole tal juba 6 kuud raha. Samuti nähtub

mitmetes varasemates haldusasjades esitatud isikukontode väljavõtetest, et sissetulekute puudumise

tõttu ei ole A.N.il vabanemisfondi raha hoiustatud. Seega oleks praegusel hetkel just A.N. ise

vabanemisel

kõige

soodsamas

olukorras,

kuna

erinevalt

neist

kinnipeetavatest,

kelle

vabanemistoetuse moodustub nende endi ning nende lähedaste poolt vabanemisfondi hoiustatud raha,

makstaks A.N.ile toetust riigieelarvest.

7. A.N. on esitanud ka üldsõnalise menetlusabi taotluse. Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust

sisuliselt ei lahenda, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

8. HKMS § 252 lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse

kõrgemalseisvale kohtule. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus

jäetakse läbi vaatamata. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Maimann