4-16-6867/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number 4-16-6867 (2330,16,003448)

Kohtukoosseis Mati Kartau

Väärteoasi E.H LS § 227 lg 4 järgi

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 24. oktoobri 2016 määrus kohtuvälise menetleja otsusele nr 2330,16,003448 esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik E.H, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 24. oktoobri 2016 määrus täies ulatuses ja saata E.H kaebus Viru Maakohtu Narva kohtumajale menetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud 1. esitas 20.09.2016 Viru Maakohtule kaebuse PPA Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna E.H

ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 02.09.2016 otsuse nr 2330,16,003448 peale. Nimetatud otsusega karistati E.H LS § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot ja LS §

227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

2. vaidlustas ainult lisakaristust, märkides, et juhilubade äravõtmine jätab ta tööst ilma. Kaebuses E.H

Samuti on tal juhilube vaja oma haige ema ravile viimise pidevaks transpordiks. Ta palub arvestada kergendavaid asjaolusid ja varasemate trahvide täielikku tasumist.

3. Maakohtu 23.09.2016 määrusega jäeti E.H kaebus käiguta. Maakohus leidis, et kaebuses esinevad puudused VTMS § 115 lg 1 p 9 ning lg 3 p 1 ja 2 mõttes, st kaebuses pole

märgitud isikuid, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendeid, mida taotletakse uurida; pole märgitud, kas

kaebaja soovib kohtuistungist osa võtta ja kas ta soovib istungile kaitsjat. Puuduste kõrvaldamiseks anti aega 15 päeva alates määruse kättesaamisest. E.H sai määruse kätte 04.10.2016.

4. Maakohtu 24.10.2016 määrusega jäeti E.H kaebus läbi vaatamata.

Maakohus märkis, et puudused jäeti tähtajaks kõrvaldamata. Maakohtusse saabus küll 17.10.2016 E.H kaebus, kuid see oli täpselt sama mis esialgne kaebus ja puudusi ei kõrvaldatud. Määruskaebus

5. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 24.10.2016 E.H määruse ja saata kaebus maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Määruskaebuse kohaselt maakohus lähenes formaalselt esitatud kaebuse vormistamise nõuetele ja jättes kaebuse läbi vaatamata, piiras sellega kaebaja põhiseaduslikku õigust saada riigilt kaitset.

7. Kaebaja leiab, et tema kaebusest oli üheselt aru saada, kes on kaebaja ja millise otsuse peale ta kaebab ning taotluse sisu ja selle põhjendused. Seetõttu peab ta põhjendamatuks kohtu nõuet, et tuleb näidata isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendid, mida taotletakse uurida. Kaebajal ei olnud selliseid taotlusi ja seetõttu neid küsimusi kaebuses ei käsitlenud. Kaebaja märgib, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Samuti peab ta põhjendamatuks kohtu nõuet, et tuleb näidata, kas kaebaja soovib kohtuistungist osa võtta ja kas ta soovib istungile kaitsjat. Kaebaja märgib, et VTMS § 126 lg 1 kohaselt kaebaja osavõtt kohtulikust arutamisest on kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. Kaitsja osavõttu reguleerib aga VTMS § 19 lg 3. Veel märgib ta, et kaebaja kohustused sätestab VTMS § 19 lg 4, ülejäänud on aga tema õigused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 24.10.2016 määrus tuleb tühistada ja E.H kaebus tuleb saata Viru Maakohtu Narva kohtumajale samas kohtukoosseisus menetluse jätkamiseks, lähtudes VTMS 12. peatüki sätetest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

9. Ringkonnakohus märgib, et formaalselt on maakohus õigesti lähtunud VTMS §-s 115 lg 1 p 9 ning lg 3 p 1 ja 2

sätestatust, kuid alati ei saa lähtuda ainult kaebuse vormistamise nõuete rangest kinnipidamisest, kui tegelikult

kaebuse sisu on üheselt arusaadav. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja vastuväited on asjakohased (vt p 7).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus pidanuks eelkõige lähtuma kaebuse sisust, kus vaidlustati ainult

juhtimisõiguse äravõtmist. Sellise taotluse korral tavaliselt ei ole alust isikuid istungile kutsuda või tõendeid

uurida, sest tegemist pole süü tuvastamiseks vajalike tõendite uurimisega, vaid mõistetud karistuse

vaidlustamisega. Samal põhjusel ei ole ka vaja ületähtsustada küsimust, kas kaebaja soovib ise või koos kaitsjaga

istungil osaleda. Kui maakohus pidas vajalikuks kaebusest tulenevalt kaebaja osavõttu istungist, siis seda

reguleerib VTMS § 126 lg 1. Õigust kaitsjale reguleerib aga VTMS § 19 lg 1 p 2 ja selle õiguse realiseerimine on

menetlusaluse isiku otsustada. Kaitsja kohustuslikku osavõttu aga reguleerib VTMS § 19 lg 3.

10. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et kaebus tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks (vt p 8). /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik