2-16-13893/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Viljandi kohtumaja 15. november 2016

Tsiviilasi ja hagi ese

nr 2-16-13893

R.L. e hagi R.L. e vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks

hagimenetlus lihtmenetlusena

Hagihind

1935 eurot (9 x 215)

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

R.L. (isikukood xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, e-post: xxx)

Kostja

R.L. (isikukood xxx, aadress xxx, xxx, xxx, xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista R.L. R.L. kasuks elatis 215 (kakssada viisteist)

eurot igakuiselt alates 01.12.2016 kuni tema keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses,

kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.

2. Välja mõista R.L. R.L. kasuks elatis ühekordse summana perioodi 01.06.2016 kuni

30.11.2016 eest summas 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot.

3. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s. o iga järgmise kuu elatis hiljemalt

eelneva kuu viimasel kuupäeval.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Selgitused otsusele

6.1

arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos

kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest,

s.o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega;

menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud;

6.2

TsMS §

6.3

444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta

märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega;

6.3

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline

teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud

soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta

on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42);

6.4

TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama.

Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse

täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1

ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse

peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

6.5

TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

6.6

TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ning faktilised asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on kostja täisealise hageja isa. Hageja soovib lõpliku nõudena kostjalt

alates 01.06.2016 elatist miinimumsummas, s.o summas 215 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt

on hageja kulutused toidule kuus 150 eurot, eluasemekulud 35 eurot, kulud transpordile 100

eurot, sidekulud 27 eurot, tervishoiukulutused 10 eurot, kulutused hügieenile 10 eurot ja

kulutused riietele ning jalanõudele 100 eurot. Kokku on kulutusi kuus summas 432 eurot. Hageja

õpib xxx päevases õppes ning kooli kõrvalt tööl käia ei jõua.

Kostja vastuväited

Kostja 17.10.2016 vastuses avaldab kostja, et hageja pole kordagi teavitanud mitte ühegi

sidekanali abil kostjat elatise mitte maksmisest. Lisaks on kostja arvates tõendamata väide, et

hageja on kostjaga üritanud kokkulepet saavutada. Kostja väidab, et kokkuleppe sõlmimiseks

pole hageja tema poole pöördunud. Kostja väidab, et oleks elatist juunikuust 2016 edasi

maksnud, kui ta oleks teadnud hageja staatust: kas hageja õpib edasi, on kooli lõpetanud või

eksmatrikuleeritud. Vastavat infot kostjal polnud, kuna hageja pole püüdnud kordagi ühelgi viisil

kostjaga kontakti saada.

Samas möönab kostja, et on nõus tagantjärgi küsitud kogusumma 215 eurot välja maksma.

Kohtu põhjendused

Kuulanud kirjalikult ära mõlemad menetlusosalised, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi

lihtmenetluses sisuliselt lahendada. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täielikult,

põhjendades seda alljärgnevalt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on elatise saamiseks õigustatud mh laps, kes

täisealisena omandab keskharidust või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni. Hagiavaldusele lisatud tõendi kohaselt on hageja omandamas autotehnika eriala

Järvamaa Kutsehariduskeskuses (tl 3). Seega on eeldus elatise nõudmiseks täidetud. Hageja

vastab seaduses täisealisena elatist saama õigustatud isiku nõuetele – ta õpib ning omandab

eelduslikult lõpptulemusena keskhariduse.

Riigikohus on 19.10.2015 lahendis nr 3-2-1-119-15 ülalnimetatud paragrahvi tõlgendades

nentinud, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ei saa kohaldada täisealiseks

saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes ning andnud juhise, et täisealiseks saanud

laps peab miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Samas lahendis

toob Riigikohus välja, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub

ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada

elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada

täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Seega

tuleb asja lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb kostja ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kuna kostja ei vaidle elatise nõudele vastu ja nõus maksma täisealisele lapsele elatist 215 eurot

kuus alates 01.06.2016, siis ei hakka kohus täiendavaid tõendeid nõudma.

PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus

nõustub, et hagejal on faktilisi asjaolusid arvestades keeruline end kooli kõrvalt elatada, seega on

põhjendatud vanemate tugi elatise maksmise näol kuni tema keskhariduse omandamiseni

kutseõppeasutuses. Kohus märgib, et ka hagejal endal lasub tulevikus abivajavate vanemate

ülalpidamiskohustus. Eelduslikult peaksid mõlemad vanemad panustama lapse, sh täisealise,

ülalpidamiseks rahalisi vahendeid võrdselt. Kuna kostja on elatise tasumisega nõus, tuleb kostjalt

hageja kasuks alates 01.12.2016 kuni hageja keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses,

kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni, välja mõista 215 eurot kuus.

Otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis

tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

25. mai 2011 lahend nr 3-2-1-37-11). Kuna hageja nõudis kostjalt elatist alates 01.06.2016, tuleb

kostjalt hageja kasuks perioodi eest 01.06.2016 kuni 30.11.2016 välja mõista ühekordne elatis

summas 1075 eurot (5 x 215).

Hagihind on TsMS § 129 lg 2 kohaselt 1935 eurot (9 x 215), s.o nõutavate maksete kogusumma,

kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

jätta poolte endi. Pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mistõttu eelduslikult

menetluskulusid ei tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik