1-08-3124/644 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-3124

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. septembri 2016 määrus

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve

alla vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergey Varakin (isikukood 37601033716),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 28. septembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergey Varakin kannab Viru Vanglas temale Viru Maakohtu 21.11.2011 otsusega KarS § 114

p-de 4, 5, § 214 lg 2 p-de 2, 4 ja § 415 lg 1 järgi § 64 lg 1 alusel liitkaristusena mõistetud 18. aasta

pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 07.09.2007 ja lõpeb 07.09.2025.

2. Viru Maakohtu 28.09.2016 määrusega jäeti S. Varakin tingimisi enne tähtaega elektroonilise

valve alla vangistusest vabastamata. Kohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid.

2.1

Maakohus hindas esmalt positiivseks S. Varakini käitumise karistuse kandmise ajal, leides

seejuures, et kinnipidamisasutus mõjub temale distsiplineerivalt ja avaldab head mõju. Samuti märkis

kohus, et positiivsena on vaadeldavad ka S. Varakini vabanemisjärgsed elutingimused, milline

asjaolu aitab teatud määral maandada uue kuriteo toimepanemise riske.

2.2

Vaatamata S. Varakini osas sedastatavale positiivsele, ei pidanud kohus kuritegude asjaolusid

(isik pani toime tapmise ja tapmise katse, väljapressimise ning lõhkeseadeldise käitlemise)

arvestades tema vabastamist aga võimalikuks ning leidis, et see oleks liiga ennatlik. Kohus lmärkis,

et süüdimõistetu puhul, kes on pannud toime väga raske esimese astme kuriteo, ei ole alust uue

kuriteo riski hinnata madalaks. Võimaluse tekkimisel võib süüdimõistetu eirata ühiskonnas

kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Samuti on S. Varakini suhtlusringkonnas kriminaalse

mõtteviisiga isikuid, kellega suhtlemist ta võib jätkata ning mis on potentsiaalne oht kuritegude

toimepanemisel.

2.3

Kohus asus seisukohale, et S. Varakini tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla

vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks

on muuhulgas näidata ühiskonnale, et esimese astme kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav

ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning

eelduslikult selle täiel määral kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi

käitumisega. Kuriteo asjaolud näitavad, et S. Varakini puhul on uue kuriteo risk vähemalt oluline või

enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleb vabastada peaaegu 9 aastat enne

karistuse lõppu ja kuidas kriminaalhooldus saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. S.

Varakini vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas,

et ta ei pane enam toime uusi kuritegusid, mistõttu oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine

liialt ennatlik. Sealjuures on S. Varakinil järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma

varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

2.4

Kohus märkis veel, et isiku puhul, kes pani toime tapmise ja väljapressimise, ei vähenda uue

kuriteo riski isegi elektrooniline valve. Väljapressimisega tegeleda võib ka kodus elektroonilise valve

all viibides, sest selline valve ei kontrolli isiku suhtlemist, vaid ainult tema füüsilist liikumist.

3. Viru Maakohtu määruse vaidlustas S. Varakin, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamist. Tema väited on järgmised.

3.1

S. Varakin märgib, et tema iseloomustusest nähtuvalt karistatakse teda kriminaalkorras

esimest korda ja vanglas tal distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohtupraktika kohaselt on õiguspärane

käitumine vangistuses aga üheks peamiseks ennetähtaegselt vanglast vabastamise tingimuseks.

Samuti on tema puhul täidetud kõik tähendust omavad elektroonilise valve alla vabanemise eeldused

- elukoha vastavus nõuetele, garanteeritud töökoht, lähedaste tugi. Kõik need asjaolud tuleb lugeda

uue kuriteo riski vähendavateks.

3.2

S. Varakin märgib veel, et tal ei olnud kogemust suhtlemisel isikutega, keda on

kriminaalkorras karistatud. Ta sattus ühe sellise mõju alla, mis viiski kuritegude toimepanemiseni. Ta

ei suuda kirjeldada kogu seda valu ja kahetsust, millega tal nüüd elada tuleb. Ta tahab hüvitada

kahju, mille põhjustas 2006-2007. aastatel, soovib olla kasulik oma perele, kasvatada oma poega,

aidata naist ja tütreid. S. Varakin kinnitab, et tal on reaalsed eesmärgid edasiseks ja kuritegusid ta

toime ei pane. Kriminaalkorras karistatud isikutega ka enam ei suhtle ja tema suhtlusringkonnas ongi

vaid tema lähedased – abikaasa, lapsed, vanemad ja vend. Vanglas läbis ta sotsiaalprogrammi

„Agressiivsuse asendamise treening“ ja selle järeltegevuse, töötas vangla majandustöödel koristajana

ja tootmistööl ning praegu töötab köögitöölisena. Ta oskab riigikeelt B1 tasemel. Võimalusel maksab

ta tsiviilhagi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse riskiprotsendid on 9 ja 10. Vangla toetab tema

vabastamist.

3.3

S. Varakin leiab, et omandas vanglas kõik kasuliku, mis võimalik oli. Ta tunnistab oma süüd

kuritegudes täielikult ja kahetseb. Kõik need aastad on ta püüdnud mitte kaotada sidet oma perega ja

elas lootuses naasta ühiskonda. Oma käitumisega vangistuses tõestas ta, et on muutunud

distsiplineerituks ja seaduskuulekaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu

argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks korrata ning

rõhutab seega vaid peamist ja edasikaebuse argumentidele.

5. Apellatsioonikohus nõustub S. Varakiniga, et Viru Vangla koostatud iseloomustuses on välja

toodud mitmed asjaolud, mis iseloomustavad tema hoiakuid, käitumist ja vabanemisjärgseid

elutingimusi positiivselt. Nii on kinnipeetav vangistuses töötanud majandustöödel, osalenud

sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ ja selle järeltegevustes, õppinud riigikeelt,

tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on väljendanud kahetsust sooritatud kuritegude osas.

Vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Eelmärgitu ei too aga ka

ringkonnakohtu hinnangul kaasa S. Varakini tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve

alla vabastamist. Seda põhjusel, et täheldatavad on ka tegurid, mis tingivad tema vanglakaristuse

kandmise jätkumise – s.o süüdimõistetu kuriteo asjaolud ja tema isik (sh süü suurus, isikuomadused

jms).

6. Kolleegium märgib siinkohal, et kuriteo asjaoludel ja süüdlase isikul, s.o KarS § 76 lg-s 4

esimestena nimetatud punktidel, on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel suur kaal. Praeguselt tähendab see vajadust olulisena arvesse võtta, et S. Varakin

kannab karistust omakasu ajendil toime pandud tapmiskatse, tapmise, väljapressimise ja

lõhkeseadeldise ebaseadusliku käitlemise eest. Ehk siis, tegemist oli mitme äärmiselt raske kuriteoga.

Kui nüüd vaadata S. Varakinile mõistetud vangistuse pikkust (18 aastat), siis on tema kandmata

karistusosa (9 aastat) tema kuritegude tehiolusid ja süü suurust vaadates ilmselgelt liiga pikk aeg.

Süüdimõistetu praegune vabanemine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Nimelt tuleb tähele

panna, et süüteo eest mõistetud karistus ei kanna üksnes eri-, vaid ka üldpreventiivset eesmärki. See

tähendab, et raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ära kantav karistus peab andma ühiskonnale

selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul

viisil. Lisaks, karistuse eripreventiivset sihti arvestades, on S. Varakini kuritegude asjaolude põhjal

ning tema isikut arvestades põhjendatud esimese kohtuastme kahtlus selleski, et süüdimõistetu võib

vabaduses kuritegelikult käituda ka edaspidi. Ehk siis S. Varakini karistuse üld- ja eripreventiivseid

eesmärke täidetuiks lugeda veel ei saa ning määruskaebuse väited (s.o positiivsete asjaolude

esiletoomine, vangla riskihindamise protsendid, kinnipeetava kuritegudeni viinud asjaolud, tema

poolt endale seaduskuulekate eesmärkide püstitamine,) ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei

veena.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus