3-16-1906/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1906

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

OÜ M, esindaja TO

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ M määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määrus

haldusasjas nr 3-16-1906 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

23.09.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes luba kanda liiklusregistrisse käsutamise keelumärge OÜ-le M kuuluvale

kolmele sõidukile Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu ning pöörata sissenõue OÜ M rahalistele

õigustele (arestida OÜ M arvelduskontod Eesti krediidiasutustes). Taotluse põhjendused olid

järgmised.

1) MTA asus 02.04.2015 korraldusega nr 12.2-3/031473-2, 08.12.2015 teatega nr 12.2-

3/031473-12 ja 04.02.2016 teatega nr 12.2-3/031473-13 kontrollima OÜ M käibemaksu

arvestamise õigsust perioodil mai 2014 - veebruar 2015 ja tulumaksu arvestamise õigsust

perioodidel juuni - detsember 2014, veebruar 2015, aprill - juuni 2015, september 2015 ja

detsember 2015.

2) Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine. MTA tuvastas, et OÜ M

on äriühingu rahaliste vahendite arvelt teinud kulutusi osanikule ja tema abikaasale kuuluvale

kinnistule (XXX) ning deklareerinud hoone viimistlus- ja sisustusarvetel ning kinnistu

3-16-1906

2(8)

haljastusarvetel märgitud käibemaksu käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas.

Maksuhaldur on seisukohal, et XXX eramu ja kinnistuga seotud kulutused ei ole tehtud OÜ M

ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks, vaid OÜ M osaniku ja juhatuse liikme TO ja tema

perekonna huvides. Seega puudub OÜ-l M õigus XXX eramu viimistlus- ja sisustuskuludelt

ning kinnistu haljastuskuludelt tasutud sisendkäibemaksu summas 15 452,01 eurot maha arvata.

3) Kontrolli käigus on tuvastatud, et OÜ M on teinud oma arvelduskontodelt perioodil juuni

2014 - september 2015 eramu viimistluseks ja sisustuseks ning kinnistu haljastuseks

väljamakseid summas 87 250,34 eurot, millest on äriühingule hüvitatud 1829,10 eurot. Seega

on OÜ M teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 85 421,24 eurot (87 250,34-

1829,10). OÜ M ning T ja RO on 27.03.2015 sõlminud lepingu XXX kinnistule seitsmeks

aastaks kasutusvalduse seadmiseks OÜ M kasuks. Lepingu p 3.2 kohaselt on OÜ M kohustatud

kasutusvalduse eest kahe aasta jooksul, sh varasema perioodi kasutusõiguse eest, kandma

ehituskulutusi vastavalt arvetele, ning alates 27.03.2017 tasuma üüritasu 4000 eurot igal aastal

kuni kasutusvalduse lõppemiseni. Seega tuleb ka kahe aasta jooksul enne 27.03.2017 tehtud

makseid kasutusvalduse seadmise lepingus kokku lepitud ehituskulude ulatuses käsitada

mitterahalises vormis saadud üüritasuna kinnistu omanikele. Maksuhaldur loeb need

mitterahalised väljamaksed äriühingu poolt residendist füüsilisele isikule perioodil detsember

2014 (alates XXX ruumide kasutusele võtmisest) kuni september 2015 (kontrolliperioodi

lõppemiseni) tehtud rendi väljamakseteks, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga.

Perioodil detsember 2014 - september 2015 tasuti XXX eramu ja kinnistu kulutusi OÜ M

finantsvahendite arvelt summas 9380,02 eurot. Ülejäänud eramu ja kinnistu tarbeks tehtud

väljamakseid summas 76 041,22 eurot (85 421,24-9380,02) käsitab maksuhaldur OÜ M

ainuosaniku TO isiklike kuludena ning loeb need äriühingu poolt ainuosanikule tehtud

mitterahalisteks dividendi väljamakseteks, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Seega

tekib

OÜ-l

M

tulumaksukohustus

summas

22 143,03

eurot

((5354,22×21%+4025,80×20%) + (76 041,22×21/79)). Kogu OÜ-le M tekkiv maksukohustus

kokku on 37 595,04 eurot (15 452,01+22 143,03)

4) Pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliseks raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on põhjendatud

kahtlus, et OÜ M on pannud toime maksupettuse. OÜ M on arvestanud sisendkäibemaksu

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mille

tulemusel on tema käibe- ja tulumaksukohustus vähenenud 37 595,04 euro võrra. Kuna OÜ M

on sellises ulatuses maksukohustusi vältinud ega ole toiminud seadusega kooskõlas, võib ta

seda teha ka tulevikus. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ-le M ei kuulu kinnisvara,

väärtpabereid ega väikelaevu. 2014. majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ M 2014. a kasum

1554 eurot ning jaotamata kasum 141 018 eurot. 2015. majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ

M 2015. a kahjum 13 453 eurot ning jaotamata kasum 142 572 eurot. Seisuga 28.02.2015 oli

äriühingu pangakontodel vabu vahendeid 4626,32 eurot ning 2015. majandusaasta aruande

kohaselt 31.12.2015 seisuga 13 646 eurot. See kinnitab, et äriühingul ei ole vabu rahalisi

vahendeid jaotamata kasumi näol. OÜ M käibedeklaratsioonidelt (jaanuar - juuli 2016) ei nähtu

kasumit, millest oleks võimalik katta tekkida võiv maksukohustus. Käibedeklaratsioonidest

nähtuvalt on käibemaksu lisandväärtus väga väike ning äriühingul on ka tööjõumaksude

tasumise kohustus, mistõttu on maksuhalduril kahtlus, et ettevõttel ei pruugi olla vahendeid

tulevikus tekkiva maksukohustuse täitmiseks. OÜ M 2015. majandusaasta aruande kohaselt oli

äriühingul 31.12.2015 seisuga lühiajalisi laenukohustusi kokku 30 300 eurot ja tarnijatele

tasumata arveid 21 943 eurot. OÜ-l M on tõenäoliselt ka praegusel hetkel endiselt kohustused

kolmandate isikute ees

5) Kõige sobivamaks MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoiminguks on äriühingule kuuluvatele

sõidukitele käsutamise keelumärke seadmine, kuna sõidukitele käsutamise keelumärke

3-16-1906

3(8)

seadmine ei takista äriühingu majandustegevust ning OÜ M saab sõidukeid jätkuvalt kasutada.

Kuivõrd OÜ-le M kuuluvate sõidukite turuväärtus on maksuhalduri hinnangul 19 101 eurot

ning see ei kata võimalikku määratavat maksusummat, peab maksuhaldur põhjendatuks

rakendada täiendavalt ka äriühingu arvelduskontode aresti. Vajadusel ning kooskõlas MKS §

131 lg-ga 4 on maksuhalduri nõusolekul seejuures tagatud äriühingu kohustuste täitmine.

Pangakontode arestimise näol on tegemist küll ettevõtlust takistava meetmega, kuid arvestades

maksupettuse toimepanemist, ei pruugi äriühingu varaline seis pärast maksuotsuse väljastamist

võimaldada maksusumma sissenõudmist.

6) Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu

sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise.

Tagatis peab olema esitatud suuruses 42 213,23 eurot (maksukohustus 37 595,04 eurot +

sundtäitmise kulud 4618,19 eurot). Kui OÜ M soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava

deposiidi väärtuseks 37 595,04 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.09.2016 määrusega MTA taotluse ja andis loa

taotleda Eesti Vabariigi kasuks liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmist OÜ M

nimele registreeritud sõidukitele MAN TGL 12.240 4X2 BL (reg-märk YYYYY), MAN

26.410 FNLLC (reg-märk CCCCCC) ja haagisele Schwarzmüller TPA 2/ZJ (reg-märk

DDDDD), samuti arestida OÜ M arvelduskontod Eesti krediidiasutustes 23 112,23 euro

ulatuses (37 595,04-19 101+4618,19).

1) Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele. MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud

eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, on täidetud, sest

maksuhaldur kontrollib 02.04.2015 korralduse nr 12.2-3/031473-2, 08.12.2015 teate nr 12.2-

3/031473-12 ja 04.02.2016 teate nr 12.2-3/031473-13 alusel OÜ M käibemaksu arvestamise

õigsust perioodil mai 2014 - veebruar 2015 ja tulumaksu arvestamise õigsust perioodil

juuni - detsember 2014, veebruar 2015, aprill - juuni 2015, september 2015 ja detsember 2015.

2) Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et OÜ M on toime pannud maksupettuse, mille

eesmärgiks oli käibe- ja tulumaksukohustuse vähendamine. Arvestades maksuhalduri esitatud

tõendeid ja selgitusi, on 37 595,04 euro suuruse maksukohustuse määramine tõenäoline.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud

või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

3) MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eeldus – põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise

võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest – on samuti täidetud. OÜ-l M pole kinnisvara,

väikelaevu või väärtpaberikontot. Usutavaks võib pidada, et äriühingul ei ole rahalisi vahendeid

jaotamata kasumi näol. Maksuhaldur on õigesti välja toonud, et 2016. aasta jaanuari - juuli

käibedeklaratsioonidelt ei nähtu kasumit, millest oleks võimalik menetluse tulemusel

tõenäoliselt tekkivat maksukohustust katta. Arvestades maksupettuse kahtlust, võib

põhjendatuks pidada maksuhalduri järeldust, et ka tulevikus ei ole välistatud äriühingu

käitumine viisil, mis ei ole seadusega kooskõlas.

4) Maksuhalduri valitud meetmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed ning meetmete

koguväärtus ei ületa eeldatavat maksukohustust rohkem kui täitemenetlusele kuluvad summad.

Maksuhaldur on analüüsinud OÜ-le M kuuluvate sõidukite eeldatavat turuväärtust. Keskmise

hinna arvestamine maksuhalduri meetodil on lubatav. Sõidukitele käsutuskeelu seadmine on

eelistatud meede, sest see on võimalikest meetmest üks vähem äriühingu tegevust piiravaid

meetmeid. Põhjendatud on ka OÜ M arvelduskontode arestimine, kuna sõidukite eeldatav

väärtus ei kata kogu tõenäoliselt määratava kohustuse suurust. Kuigi arvelduskontode arest on

3-16-1906

4(8)

äriühingu igapäevast majandustegevust kõige enam koormav meede, on maksuhaldur

osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui äriühing esitab maksuhaldurile vastavalt MKS § 120

lg 1 p-le 3 ja §-le 121 tagatise suuruses 42 213,23 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-

s 122 loetelule. Kui OÜ M soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 37 595,04 eurot. Seega saab äriühing maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist

esitades ise pangakontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata. Lisaks ei välista MKS arestitud

pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4) ning ka

maksuhaldur kinnitas taotluses, et vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu

kohustuste täitmine. Arvestades eeltoodud põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete

mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.

3. OÜ M esitas halduskohtu määruse peale 04.10.2016 määruskaebuse (täiendatud

05.10.2016 ja 14.10.2016). Tallinna Halduskohus ei pidanud 18.10.2016 põhjendatuks

määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. OÜ M palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada osas, milles halduskohus

andis loa OÜ M arvelduskontode arestimiseks summas 23 112,23 eurot, ning teha asjas uus

määrus, millega jätta MTA loataotlus selles osas rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on

järgmised.

1) MTA käitumine pangakontode arestimise näol on üllatav, sest määruskaebuse esitaja

käitumine alates 11.02.2015 kestnud kontrolliperioodi jooksul ei ole andnud vajadust

pangakontode arestimiseks. Määruskaebuse esitaja on vastanud kõigile MTA kirjadele ja

pöördumistele ega ole andnud alust kahtluseks, et ta võiks oma vara võõrandada. Äriühingu

reaalne tegutsemine XXX on tõendatud. MTA ei ole maksukohustuse tekkimist tõendanud,

seega on meetmete rakendamine ennatlik ja ebaseaduslik. Nõustuda ei saa MTA

seisukohtadega kodukontori maksustamise osas. Kontrolliperiood on olnud ebamõistlikult pikk

ning põhjustanud määruskaebuse esitajale täiendavaid kulutusi dokumentide komplekteerimise

ja nõustamise vajaduse tõttu.

2) Äärmuslike sanktsioonide rakendamine on ebaproportsionaalne. Tegu on väikese, kuid

juba umbes 10 aastat tegutsenud ettevõttega, kes on äriringkonnas arvestatavaks partneriks.

Määruskaebuse esitaja peab vähemalt kolm korda kuus tasuma kütuse eest ning

transpordipartneritele tehtud töö eest. Määruskaebuse esitaja on saanud juba mitu võlgnevuse

meeldetuletust. Kui võlgnik maksekohustusi ei täida, saavad võlausaldajad esitada

pankrotiavalduse. MTA on äriühingu rahalisi kohustusi analüüsinud ning on teadlik, et

pangakontode arestimine põhjustab määruskaebuse esitajale pöördumatut kahju. Pangakontode

arestimine halvab äriühingu töö jätkusuutlikkuse, tuues kaasa võlgnevuste tekkimise partnerite

ja töötajate ees ning kahjustades äriühingu mainet, kuivõrd väikeettevõttest äriühing ei suuda

oma lepingulisi kohustusi täita.

3) Taotlus on põhjendamata. MTA esitas üksnes valmiva maksuotsuse. Sellise dokumendi

esitamine on eksitav ning määruskaebuse esitajale jäävad arusaamatuks võimalused end selle

vastu kaitsta. Taotluses toodud faktilised asjaolud on paljasõnalised ja põhjendamata. MTA ei

ole taotluses kajastanud üldse määruskaebuse esitaja selgitusi, põhjendusi ja dokumente, mille

kohaselt toimub kodukontori tegevus ööpäevaringselt, juhatuse liikme pereliikmed viibivad

kodus väiksema osa ajast kui äriühingu ettevõtlusega seotud tegevus, määruskaebuse esitaja ja

juhatuse liikme pereliikmed on vastavalt MTA seisukohtadele teinud deklaratsioonides

korrigeerimisi ja ülekandeid MTA-le. Äriühingul on kinnistu kasutusvaldus ning kohustus teha

3-16-1906

5(8)

ettevõtluse huvides investeeringuid. Pereliikmetega on 2015. a-l tehtud põhivara rendi osas

kokkulepe. Tehtud investeeringud olid seotud ettevõtlusega, need tehti notariaalse lepingu

alusel ja äriühingul oli õigus sisendkäibemaks maha arvata. Hinnang, et tegu on omanike

huvides tehtud kulutustega, on paljasõnaline. Kodukontoris käivad võõrad isikud ja partnerid,

mis on koormav. MTA on möönnud, et määruskaebuse esitaja tegevus on reaalne ja kodukontor

toimib. Maksuotsuse projektis on esitatud üllatavaid asjaolusid, mida maksumenetluses

tõstatatud ei ole. Kodukontorisse kolides pidi äriühing selle eelnevalt remontima ning tehtud

investeeringute pealt saab äriühing põhivara rendi eest renditasu kinnistu omanikelt. MTA ei

saa asuda meelevaldselt tõlgendama kasutusvalduse lepingu sätteid, sest notari poolt koostatud

ja kinnitatud leping ei ole seadustega vastuolus. Tegu ei ole rendilepinguga, vaid

kasutusvaldusega, mille tasud ongi tulevikus tulumaksuga maksustatavad. On tavapärane, et

kasutusvaldusesse võetud ruumid võivad vajada investeeringuid. Üllatav ja ebaseaduslik on

MTA käsitlus, et selliseid investeeringuid tuleb käsitada ainuosaniku isiklike kuludena.

4) Maksupettuse toimepanemist ei ole põhjendatud ning määruskaebuse esitaja süü on

tõendamata. MTA möönab ka ise, et pangakontode seis sõltub reaalsest äritegevusest, ning

sedagi, et tegu on väikeettevõttega, kes vajab oma arvelduskontode igapäevast kasutamist.

Kontode seis ei ole seotud käimasoleva maksumenetlusega, vaid vastab äriühingu tegevusele

ja arvetele.

5) Määruskaebuse esitaja sai pangakontode arestimisest teada juhuslikult ja esitas seetõttu

04.10.2016 määruskaebuse, paludes ühtlasi kohtult võimalust määruskaebuse täiendamiseks.

Kohtu antud 2-päevane tähtaeg määruskaebuse esitamiseks oli liiga lühike, et tagada kõigi

tõendite igakülgne uurimine ja vastuväidete esitamine. Nii kiiresti ei ole võimalik anda

hinnangut, kas sõidukite turuväärtus on määratud õigesti. Tegu on tehniliselt korras

sõidukitega, millel on olemas kõik dokumendid ja mis võivad olla kallimad. MTA on hinnanud

veokeid, kuid määruskaebuse esitaja sõiduk on mahult oluliselt suurem, tegu on erineva tüübiga

sõidukiga, millel on kaubaruum ja haagis 120 m³. MTA hindas sõidukit, millel on veokabiin,

kuid puudub kaubaruum ja mis vajab haagist mahuga 80 m³. Sõidukid on tehniliselt erinevad.

Veoauto MAN 26.410 FNLLC N3 väärtus koos haagisega on vähemalt 21 000 eurot. Veoauto

MAN TGL 12.240 4x2 BL N2 turuväärtus on vähemalt 15 000 eurot. Seega on sõidukite

turuväärtus kokku vähemalt 36 000 eurot. Arestida ei tohi täiendavaid summasid

täitetoimingute jaoks (täitemenetluse kulud 4618,19 eurot), sest need ei ole maksustamisega

seotud ja on lubamatu nõuet nende arvel suurendada. Arvestades sõidukite õiget turuväärtust ja

jättes nõudest välja täitemenetluse kulud, on võimalik arestitav rahasumma 1595,04 eurot. Selle

kohta võib määruskaebuse esitaja juhatuse liige anda garantii ning sellisel juhul oleks tagatud

ettevõtte jätkusuutlik tegutsemine haldusmenetluse kestel.

6) Maksuhaldur on maksumenetluses rikkunud ärakuulamisõigust, mis on oluliseks

menetlusnormi rikkumiseks.

5. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohus

hindas õigesti maksuotsuse tegemise tõenäosust, sest praeguseks on maksuotsus tehtud ja

määruskaebuse esitajale 11.10.2016 e-maksuameti kaudu kätte toimetatud. Määruskaebuses

esitatud väited seonduvad maksuotsuse õiguspärasusega, kuid põhistamata on ettevõtte võime

tasuda määratav maksusumma nõude tekkimisel. Määruskaebuse esitaja leiab, et pangakontode

arestimine halvab tema äritegevuse, kuid ei selgita, millisel muul viisil saanuks maksuhaldur

tagada oma nõuet. Pangakontod tuli arestida põhjusel, et vastasel juhul poleks nõue olnud

tagatud. Ainuüksi asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei pea tagatise esitamist võimalikuks,

näitab, et maksuhaldur on hinnanud tema maksevõimekust õigesti. Väited sõidukite kõrgemast

väärtusest on paljasõnalised. Maksuhaldur viitas selgelt, millistele andmetele tuginedes hindas

ta sõidukite koguväärtuse 19 101 eurole. Kuna maksumenetluses on tuvastatud, et

3-16-1906

6(8)

määruskaebuse esitaja on käitunud maksuarvestuses ebaausalt, ei ole usaldusväärsed

määruskaebuse esitaja kinnitused selle kohta, et ta ei kavatse turult kaduda ning et

majandustegevuse jätkamine on oluline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning OÜ M

määruskaebus ei anna alust selle muutmiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega,

ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

7. MKS § 1361 lg 1 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei hinda kohus seda, kas

maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kontrollib üksnes

järgmiste eelduste täidetust (Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10):

a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on

rahalise nõude või kohustuse määramine; c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud

põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks;

d) sundtäitmise võimatus või oluline raskendatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest;

e) halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul olid loetletud eeldused praegusel juhul täidetud. Halduskohtule

esitatud taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saanud väita, et maksuotsuse tegemine olnuks

välistatud või ilmselgelt võimatu. MKS § 1361 rakendamiseks pidi esinema käimasolev

kontrollimenetlus. Ringkonnakohus ei saa praeguses asjas anda sisulist hinnangut maksuhalduri

poolt üksikjuhtumi kontrolli menetluse läbiviimise (sh kontrollimenetluse kestuse või

ärakuulamisõiguse võimaldamise) õiguspärasusele, sest see väljuks loataotluse piiridest.

9. MKS § 1361 eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast

maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik

hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks võõrandama oma vara

või vähendama muul viisil enda võimet tasuda maksuvõlga. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa

andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest

kõrvalehoidumine leiab aset, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid

toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise

õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea

maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust

omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka

kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on

maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline. MKS §-st

1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama

vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki

(tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades

maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2013 määrus

nr 3-13-1720, p 8).

10. Maksuhalduri poolt OÜ M suhtes läbiviidava kontrolli tõenäoliseks tulemuseks sai

halduskohtule esitatud asjaolude pinnal pidada rahalise nõude määramist (MKS § 1361 lg 1).

Praegusel juhul ei esinenud ka asjaolusid, mis välistanuks maksuhalduri taotluses toodud

asjaolude pinnalt maksuotsuse koostamise. Halduskohtule esitatud taotluses oli märgitud

3-16-1906

7(8)

rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitusega, millele vastav hinnang tugines (MKS

§ 1361 lg 2 p 2). Asjaolu, et taotlusele oli lisatud üksnes maksuotsuse projekt, ei tähenda, et

taotlus oli põhjendamata. Samuti ei saa maksuotsuse projekti lisamist taotlusele pidada kaebajat

eksitavaks. Valmiva maksuotsuse lisamine võimaldas kohtul hinnata maksukohustuse

määramise võimalusi ja tõenäosust ning kaebaja ei pidanud asuma projekti pinnalt võimalikku

maksukohustust sisuliselt vaidlustama. Taotluse esitamiseks ei pidanud olema tõendatud

maksupettuse toimepanemine ning määruskaebuse esitaja süü. Praeguseks on maksuotsus

tehtud – MTA ja määruskaebuse esitaja on esitanud ringkonnakohtule 10.10.2016 maksuotsuse

nr 12.2-3/031473-18, millega nõutakse OÜ-lt M tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu

muude nõuetega tasaarveldatud enammaksed summas 5421,70 eurot ja kohustatakse äriühingut

tasuma maksusumma 32 173,34 eurot, suurendades seega äriühingu maksukohustust kokku

37 595,04 euro võrra.

11. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna põhjendatud

kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või

võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Maksukohustuslase tegevuse

tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks

võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada

tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma

hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et

maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada

maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 alusel täitmist

tagavate toimingute ennetav rakendamine on nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.

12. MTA 23.09.2016 taotluses on kahtlust, et pärast maksusumma määramist võib selle

sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks,

põhjendatud sellega, et määruskaebuse esitaja on ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

sisendkäibemaksu arvestades ning ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid tehes pannud toime

maksupettuse. MKS § 1361 kohaldamise üheks põhjuseks võib olla maksukohustuslase

tegevuses maksupettusele viitavate tunnuste esinemine, millele maksuhaldur on ka käesoleval

juhul tuginenud. Taolises olukorras on ühtlasi põhjendatud järeldada maksukohustuslase huvi

puudumist likviidsete vahendite omamiseks tulevikus, mille arvelt täita võimalik

maksukohustus. MTA ei ole väitnud, et määruskaebuse esitaja arvelduskontode seis oleks

tingitud käimasolevast maksumenetlusest, vaid on tuginenud asjaolule, et arvelduskontodel

olevast rahast ei piisa eeldatava maksukohustuse täitmiseks.

13. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle kuuluvate sõidukite turuväärtus on tõenäoliselt

maksuhalduri prognoositust suurem, sest maksuhaldur on hinnanud mahult, tüübilt ja tehniliselt

erinevaid veoautosid. Määruskaebuse esitaja hindab oma sõidukite turuväärtuseks vähemalt

36 000 eurot, leides, et veoauto MAN 26.410 koos Schwarzmülleri haagisega turuväärtus on

vähemalt 21 000 eurot ning veoauto MAN TGL 12.240 turuväärtus on vähemalt 15 000 eurot.

Määruskaebusele on kummagi veoauto kohta lisatud portaali auto24.ee ühe kuulutuse

väljavõte, millest esimese puhul on hinnasooviks märgitud 19 900 eurot + käibemaks (veoauto

MAN TGA 26.430 koos Schwarzmülleri haagisega), teisel 11 900 eurot + käibemaks (veoauto

MAN TGL 12.180). Maksuhaldur on loataotluses tuginenud portaalides auto24.ee ja mobile.ee

avaldatud andmete alusel arvutatud keskmisele väärtusele, lugedes veoauto MAN 26.410

keskmiseks turuväärtuseks 6434 eurot, Schwarzmülleri haagise keskmiseks turuväärtuseks

5296 eurot (kokku seega 11 730 eurot) ning veoauto MAN TGL 12.240 keskmiseks

turuväärtuseks 7371 eurot.

3-16-1906

8(8)

14. Kuigi maksuhalduri arvutuskäiku on hõlmatud erineva mudeliga veokeid, on maksuhaldur

lähtunud konkreetsest määruskaebuse esitajale kuuluvate sõidukitega identsest ehitusaastast

(MAN TGL 12.240 puhul aastast 2005, MAN 26.410 ning Schwarzmülleri haagise puhul

aastast 2001). Määruskaebuse esitaja väljatoodud kuulutustes kajastatakse sõidukeid

ehitusaastatega vastavalt 12/2006 ning 2007. On ilmne, et sellised erinevused ehitusaastates

mõjutavad rahvusvahelisi vedusid tegevate veoautode läbisõitu ning turuväärtust. Samuti on

müügikuulutustes märgitud hinnad üldjuhul tegelikest müügihindadest kõrgemad. Sõidukite

turuväärtus on ajas kahanev ning sõltub ka sõidukite kasutamise intensiivsusest. Lisaks

kaasneksid sõidukite sundmüügiga ka täitmise kulud. Seega ei ole põhjust arvata, et praegusel

juhul oleks tegemist ülearestimisega.

15. Ringkonnakohus möönab, et täitmist tagavate toimingute kohaldamine pangakontode

arestimise näol riivab maksukohustuslase õigusi ja takistab tema majandustegevust. Samas ei

ole praegusel juhul alust eeldada, et täitmist tagavad toimingud võiksid olla sooritatud

ebaproportsionaalses mahus. Arvesse tuleb võtta ka avalikku huvi. Olukorras, kus ennetavate

täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena

riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 määrus nr 3-11-282, p 9). Käesoleval juhul ei saa

järeldada, et loa esemeks oleva täitetoimingu mõju maksukohustuslase õigustele ja huvidele on

sedavõrd intensiivne, et kaalub eelnimetatud avaliku huvi üles. Kuna muud tõhusad meetmed

võimaliku määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks puuduvad, on põhjendatud lisaks

määruskaebuse esitaja kolmele sõidukile käsutamise keelumärke seadmisele ka äriühingu

pangakontode arestimine maksusumma ulatuses, mida sõidukite eeldatav väärtus ei kata. MTA

taotluses on andmed tagatise kohta, mille esitamise korral lõpetab maksuhaldur täitetoimingud.

Samuti on maksuhaldur kinnitanud valmidust anda vajadusel MKS § 131 lg 4 kohane nõusolek

pangakontodelt väljamaksete tegemiseks äriühingu kohustuste täitmiseks. Seega ei saa aresti

seadmist

pidada

ebaproportsionaalseks

äärmuslike

sanktsioonide

rakendamiseks.

Määruskaebuse esitaja ei ole toonud esile konkreetseid andmeid, sh talle saadetud mitmest

võlgnevuse meeldetuletusest, mille põhjal võiks järeldada, et halduskohtu poolt antud loa alusel

pangakontode arestimine võiks kaebajale tuua kaasa sedavõrd koormavaid tagajärgi, et

maksuhalduri taotluse rahuldamine oleks ebaproportsionaalne.

16. Eelneva põhjal jääb OÜ M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.09.2016

määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets