3-16-2257/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2257 Haldusasi A.V.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja – A.V.; Eeldatud vastustaja – Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus A.V.i esialgse õiguskaitse taotlus. Taotlusest ja selle materjalidest ilmneb, et taotleja pöördus Tallinna Vangla poole taotlusega lühiajaliseks väljasõiduks, eesmärgiga kohtuda lähedastega. Tallinna Vangla 01.11.2016 käskkirjaga nr 5-1/2242 (edaspidi 01.11.2016 käskkiri) lubati taotleja lühiajalisele väljasõidule 05.11.2016 kuni 08.11.2016. Väljasõidul keelati taotlejal elukaaslasega kohtuda. Taotleja märgib, et on vanglale esitanud viidatud käskkirja vaidlustamiseks vaide. Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja saavutada olukorda, kus tal oleks võimalik edaspidi kuni 12.06.2017 (mil taotleja vanglast vabaneb) kohtuda oma elukaaslasega O. A.ga.

2. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole taotletud viisil praegusel juhul õiguslikult võimalik.

2.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse abinõusid, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3). Seega saab kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada alles juhul, kui täidetud on teatud menetluslikud lubatavuse eeldused ning ühe eeldusena saab käsitleda taotleja vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamise kohaldamiseks.

2.2. Praegusel juhul on 01.11.2016 käskkiri täideti ning taotleja lubati lühiajalisele väljasõidule ajavahemikuks 05.11.2016 kuni 08.11.2016. Samas on esialgse õiguskaitse taotlus suunatud tulevikus antavate võimalike käskkirjade ja tehtavate otsustuste täitmisele ja täidetavusele ning taotleja põhistab oma esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et kuigi temal ja tema elukaaslase vahel on sõlmitud kooseluleping, siis on vangla elukaaslasega kohtumist keelanud ning taotleja avaldab kartust, et vangla teeb seda ka tulevikus.

2.3. Taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et vaidevõi kohtumenetluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei ole võimalike kohtuvaidluste ennetamine või tagada isiku õiguste rikkumise vältimist tulevikus. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotlejale pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

Tallinna vangla 01.11.2016 käskkirjaga reguleeriti konkreetset lühiajalist väljasõitu ning sellega ei keelatud taotlejal tulevikus elukaaslasega kohtuda. Seega ei too esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmine kaasa olukorda, et taotleja ei saa oma elukaaslasega tulevikus kohtuda. Lühiajalisele väljasõidule lubamine ning selle raames piirangute kehtestamine on vangla igakordne kaalutlusotsus ning seda otsust on isikul võimalik vaidlustada. Kui vangla peaks taotlejal tulevikus elukaaslasega kohtumist siiski keelama, on taotlejal õigus vastavat otsustust vahetult vaide esitamise läbi vaidlustada ning taotleda seejärel viivitamata esialgset õiguskaitset halduskohtult (HKMS § 249 lg 2). Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus esitatud kohtule pigem ennatlikult.

2.4. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada ka põhjusel, et taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal ning vaidemenetlus toimub tänaseks täidetud vangla käskkirja õiguspärasuse üle. Kohus ei saa väidetavalt toimuva vaidemenetluse eset arvestades kohaldada esialgset õiguskaitset tulevikus antavate haldusaktide suhtes.

3. Eelnevast tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda