4-16-6290/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2016, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-6290

Väärteoasi Z.D

väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti

prefektuuri Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 03.08.2016 otsus väärteoasjas nr: 2303,16,000812

Kohtumenetluse pooled: Z.D Kaebuse esitaja menetlusalune isik :

(ik: xxx, elukoht: xxxx );

Kaebuse esitaja lepinguline kaitsja: Monica Meristo- Dmitrijev; Kohtuväline menetleja: Põhja Politseija Piirivalveameti

prefektuur. Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Z.D

kaebus jätta rahuldamata.

Jätta muutma Põhja korrakaitsebüroo ta Politseija Piirivalveameti prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant

Kairi Palitsa 03.08.2016 otsus väärteoasjas nr: 2303,16,000812, millega määrati Z.D-le karistuseks LS § 224 lg 2 alusel põhikaristusena sõid juhtimisõiguse uki äravõtmine 6 (kuueks) kuuks.

LS § 127 kohaselt kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse on Z.D jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud:

1. 11.07.2016 koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri juhtivpiirivalvur Marek Luts menetlusaluse isiku Z.D suhtes väärteoprotokolli AB1493103 väärteoasjas 2303,16,000812 selle kohta, et Z.D 11.07.2016 kell 06.16 Harjumaal Tallinnas Lootsi tn 13 tulles Lootsi tn 14 poolt, xxxx xxxx juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,31 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,36 mg/l +/ 0,05. Mõõdetud mõõteseadmega Alcotest - 7110 Typ MKIII EST nr. ARDM-0067, taatlemistunnistus nr TTRC-16-00056. Menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik Z.D väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politseija Piirivalveameti prefektuuri Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 03.08.2016 otsusega väärteoasjas nr ,16,000812 määrati menetlusalusele isikule Z.D-le 2303

LS

§ 224 lg 2 alusel põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks (karistuse määramisel juhindus kohtuvälise menetleja ametnik KarS § 481 lõikest 1 ja § 56 lõikest 1).

3. 26.08.2016 esitas menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Viru

Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse Politseija Piirivalveameti prefektuuri Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 03.08.2016 otsuse väärteoasjas nr 2303,16,000812 tühistamiseks. Kaebuse esitaja vaidlustab b kaebuses, et teda kutsuti otsuse täielikult. Z.D selgita ootamatult mitu päeva ettenähtust varem tööle. Ta lootis, et tal ei esine enam alkoholi nähte, kuid siiski olid jääknähud. Ta ootas sadamas tund aega ja siis oli näit juba 0 ning tal lubati järgmise laevaga Soome tööle sõita. Tööl on ta ainuke inimene, kellel on C-kategooria juhiluba ning tema ainukesena Neid viib ühelt objektilt teisele tellinguid ja suuremaid tööriistu.

asjaolusid lubab Z.D

kinnitada dokumentaalselt lähiajal. Kaebuse esitaja sõnul puuduvad menetlusalusel isikul varasemad rikkumised ja tal on püsiv sissetulek ning seetõttu palub ta muuta karistuse liiki ning määrata karistuseks rahatrahv. Lisaks selgitati, et juhilubade äravõtmisega kaoks ära töö, mis tekitaks taas raske olukorra. Ühtlasi on Z.D ülalpidamisel alaealine laps. Samuti, kui kohus peaks vajalikuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, siis palutakse seda teha mitte kauemaks kui üks kuu. Seega palub kaebuse esitaja tühistada vaidlustatud otsus ja teha antud asjas uus otsus, millega muuta karistust mõistes karistuseks rahatrahv. Alternatiivina, kui kohus peab siiski vajalikuks juhtimisõiguse äravõtmist, siis võtta ära see mitte kauemaks kui üks kuu. palub

4. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas 09.09.2016 kohtule oma seisukoha, milles tõi välja, et kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega. Käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime enamohtliku väärteo. Väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lõikes 2 ettenähtud väärteona. Isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,36 milligrammi, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,31 milligrammi liitri kohta. Käesoleval juhul võib LS § 224 sätestatud alkoholipiirmäära ületamise keskmises määra lähedast määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü suurus tuleb hinnata keskmisest väiksemaks. Z.D käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58 ja § s 57, menetluse käigus tuvastatud ei ole Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõnealust - . väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, sest tarvitades alkoholi, viis kaebaja end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõidukijuhile keelatud. Sellise seisundi möödumise kindlakstegemine eeldab isiku aktiivset tegevust oma terviseseisundi kontrollimisena alkomeetri abil. Juhul, kui isik endal keelatud seisundi möödumist ei kontrolli ja asub mootorsõidukit juhtima, tegutseb ta vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-99-06 osutanud sellele, et kellegi tegelik karistuslik e hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku e isikut. iseloomustab asjaolu, et Z.D

karistusregistri andmetel on teda varem korduvalt (seitsmel korral) liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, sh ka LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Nimetatud karistused on kehtivad. Kaebajale varem politsei poolt karistuseks määratud rahatrahvid on isik jätnud tähtaegselt tasumata. Seega on kaebaja näol tegemist isikuga, keda on varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest karistatud, kuid - määratud karistus ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab uute enamohtlike väärtegude toimepanemist. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtuväline menetleja seisukohal, et rahatrahv, kui karistusliik, on end kaebaja puhul ammendanud ning tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust . Lahendis nr 3-

– juhtimisõiguse äravõtmist

1-1-10-03 on Riigikohus väljendanud seisukohta, mille kohaselt korduvalt alkoholijoobes Menetleja on seisukohal, et Z.D

puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Seonduvalt kaebuses osutatud juhtimisõiguse vajalikkusega seoses tööga, märgib kohtuväline menetleja, et see on küll inimlikust aspektist vaadatuna mõistetav, kuid ei ole aluseks juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmiseks. Kaebaja oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmisel. Samas teadis juhtimisõiguse saanud ja seetõttu eeldatavalt liiklusnõudeid teadev kaebaja ka seda, et mootorsõiduki juhtimisele juhile keelatud seisundis võib järgneda rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine põhi või lisakaristusena ning seetõttu karistusest tingitud ebamugavused edasise - elu korraldamisel. Juhtimisõiguse vajalikkus ei tekkinud kaebajale pärast vaidlustatud otsuse kättesaamist, vaid need asjaolud olid olemas nii enne väärteo toimepanemist kui ka väärteo toimepanemise ajal. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ja et tema senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks Z.D säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest. Kaalunud riivatavaid õigushüvesid, asus kohtuväline menetleja seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka menetlusaluse isiku enda elu ja tervise näol üles kaebuses esitatud põhjused. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liiklusreeglite raske eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumistest hoidumine.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku karistamine põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega sanktsiooni keskmises määras, so 6 (kuueks) kuuks on proportsionaalne isiku süü suurusega, vajalik nii erikui üldpreventiivsetel kaalutlustel ning alused karistuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused:

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et Z.D kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2303,16,000812 tuleb jätta muutmata.

8. Menetlusalust isikut süüdistatakse LS § 69 lg 3 rikkumises, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi ning selle – eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuuni. kaheteistkümne

9. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 punktide 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Z.D poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, milleks on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja ülekuulamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, koopia isiku passist ning väärteoprotokollis AB1493103 sisalduv menetlusaluse isiku ütlus juhtunu kohta.

Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 18) nähtub, et 11.07.2016 Lootsi 13 Tallinnas Põhja prefektuuri piirivalvur Keidi Purde võttes arvesse, et Z.D juhtis 11.07.2016 sõidukit reg.märgiga ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et xxxx xxxx juh sõiduki juhtimiselt LS § i suust tuleb alkoholilõhna, otsustas kõrvaldada Z.D

91 lg 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud p ndis, alates 11.07.2016 kell 06.16 kuni asjaolude iirmäära või et ta on joobeseisu äralangemiseni.

Tunnistaja Keidi Purde

ülekuulamise protokollist (tl 1 ) nähtub, et täites tööülesandeid 11.07.2016 kell 06. mis tuli Lootsi 14 poolt ja

16 Tallinnas, peatas Keidi Purde mootorsõiduki, liikus Lootsi 13 suunas reg.nr. xxxx juhtis Z.D (ik xxx). . Mootorsõidukit

Tunnistaja t na ning kontrollis isiku joovet undis juhi suust tugevat alkoholilõh indikaatorvahendiga, mille näit oli 0,36 mg/l. Seejärel toimetati menetlusalune isik tõendusliku alkomeetri juurde. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 20) nähtub, et allutati kontrollile Z.D 11.07.2016 kell 06.16 ning kasutades indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 plus nr A408171 mõõdeti väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0, Z.D

36 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl ) nähtub, et 11.07.2016 kell 06.33-06.39 kasutades tõenduslikku alkomeetrit 0067, mõõdeti Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr. ARDM-

Z.D väljahingatava õhu alkoholisisalduse lõplikuks lugemiks 0,36 mg/l laiendmääramatusega 0,05 mg/l, mis teeb lõplikuks mõõtetulemuseks 0,31 mg/l. Lisaks ülaltoodule kohus süüteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu tõendatuks veel loeb

menetlusaluse isiku Z.D ütlustega, mis nähtuvad väärteoprotokollist AB1493103 (tl 16), mille kohaselt juhtis ta autot alkoholijoobes ja kiirustas laevale. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja seisukoha ja põhjendustega selles, et menetlusalune isik pani süüteo toime kaudse tahtlusega. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik Z.D rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine

VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

10. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks saab pidada süü tunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja määras LS § 224 lg 2 alusel põhi Z.D-le karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmises määras, so kuueks kuuks.

Kohus on seisukohal, et karistuse on karistus on määranud pädev kohtuväline menetleja, proportsionaalne ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud nii karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega – õiguskorra kaitsmise huvidega, kui ka eripreventiivse eesmärgiga – võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et LS § 224 lg 2 alusel määratud juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks (sanktsiooni keskmises määras) on kooskõlas süüteo raskusega ning võtab arvesse karistust kergendavat asjaolu, milleks on süü tunnistamine. Menetlusalune isik väitis kaebuses, et tal puuduvad varasemad rikkumised. Tegelikult on Z.D eest karistatud 7 karistusregistri andmetel liiklusalaste väärtegude toimepanemise korda, sh ka LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Kaebajale varem politsei poolt karistuseks määratud rahatrahvid on isik jätnud tähtaegselt tasumata. Seega on kaebaja näol tegemist isikuga, keda on varem LS §-s 224 lg 2 sätestatud süüteo eest karistatud, kuid määratud karistus ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab uute enamohtlike väärtegude toimepanemist.

Eeltoodust tulenevalt on kohus kohtuvälise menetlejaga samal seisukohal, et rahatrahv, kui karistusliik, on end kaebaja puhul ammendanud ning tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust – juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuses toodud selgituste kohaselt on - menetlusalune isik tööl ainuke inimene kellel on C kategooria juhiluba ja tema ainukesena viib ühelt objektilt teisele tellinguid ning suuremaid tööriistu. Eelnimetatud asjaolu lubas kaebuse esitaja kinnitada dokumentaalselt. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja selgitus paljasõnaline, sest menetlusalune isik ei ole kohtule eelnevalt nimetatud tõendit esitanud.

Lisaks mainis kaebuse esitaja, et tal on ülalpidamisel alaealine laps ning et juhilubade äravõtmisega kaotaks ta töö ning see omakorda tekitaks raske olukorra. See, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga ning et tal on ülalpidamisel alaealine laps, ei saa olla aluseks karistuse muutmisel. Kaebaja oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmiseks, samuti oli kaebaja teadlik sellest, et mootorsõiduki juhtimisele juhile keelatud seisundis võib järgneda rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine põhivõi lisakaristusena. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või ettenähtud neile seaduses rangusega ei reageerita. 11. -dest 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 135 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § jätab kohus Z.D kaebuse rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 03.08 2303,16,000812 muutmata. .2016 otsuse väärteoasjas nr:

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp