Legislator Case Law & Legislation
1-15-5328/108 AI generated

1-15-5328/108 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-15-5328/108
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 9. novembri 2015 otsusega mõisteti S.S-ile KarS § 199 lg 2 p-de 7, vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26. juuni 2015 ja karistuse kandmise lõpuks 26.

Legislator headnote

AI generated

1-15-5328/108 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 9. novembri 2015 otsusega mõisteti S.S-ile KarS § 199 lg 2 p-de 7, vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26. juuni 2015 ja karistuse kandmise lõpuks 26.

Keywords

AI generated
withdrawal of social benefits case of extreme hardship medical care requirements deportation despite health issues revival of benefit claim suspension of insurance benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-5328

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. oktoobri 2016

määrus S.S-i (ik

) tingimisi enne

xxx

tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu S.S, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 5. oktoobri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 9. novembri 2015 otsusega mõisteti S.S-ile KarS § 199 lg 2 p-de 7,

9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ning § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26. juuni 2015 ja karistuse kandmise lõpuks 26.

detsember 2017.

2. Viru Vangla esitas 23. septembril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.S-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 5. oktoobri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. S.S on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes käesoleval

hetkel kannab neljandat reaalset vanglakaristust. S.S ei ole enda jaoks vastavaid

järeldusi teinud ning ei ole suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seadusekuulekalt. B.Y

puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole

kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. S.S on aastaid

elatunud taskuvargustest ja tema eluviisi võib pidada teisi ärakasutavaks. Lisaks sellele omab

S.S karistuse kandmise ajal kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohtu arvates on

paljasõnalised süüdimõistetu selgitused eluviisi muutmise ja elukaaslasega koos elamise

kohta, kuna tal oli ka varasemalt olemas elukaaslase toetus ja legaalne sissetulek. Hoolimata

sellest jätkas S.S kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et kuritegude korduvust ja

iseloomu arvestades ei ole S.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Seeläbi saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Lisaks ei ole tema vabastamine

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.S , kes taotleb Viru Maakohtu määruse

tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Maakohus juhindus määrust

tehes ainult oma isiklikest veendumustest. S.S leiab, et vanglaadministratsioon on teda

jälginud viimase aasta ja kolme kuu jooksul. Kui ta oleks karistuse kandmise ajal halvasti

käitunud, siis ei oleks vangla andnud nõusolekut tema vabastamiseks. S.S toob välja, et

tal ei ole karistuse kandmise ajal ühtegi rikkumist ega kartserisse paigutamist. Ka prokurör ei

olnud kohtuistungil tema vabastamise vastu. Sellest hoolimata otsustas maakohus, et vangla,

prokuröri ja kaitsja arvamus ei loe ning juhindus enda seisukohtadest. S.S leiab, et

varem või hiljem saabub iga inimese jaoks aeg mõtestada ümber ja asuda hindama oma

tegevust ning eluviisi. S.S-i sõnul on tema elu ümberhindamisel tähtis roll tema

elukaaslasel Olga Sultanoval. Süüdimõistetu nägi, milliseid kannatusi ja valu ta talle tekitas

ning ta andis endale lubaduse, et see on viimane kord, mil ta satub vanglasse. S.S lubab

lõpetada kuritegeliku elu. Ta on teinud kõike, mis on olnud tema võimuses, et võimalikult

kiiresti vabadusse pääseda, kuid lootus suri 5. oktoobril. S.S ei saa aru, kuidas ta peaks

käituma, et vabadusse pääseda. S.S palub ringkonnakohtul asja läbi vaadates suhtuda

objektiivselt tekkinud olukorda ning arvestada poolt- ja vastuargumente.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega ega vabasta S.S vangistusest

tingimisi enne tähtaega. Kuna maakohus on kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis

hinnanud ning jõudnud motiveeritud järeldusele kinnipeetavat mitte vabastada, märgib

kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

6. S.S-i puhul on küll positiivne, et tal on vabaduses olemas kindel elukoht, toetav

elukaaslane ning ta soovib vabanemise korral tööle asuda, kuid ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et süüdimõistmise korral ei ole isiku ennetähtaegne vabastamine isikule

garanteeritud. Samuti juhib kriminaalkolleegium tähelepanu sellele, et kohus ei ole seotud

prokuröri ega vangla positsioonidega süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise osas ning

ainult kohus otsustab KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis arvestades, kas

kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.

7. Käesoleval juhul, hinnates KarS § 74 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, ei ole S.S-i

ennetähtaegne vabastamine võimalik. Maakohus on õigustatult jätnud S.S-i vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kaheksal

korral ning käesoleval hetkel kannab ta neljandat reaalset vanglakaristust. S.S on aastaid

endale sissetulekut teeninud läbi varguste ja kelmuste toimepanemise. S.S-i sedavõrd

suur korduvkaristatus ning kuritegude toimepanemise asjaolud näitavad, et ta ei ole suuteline

ühiskonnas kehtivatele reeglitele alluma ning ta ei ole teinud talle mõistetud karistustest

õigeid järeldusi. Varasemalt on isik kriminaalhooldusel viibides rikkunud ka katseaja

tingimusi. Sellest saab järeldada, et kriminaalhooldus ei ole piisav uute kuritegude

ärahoidmiseks. Lisaks eeltoodule välistavad süüdlase vabastamise praegusel hetkel ka

karistuse preventiivsed eesmärgid.

8. Juhindudes eeltoodust, leiab ringkonnakohus, et süüdlase varasem elukäik ja kuriteo

toimepanemise asjaolud ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 5. oktoobri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus