1-16-6929/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-6929

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-6929 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Andres Parmas Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 3. oktoobri 2016. a otsus Anatoli Purtovi süüdistuses KarS § 4181 lg 1 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja advokaat Merike Allikmäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Anatoli Purtovi kaitsja advokaat Merike Allikmäe apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Välja mõista Anatoli Purtovilt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale advokaat Merike Allikmäele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 3. oktoobri 2016. a otsusega lühimenetluses tunnistati Anatoli Purtov süüdi KarS § 4181 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aastaks. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 29. aprillist 2016. Karistusest loeti kantuks

2(3) eelvangistuses viibitud 1 päev. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 20. septembri 2013. a otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse s.o 3 aastat 5 kuud 26 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on vanglasse asumise päev.

2. Anatoli Purtov mõisteti süüdi selles, et ta kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast hoidis kuni

16. aprillini 2015 oma elukohas Tallinnas XXX korteris tsiviilkäibes keelatud tulirelva – üheraudset siledaraudset püssi relvaraua pikkusega 394 mm ja 10 padrunit.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja advokaat Merike Allikmäe, kes vaidlustab kohtuotsust vaid mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb mõista süüdistatavale vangistus alla sanktsiooni alammäära. Erandlikuks asjaoluks on see, et süüdistatav soetas endale relva oma pere kaitseks.

Süüdistatava süü ei ole suur. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Reaalse vangistuse korral kaotaks süüdistatav töökoha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

3(3) suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

KarS § 4181 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette ühekuni viieaastase vangistuse. Seega on karistuse keskmine määr 3 aastat. Maakohus mõistis A. Purtovile vangistuse sanktsiooni alammääras, s.o 1 aastaks. Kuna A. Purtov pani uue kuriteo toime katseajal, siis suurendas kohus põhjendatult temale mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Kõiki kaitsja poolt viidatud asjaolusid on maakohus A. Purtovile karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. Nii on maakohus samuti märkinud, et süüdistatava süü ei ole suur, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel samuti seda, et kuriteo toimepanemise ajendiks oli hirm kättemaksu ees.

Seega on kaitsja apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab selle läbi vaatamata.

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjale advokaat M. Allikmäele tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määras talle välja maksta 48 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 180 lg 11 sätestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse A. Purtovi suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

6. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et R. Purtovile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/