1-16-5460/38 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5460 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Andres Parmas ja Orvi Tali Kriminaalasi Juri Novikovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu septembri 2016 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja

Süüdistatav Süüdistatav Juri Novikov, ik: 38501272224, varem korduvalt kriminaalja väärteokorras karistatud, kinni peetud 04.veebruar 2016. Prokurör Eve Soostar Kaitsja Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Juri Novikovi määruskaebus kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Juri Novikov’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi tungis 25.10.2015, ajavahemikul kell 03.00 kuni 08.45 Harjumaal, Harju vallas Tabasalus, XXX pargitud auto Renault Master, riikl reg märk XXXXXX klaasi lõhkumise teel nimetatud autosse, põhjustades varalise kahju summas 111 eurot, kust pani toime osaühingule Nordal Haldus kuuluva vara varguse, tekitades materiaalset kahju kokku summas 1807.80 eurot. Samuti varastas ta BP’ile kuuluva akutrelli komplekti Makita koos lisadega maksumusega 205 eurot. Samuti tungis Juri Novikov ajavahemikul 05.11.2015 kell 19.30 kuni 06.11.2015 kell 07.30 Harjumaal, Tallinnas, XXX pargitud auto VW Transporter, reg märgiga XXXXXX klaasi lõhkumise teel nimetatud autosse, kust pani toime JS’le kuuluva vara varguse, tekitades materiaalset kahju kokku summas 1106.20 eurot (sh varastatud esemete kogusumma 919 eurot ja klaasi lõhkumise kahju 187,2 eurot). Samuti tungis Juri Novikov ajavahemikul 26.01.2016 kell 23.00 kuni 27.01.2016 kell 07.40 koos Sergei Popko’ga Tallinnas, XXX pargitud auto Volkswagen Touran, reg märk XXXXXX, klaasi lõhkumise teel nimetatud autosse, põhjustades varalise kahju summas 180 eurot, kust panid toime T OÜ-le kuuluva vara varguse, tekitades sellega materiaalset kahju kokku summas 1870 eurot. Samuti tungis Juri Novikov koos Sergei Popko’ga ööl vastu 04.02.2016 Tallinn, XXX pargitud auto Škoda Roomster, riikl reg märk XXXXX, klaasi lõhkumise teel nimetatud autosse, kust panid toime A kuuluva vara varguse, tekitades sellega materiaalset kahju kokku summas 605,

8 eurot (sh varastatud esemete kogusumma 500 eurot ja klaasi lõhkumise kahju 105,8 eurot). Seega Juri Novikov, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, pani grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas Juri Novikovi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõistis talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõistis Juri Novikov’ile liitkaristuse, suurendades kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta vangistust) Harju Maakohtu 22.10.2013. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas Juri Novikov’i karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aja ning karistuse algust luges alates 04.02.2016. a, mil Juri Novikov peeti kahtlustatavana kinni. Juri Novikov’i suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – tühistas kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel jättis DNA-ekspertiisi kuludest osa, s.t 228 eurot, riigi kanda ning mõistis Juri Novikov’ilt välja riigituludesse menetluskuludena DNA-ekspertiisi kulud osaliselt, s.t summas 114 eurot, määratud kaitsja tasu summas 288 eurot ja sundraha summas 645 eurot, s.o kokku 1047 eurot.

Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3, kohustas Juri Novikov’il tasuda menetluskulud kokku summas 1047 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 87,25 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS:

3. Süüdistatav märgib, et tal puudub võimalus maksegraafikus ettenähtu kohaselt tasuda menetluskulusid, kuna viibib vangistuses ega oma töökohta ja sissetulekut. Lubab asuda menetluskulusid tasuma pärast vabanemist. Palub menetluskulude tasumise algust ajatada kuni tema vanglast vabanemiseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

4. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel. KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsusega ning süüdistatava määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, sellel puudub ilmselgelt edulootus ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata.

5. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda kaebust, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (RKKo nr 3-1-1-64-11, 3-1-1-71-11).

Süüdistatav, kellele on mõistetud 4 aastane vangistus taotleb esitatud kaebuses, et temalt väljamõistetud menetluskulude tasumise algus lükatakse edasi aega, mil ta vangistusest vabaneb. Maakohus on otsuses asjakohaselt märkinud, et KrMS § 180 lg 1 kehtestab üldise põhimõtte, et menetluskulud hüvitab süüdimõistetu. Samuti on maakohus ammendavalt selgitanud koos viitega Riigikohtu erinevatele lahenditele ning menetlusseadustiku sätetele, et menetluskulude tasumist on võimalik ajatada vaid kuni üheks aastaks. Arvestades määruskaebuses viidatud asjaolu, et süüdistatav viibib vangistuses ja tal puudub sissetulek on kohus kohaldanud KrMS § 180 lg 3 sätteid ning andnud Juri Novikovile võimaluse tasuda menetluskulusid ositi, igakuiste maksetena 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 423 ja 417 alusel on seadus üheselt sätestanud, et kohtuotsuse jõustumisel saadetakse see täitmiseks ning menetluskulude tasumine toimub vastavalt määratule kohtuotsuse jõustumisest. Seetõttu puuduvad seaduslikud alused rahuldada süüdistatav taotlus, menetluskulude tasumise alguseks arvata tema vabanemise päev.

6. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium määruskaebuse kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)