3-16-1987/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Tanel Saar

Määruse kuupäev

14. november 2016

Haldusasja number

3-16-1987

Haldusasi

Mikko Kobi kaebus Tartu Vangla vastu spordijalanõude

asendamiseks või kahju hüvitamiseks summas 65 eurot

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Mikko Kobi

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Mikko Kobi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2016

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mikko Kobi esitas 4. oktoobril 2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu.

Kaebuse kohaselt oli vangla kaotanud ära kaebaja spordijalanõud ning kaebusega nõutakse

tekkinud kahju hüvitamist samaväärsete spordijalanõude näol või 65 euro ulatuses. Kaebusele on

lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

2. Tartu Halduskohus jättis oma 17. oktoobri 2016. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata ning kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus leidis, et majanduslikud eeldused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole täidetud.

M. Kobi vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli ajavahemikul 4. juunist kuni

4. oktoobrini 2016 tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 51 eurot ja 50 senti, mistõttu ei

ületa kaebuse riigilõiv 15 eurot M. Kobi kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ja kaebajale ei

saa anda menetlusabi HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. M. Kobi esitas 2. novembril 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2016

määruse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega antaks kaebajale riigilõivust vabastus.

Määruskaebuse kohaselt puuduvad M. Kobil vahendid riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse

esitaja selgitab, et tema vanglasisesele arvele on sissetulekutena varem laekunud ka tema

kambrikaaslase raha, samuti on halduskohus jätnud arvestamata kohustuslikus korras erinevatesse

fondidesse maha arvatavad vahendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et M. Kobi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

17. novembri 2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud

määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 201 lg 4, HKMS § 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid

tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt

sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi

mitte anda. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui

menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku

alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja

transpordile.

6. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete

alusel perioodil 4. juunist kuni 4. oktoobrini 2016.

Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja

isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud maha kõik lubatud mahaarvamised.

Ringkonnakohus märgib, et perioodi 4. juunist kuni 4. oktoobrini 2016 kaebaja isikukonto

väljavõttest nähtub, et M. Kobi sissetulekud sel perioodil on 189,00 eurot ning kõik väljaminekud

peale 0,76 euro kasutamise paljundamise teenuse eest tasumiseks, on seotud kaupluses

tasumisega. Väljavõttest nähtuvalt ei ole sel perioodil tehtud kohustuslikke kinnipidamisi nõuete-

ega vabanemisfondi, samuti ei ole kaebaja tasunud elektri eest ja puuduvad ka muud HKMS § 112

lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel. Samuti on

halduskohus õigesti tuginenud Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016 otsusele nr 3-3-1-35-15 ning

arvestanud M. Kobi sissetulekutest maha vältimatuid kulutusi arvutatuna 5% töötasu alammäärast.

7. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa menetlusabi taotluse lahendamisel hilisemalt

tuvastada, kes ja mis otstarbel on kinnipeetava vanglasisesele vabakasutuskontole raha kandnud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus seega õigesti arvestanud kaebuse esitamisele

eelnenud nelja kuu põhjal kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetulekuks 51 eurot ja 50 senti.

Kuna kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut,

siis ei saa M. Kobile tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda.

HKMS § 112 lg 1 p 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis ei võimalda kohtul menetlusabi

anda, kui sättes toodud kriteeriumid on täidetud. Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda

kaebajal riigilõivu tasumist ka osamaksetena, sest riigilõivu osamaksetena tasumise võimalus on

üks menetlusabi liike (HKMS § 110 lg 1 p 2) ja HKMS § 112 lg 1 p 1 välistab sellises olukorras

igasuguse menetlusabi, sealhulgas ka perioodiliste maksetena tasutava riigilõivu tasumise

menetlusabi andmise.

9. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 17.oktoobri 2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Tanel Saar