1-06-15133/49 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-15133

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. oktoobri 2016

määrus Mati Selbergi (ik 35406192749) tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Mati Selbergi kaitsja jurist Monica

Meristo-Dmitrijev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 12. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 15. märtsi 2007 otsusega mõisteti Mati Selbergile KarS § 113 järgi

karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus ning suurendati M.

Selbergi karistust Tartu Maakohtu 18. mai 2006 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse

ärakandmata osa 4 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti M. Selbergile 12 aastat

4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15. märts 2007.

2. Viru Vangla esitas 5. oktoobril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Selbergi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 12. oktoobri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. M. Selberg on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning kannab

viiendat reaalset vanglakaristust. Käesoleval ajal kannab süüdimõistetu karistust raske I astme

isikuvastase kuriteo ees. Maakohtu hinnangul viitab jätkuv kuritegude toimepanemine sellele,

et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta

on võimeline käituma seaduskuulekalt. M. Selbergi puhul on olemas tõenäoline kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk ja uute kuritegude toimepanemise oht, kuna tal

puudub vabaduses kindel töökoht ning süüdimõistetul oli probleeme alkoholi

liigtarvitamisega, mistõttu võib tal tekkida tagasilanguse perioode. Maakohus hindas

positiivsena seda, et M. Selberg on kinnipidamiskohas viibides töötanud, läbinud

sotsiaalprogramme ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid samas leidis kohus, et

positiivsed asjaolud ei kaalu üle tema käitumist enne kinnipidamiskohta sattumist ning

toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus leidis, et arvestades toimepandud kuriteo raskust,

ei ole M. Selbergi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud.

Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud

ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Süüdimõistmise korral ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud ning kuritegu

toime pannes tuleb arvestada asjaoluga, et ära tuleb kanda kogu mõistetud karistus.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Selbergi kaitsja Monica

Meristo-Dmitrijev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning M. Selbergi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta vangla

iseloomustuse positiivse osa ja ei ole arvestanud asjaoluga, et M. Selberg on läbinud kõik

sotsiaalprogrammid, ta osaleb tööhõives ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kui M.

Selberg peab oma karistuse lõpuni vangistuses ära kandma, siis arvestades tema kõrget iga,

saab tema resotsialiseerumine olema väga raske. Toimepandud kuriteost on möödas juba

kümme aastat. M. Selberg on ümber kasvanud ja jõudnud vangistuses viibides peaaegu

pensioniikka. Kaitsja sõnul on alkoholi mainimine asjakohatu, sest M. Selberg pole kümme

aastat alkoholi tarvitanud. Toimepandud kuriteo raskus ei saa olla mittevabastamise

põhjuseks, sest positiivsed asjaolud kaaluvad selle üle. Riske saab vabaduses maandada M.

Selbergi allutamisega kriminaalhooldusele. Kui M. Selberg käesoleval ajal vabastada, siis

saaks tema üle teostada kontrolli kahe aasta kestel ning tal oleks võimalik saada

kriminaalhooldaja abi resotsialiseerumiseks. Kinnipeetav omab motivatsiooni oma käitumist

muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Edaspidine vangistus ei anna ühiskonnale ega M.

Selbergile enam midagi, sest ta on aru saanud oma teost ja selle tagajärgedest. Maakohus ei

ole põhjendanud, miks ta ei arvesta M. Selbergi puhul ühegi positiivse asjaoluga ning

maakohtu määrus on ühekülgne ja kantud soovist mitte M. Selbergi ennetähtaegselt

vabastada, kuigi selleks on kõik eeldused olemas. Kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine

on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse peamine prioriteet, mille jaoks on oluline vanglavälise

sotsiaalse sidususe olemasolu, so kodu-töö-suhtlusringkond. Sellest tulenevalt ei pea

ennetähtaegse vabastamise jaoks olema erandlikke asjaolusid, sest seadus seda ei nõua.

Ringkonnakohtu järeldused

5. Ringkonnakohus ei vabasta M. Selbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub

maakohtu põhjendustega. KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud kogumis ei toeta süüdimõistetu

ennetähtaegset vabastamist. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid

hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

6. M. Selbergi on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning käesoleval hetkel kannab

viiendat reaalset vanglakaristust raske I astme isikuvastase kuriteo eest, milleks on tapmine.

Muuhulgas on M. Selbergi varasemalt karistatud surma põhjustamise eest ettevaatamatusest ja

raske ning üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest raskendavatel asjaoludel. Seega

saab öelda, et M. Selbergile on omane vägivaldne käitumine. Ka Viru Vangla poolt koostatud

arvamusest nähtub, et isikule on omased mõningad kuritegelikud hoiakud nagu näiteks oma

kuritegude õigustamine. Iseloomult on M. Selberg kergesti ärrituv ja ärritudes ei valitse oma

emotsioone. Samuti on M. Selbergil diagnoositud alkoholisõltuvus ning kõik vägivaldsed

kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Arvestades M. Selbergi varasemat elukäiku ning

toimepandud kuritegusid, puudub ringkonnakohtul veendumus, et M. Selberg suudab

vabaduses olles õiguskuulekalt käituda.

7. Mis puudutab määruskaebuses väljatoodut, et M. Selbergi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine ning tema kriminaalhooldusele allutamine aitaks M. Selbergil

resotsialiseeruda ning vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski, siis nähtub kriminaalasja

materjalidest, et M. Selbergile on antud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi

tingimisi vabaduses allutades ta kriminaalhooldusele, kuid M. Selberg ei ole talle mõistetud

karistustest õigeid järeldusi teinud. Ta rikkus kriminaalhooldusnõudeid ja jätkas uute

kuritegude toimepanemist. Sellest saab järeldada, et M. Selberg ei ole suuteline reeglitele

alluma ning kriminaalhooldus ei ole piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Määruskaebuses

heidab kaitsja maakohtule ette, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud M. Selbergi

iseloomustavate positiivsete asjaoludega. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Selbergi

puhul on küll positiivne, et tal puuduvad kinnipidamiskohas kehtivad distsiplinaarkaristused

ning ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja tööhõives, kuid samas ei taga

õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal automaatselt ennetähtaegset vabastamist.

Maakohus on õigustatult leidnud, et M. Selbergi iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu

üle M. Selbergi iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on süüdimõistetu varasem

elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud.

8. M. Selbergi karistusaeg lõppeb alles 11. augustil 2019 ning tema ennetähtaegne vabastamine

oleks käesoleval juhul ennatlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Selbergi

praegune tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna

õiglustunnet. Kokkuvõtvalt – just M. Selbergi varasem elukäik, asjaolu, et ta ei ole

varasematest mõistetud karistustest mingisuguseid järeldusi teinud ning viimase toimepandud

kuriteo raskus on asjaoludeks, mis ei võimalda M. Selbergi tingimisi ennetähtaega

vangistustest vabastamist.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 12. oktoobri 2016 määrus muutmata, M. Selberg vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus