1-15-5328/108 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 9. novembri 2015 otsusega mõisteti S.S-ile KarS § 199 lg 2 p-de 7, vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26. juuni 2015 ja karistuse kandmise lõpuks 26.
Legislator headnote
AI generated1-15-5328/108 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 9. novembri 2015 otsusega mõisteti S.S-ile KarS § 199 lg 2 p-de 7, vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26. juuni 2015 ja karistuse kandmise lõpuks 26.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-15-5328
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. oktoobri 2016
määrus S.S-i (ik
) tingimisi enne
xxx
tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu S.S, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 5. oktoobri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist
kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates
päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Harju Maakohtu 9. novembri 2015 otsusega mõisteti S.S-ile KarS § 199 lg 2 p-de 7,
9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ning § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud
vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26. juuni 2015 ja karistuse kandmise lõpuks 26.
detsember 2017.
2. Viru Vangla esitas 23. septembril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.S-i
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 5. oktoobri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne
tähtaega vabastamata. S.S on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes käesoleval
hetkel kannab neljandat reaalset vanglakaristust. S.S ei ole enda jaoks vastavaid
järeldusi teinud ning ei ole suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seadusekuulekalt. B.Y
puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole
kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. S.S on aastaid
elatunud taskuvargustest ja tema eluviisi võib pidada teisi ärakasutavaks. Lisaks sellele omab
S.S karistuse kandmise ajal kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohtu arvates on
paljasõnalised süüdimõistetu selgitused eluviisi muutmise ja elukaaslasega koos elamise
kohta, kuna tal oli ka varasemalt olemas elukaaslase toetus ja legaalne sissetulek. Hoolimata
sellest jätkas S.S kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et kuritegude korduvust ja
iseloomu arvestades ei ole S.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.
Seeläbi saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Lisaks ei ole tema vabastamine
kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.S , kes taotleb Viru Maakohtu määruse
tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Maakohus juhindus määrust
tehes ainult oma isiklikest veendumustest. S.S leiab, et vanglaadministratsioon on teda
jälginud viimase aasta ja kolme kuu jooksul. Kui ta oleks karistuse kandmise ajal halvasti
käitunud, siis ei oleks vangla andnud nõusolekut tema vabastamiseks. S.S toob välja, et
tal ei ole karistuse kandmise ajal ühtegi rikkumist ega kartserisse paigutamist. Ka prokurör ei
olnud kohtuistungil tema vabastamise vastu. Sellest hoolimata otsustas maakohus, et vangla,
prokuröri ja kaitsja arvamus ei loe ning juhindus enda seisukohtadest. S.S leiab, et
varem või hiljem saabub iga inimese jaoks aeg mõtestada ümber ja asuda hindama oma
tegevust ning eluviisi. S.S-i sõnul on tema elu ümberhindamisel tähtis roll tema
elukaaslasel Olga Sultanoval. Süüdimõistetu nägi, milliseid kannatusi ja valu ta talle tekitas
ning ta andis endale lubaduse, et see on viimane kord, mil ta satub vanglasse. S.S lubab
lõpetada kuritegeliku elu. Ta on teinud kõike, mis on olnud tema võimuses, et võimalikult
kiiresti vabadusse pääseda, kuid lootus suri 5. oktoobril. S.S ei saa aru, kuidas ta peaks
käituma, et vabadusse pääseda. S.S palub ringkonnakohtul asja läbi vaadates suhtuda
objektiivselt tekkinud olukorda ning arvestada poolt- ja vastuargumente.
Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega ega vabasta S.S vangistusest
tingimisi enne tähtaega. Kuna maakohus on kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis
hinnanud ning jõudnud motiveeritud järeldusele kinnipeetavat mitte vabastada, märgib
kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
6. S.S-i puhul on küll positiivne, et tal on vabaduses olemas kindel elukoht, toetav
elukaaslane ning ta soovib vabanemise korral tööle asuda, kuid ringkonnakohus nõustub
maakohtuga, et süüdimõistmise korral ei ole isiku ennetähtaegne vabastamine isikule
garanteeritud. Samuti juhib kriminaalkolleegium tähelepanu sellele, et kohus ei ole seotud
prokuröri ega vangla positsioonidega süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise osas ning
ainult kohus otsustab KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis arvestades, kas
kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.
7. Käesoleval juhul, hinnates KarS § 74 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, ei ole S.S-i
ennetähtaegne vabastamine võimalik. Maakohus on õigustatult jätnud S.S-i vangistusest
tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kaheksal
korral ning käesoleval hetkel kannab ta neljandat reaalset vanglakaristust. S.S on aastaid
endale sissetulekut teeninud läbi varguste ja kelmuste toimepanemise. S.S-i sedavõrd
suur korduvkaristatus ning kuritegude toimepanemise asjaolud näitavad, et ta ei ole suuteline
ühiskonnas kehtivatele reeglitele alluma ning ta ei ole teinud talle mõistetud karistustest
õigeid järeldusi. Varasemalt on isik kriminaalhooldusel viibides rikkunud ka katseaja
tingimusi. Sellest saab järeldada, et kriminaalhooldus ei ole piisav uute kuritegude
ärahoidmiseks. Lisaks eeltoodule välistavad süüdlase vabastamise praegusel hetkel ka
karistuse preventiivsed eesmärgid.
8. Juhindudes eeltoodust, leiab ringkonnakohus, et süüdlase varasem elukäik ja kuriteo
toimepanemise asjaolud ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.
9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru
Maakohtu 5. oktoobri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus