1-16-5786/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-5786

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Deivis Kekišev süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p

1, § 199 lg 2 p 4, § 213 lg 2 p 1,.§ 121 lg 2 p 2, § 113 lg 1 -

§ 25 lg 2 ja § 120 lg 1 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 25. oktoobri 2016

otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Deivis Kekišev, apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Deivis Kekiševi apellatsioon Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 25. oktoobri

2016 kohtuotsusele läbi vaatamata.

2. Tagastada apellatsioon Deivis Kekiševile.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2016. a otsusega tunnistati Deivis Kekišev süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, § 266 lg

2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 213 lg 2 p 1,§ 121 lg 2 p 2, § 113 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 120 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 järgi

mõisteti D. Kekiševile karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati D. Kekiševile mõistetud

karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvatakse alates

16. märtsist 2016. Samuti lahendati tsiviilhagi, kriminaalasja kulude ja asitõenditega seotud küsimused.

2. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 25. oktoobril 2016 ning selle väljatrükk anti samal päeval süüdistatav D.

Kekiševile allkirja vastu üle. 25. oktoobri kohtuistungi protokollist nähtuvalt avaldasid D. Kekišev ja tema kaitsja, et

loobuvad apellatsiooniõigusest (II kd, tlk 164).

3. 3. novembril 2016 esitas D. Kekišev apellatsiooni, milles taotleb vaadata läbi kriminaalasi temale esitatud

süüdistuses KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning kvalifitseerida see KarS § 121 järgi, kuna tegu ei olnud

ettekavatsetud ning kannatanule eluohtlikke vigastusi ei põhjustatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava D. Kekiševi apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 2

alusel jätta läbi vaatamata ning tagastada apellatsiooni esitajale.

Kui kohtumenetluse pooled ei soovi kohtuotsust edasi kaevata ja on huvitatud selle kiirest

jõustumisest, on neil õigus loobuda apellatsiooniõigusest. Ehkki seadustik ei sätesta sõnaselgelt

apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid riigikohtu

praktikas (lahend nr 3-1-1-60-05) on leitud, et mõiste „apellatsiooniõigusest loobumine“

tähendab seda, et isik kaotab õigus kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada (mutatis mutatis).

Praegusel juhul nähtub maakohtu istungi protokollist, et nii D. Kekišev kui ka tema kaitsja on

avaldanud, et loobuvad apellatsiooniõigusest (II kd, tlk 164). Seega puudus maakohtul vajadus

põhistatud kohtuotsuse tegemiseks.

Sellele vaatamata märgib ringkonnakohus, et D. Kekiševi edasikaebus kuuluks läbi vaatamata

jätmisele veel sellelgi alusel, et apellant ei ole KrMS § 319 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul

teatanud otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist, kui sellest teatamine on

kohustuslik. KrMS § 319 lg 1 kohaselt teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

5. Kuivõrd Tartu Maakohtu kohtuotsus kuulutati 25. oktoobril 2016, oli apellatsiooniteate esitamise viimaseks

päevaks 1. november 2016. (kuupäev oli otsuse edasikaebamise korda selgitavas osas välja toodud). Nimetatud

kuupäevaks ei teatanud süüdistatav D. Kekišev ega tema kaitsja otsuse teinud kohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-35-05 on asutud seisukohale, et KrMS § 319 lg-s 1 sätestatu puhul on tegemist

absoluutse nõudega ning Riigikohtu asjassepuutuva praktika kohaselt tuleb juhtudel, kus nimetatud nõuet on

rikutud, apellatsioon jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et kuna D. Kekišev ega tema kaitsja ei ole seaduses

sätestatud tähtaja jooksul kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud ega taotlenud apellatsiooniteate

esitamise tähtaja ennistamist, tuleb D. Kekiševi apellatsioon jätta läbi vaatamata.

6. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus D. Kekiševi apellatsiooni läbi vaatamata ning

tagastab selle esitajale.

/allkiri/

Maarika Kuusk

Kohtunik