2-16-114015/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

10. november 2016

Tsiviilasja number ja hagi ese

nr 2-16-114015

Osaühing ProInkasso hagi Janno Oja vastu 02.04.2012

sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise

kokkuleppest tuleneva võla 1917,34 euro väljamõistmiseks

Menetleja

kohtunik Kadi Aavik

Hageja

Osaühing ProInkasso (registrikood 11078689; aadress Ravila 59,

51014, Tartu, e-post andrus@proinkasso.ee )

Hageja esindaja

Evelin Jõgar (Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ, registrikood

12614718, aadress Kastani 39-27, 50410, Tartu, e-post

menetlus@ejlegal.ee )

Kostja

Janno Oja (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx, xxxxx,

Viljandi, e-post xxxxxxxxxxxxxxxx )

Kostja esindaja

vandeadvokaat Raul Oberg (Advokaadibüroo Oberg & Partnerid,

aadress Rüütli 14-201, 80010, Pärnu, e-post raul@obergab.ee )

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-114015.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Välja mõista Osaühingult ProInkasso Janno Oja kasuks kostja kantud menetluskulud

summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot (sh käibemaks 23,33 eurot) ja tasumata ning

väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Lõpetada menetluskuludelt viivise

arvestus, kui see võrdsustub 140 euroga.

4. Tagastada määruse jõustumisel Osaühingule ProInkasso 112,50 eurot (konto nr

EE7822002210270197743, selgitusega „Riigilõivu tagastus tsiviilasjas 2-16-114015“).

5. Toimetada määruse koopia kätte hagejale ja kostjale ning nende esindajatele.

Edasikaebamise kord

TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtule kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TsMS § 661 kohaselt on

määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS

1. Hageja on 30.06.2016 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele

kostja esitas 29.07.2016 vastuväite, mistõttu edastati tsiviilasi menetlemiseks Tartu Maakohtule.

2. Hageja on 15.08.2016 esitanud kostja vastu hagiavalduse 02.04.2012 sõlmitud võla

tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppest tuleneva võla 1917,34 euro

saamiseks. Kostja avaldas 06.09.2016 vastuses muuhulgas, et vaidlusalusel 02.04.2012

dokumendil olev allkiri on võltsitud ega kuulu kostjale. Hageja on 16.05.2016 esitanud kohtule

hagist loobumise avalduse, taotledes menetluse lõpetamist ning ühtlasi poole riigilõivu summas

112,50 eurot tagastamist, paludes jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude osas põhjendab hageja, et TsMS § 200 lõikele 1 kohaselt on menetlusosaline

kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja on nimetatud kohustust rikkunud

ning põhjustanud oma käitumisega ise olukorra, kus hageja esitas kostja vastuväitele vaatamata

kohtusse hagi menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Nimelt esitas kostja maksekäsu

kiirmenetluses sisutu vastuväite, et „avaldaja nõue võlgniku vastu on esitatud alusetult ja on

täielikult põhjendamatu“. Kui kostja oleks esitanud maksekäsu kiirmenetluses vastuväite koos

sisuliste põhjendustega kokkuleppe allkirjade ehtsuse osas, ei oleks hageja lasknud asjal minna

üle hagimenetlusse ning kostja oleks saanud enda ja hageja võimalikke menetluskulusid vältida.

Lisaks on oluline märkida, et hageja esindaja saatis enne hagi esitamist 09.08.2016.a. kostja

esindajale kirja (tl 31), milles soovis kostja seisukohta kompromissi sõlmimise võimaluste osas,

eesmärgiga vältida mõlema poole huvides hagimenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid. Antud

kirjale vastust ei saabunud ning samuti ei olnud kostja esindajat võimalik telefoni teel kätte

saada.

Kostja, jättes maksekäsu kiirmenetluses oma vastuväite sisuliselt põhjendamata ning jättes oma

vastuväite sisu ja seisukoha avaldamata ka pärast seda, kui hageja esindaja pöördus enne hagi

esitamist kostja esindaja poole kompromissläbirääkimiste sooviga, on kasutanud oma

menetlusõigusi pahauskselt ning tekitanud hagejale (ja ilmselt ka endale) asjatult täiendavaid

menetluskulusid. Hageja andis seega kostjale võimaluse menetluskulusid vältida, kuid kostja

seda võimalust ei kasutanud. Hageja on teadlik, et TsMS § 168 lg 4 näeb ette üldreegli, mille

kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, kuid leiab, et

eelkirjeldatud asjaolude tõttu tuleb nimetatud üldreeglist kõrvale kalduda.

3. Kostja on 04.10.2016 seisukohas nõus menetluse lõpetamisega, kuid soovib kostja

menetluskulude summas 420 eurot (sh km) väljamõistmist hagejalt. Kostja tõendab oma

menetluskulusid 03.10.2016 arvega nr 161001 (tl 36) Kostja leiab, et tema menetluskulud tuleb

välja mõista hagejalt. Advokaadist esindaja õigusabi koosnes:

- maksekäsu kiirmenetluse avaldusega tutvumine ja makseettepanekule vastuväite koostamine –

0,5 tundi;

- hagimaterjalidega tutvumine ja analüüs ning konsultatsioon esindatavaga – 1 tund;

- hagile kostja vastuse koostamine – 2 tundi

Kokku on vandeadvokaat Raul Oberg osutanud kostja Janno Ojale õigusabi 3,5 tunni ulatuses.

Advokaadibüroos Oberg & Partnerid OÜ, mille kaudu vandeadvokaat Raul Oberg tegutseb, on

2016.a. kehtestatud advokaadi poolt osutatava õigusabi ühe tunni hinnaks 120 eurot (sh

käibemaks 20 eurot).

Kostja ei ole oma menetlusõigusi pahauskselt kasutanud. Õigustamatu, kohatu ja eluliselt

mitteusutav on hageja väide, et allkirjad dokumentidel on võltsitud kostja teadmisel ja

korraldusel. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vaidlusaluseid 02.04.2012.a.

dokumente lisama ei pidanud ega ka lisanud. Tõendite lühikirjeldusest maksekäsu kiirmenetluse

avalduses ei piisa, et anda hinnang tõendi sisu, vormi ja lubatavuse kohta. Hageja on maksekäsu

kiirmenetluse avalduses andnud ebaõige kinnituse, et on avaldajana esitanud andmed ausalt oma

parimate teadmiste kohaselt. TsMS § 485 lg 2 kohaselt ei ole makseettepanekule vastuväite

põhjendamine vajalik.

Hageja pidi arvestama, et ebaõige avalduse ja hagi esitamisega võib temal kaasneda kohustus

hüvitada kostja menetluskulud. Kostja poolt lepingulise esindaja kasutamine oli igati õigustatud.

Seonduvalt hageja lepingulise esindaja 09.08.2016.a. e-kirjaga osundab kostja, et selles ei ole

tuntud mingit huvi vastuväite põhjuste kohta, vaid lähtuti kompromissi võimalikkuse puhul

eeldusest, et hageja nõue on põhjendatud ja võimalik kompromiss võimaldaks võlgnikul vaid

vähendada tema poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust. Alles hageja poolt

esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide (tõendite) pinnalt sai kostja kujundada oma

kindla seisukoha dokumentide võltsituse ja nõude põhjendatuse osas. Kokkuvõtvalt leiab kostja,

et ebaõigete väidete ja kahtlaste tõendite esitamisega maksekäsu kiirmenetluses ja

hagimenetluses võttis hageja endale teadlikult riski, et temal tuleb hüvitada kostja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud, sealhulgas hagist loobumise korral. TsMS § 162 lg 4 ei ole käesoleval

juhul ka analoogia korras kohaldatav.

4. Hageja on 20.10.2016 veel kohtule täiendavalt avaldanud, et kostja on oma menetlusõigusi

kasutanud pahauskselt. Hageja lähtus kohtusse pöördumisel heast usust, et kokkuleppe on

allkirjastanud kostja. Hageja leiab, et maksekäsumenetluses tuleks vastuväidet põhjendada

tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kui võlgnikule oli tema vastu esitatud nõue

arusaamatu, siis oleks mõistlikult ja heas usus tegutsemise korral saanud lihtsasti avaldajaga

ühendust võtta nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks – vajalikud kontaktid olid

maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud. Võlgnik seda ei teinud ega reageerinud mingilgi

moel avaldaja poolt heas usus tehtud ettepanekule pidada kompromissläbirääkimisi

hagimenetluse ja sellega seonduvate kulude vältimiseks. Hageja on seisukohal, et vastuväite

põhjendused jäeti kostja poolt meelega avaldamata, et suurendada kostja menetluskulusid.

Vastuväite sisu varasemal avaldamisel ei oleks hagimenetlusega seotud kulusid kostjale

tekkinnud, kuna avaldaja ei oleks hagi kohtusse esitanud. Eeltoodud põhjendused annavad aluse

lugeda kostja menetluskulusid põhjendamatuks ja ebavajalikuks, arvestades samuti vaidluse

vähest keerukust ja kostja vastuse sisu ning pikkust. Samuti ei eeldanud põhjendamatu vastuväite

koostamine mingeid õigusalaseid teadmisi. Samuti on maksekäsumenetluses kõikide

menetluskulude hüvitamise ülempiiriks avaldaja jaoks 20 eurot, mistõttu ei saaks see hageja

hinnangul olla suurem ka võlgniku menetluskulude osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt

kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi

võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse.

6. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine alust menetluse lõpetamisest keeldumiseks ning kuna

hageja on hagist loobunud, võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel

tsiviilasjas menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei

saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti.

7. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis

menetluskulude jaotuse poolte vahel ja määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse.

8. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole

erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda TsMS § 168 lg-s 4 sätestatust, seetõttu

tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on seisukohal, et menetlusosaline ise

kannab enda poolt esitatavate tõendite kvaliteedi riski, mistõttu esitades kohtusse avalduse/hagi,

mis tugineb kontrollimata tõenditele, võtab hageja riski, et menetlus ei pruugi kulgeda hagejale

esmalt eelduslikult soovitud suunas. Samas möönab kohus, et ka kostja ei tohiks sellises

olukorras venitada vastuväidete esitamisega, millised on kostjale teada juba varasemalt, mistõttu

on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada kostjal väidetavalt tekkinud menetluskulusid.

9. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus kontrollib käesolevaga kostja lepingulise esindaja kulude kogusummas

420 eurot (sh km 70 eurot) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul on

vandeadvokaadi tunnitasu (120 eurot, sh käibemaks) aktsepteeritav ning kooskõlas advokaatide

tasumääradega. Kohus nõustub hagejaga osas, milles ta märgib, et kuivõrd maksekäsumenetluses

kõikide menetluskulude hüvitamise ülempiiriks avaldaja jaoks on 20 eurot, ei saaks see olla

suurem ka võlgniku menetluskulude osas. Arvestades maksekäsu kiirmenetluse vastuväite

lakoonilisust, ei ole põhjendatud hüvitada kostja menetluskulusid maksekäsumenetluses

suuremas ulatuses kui 20 eurot (sh käibemaks). Arvestades käesoleva tsiviilasja vaidluse vähest

keerukust ning kostja põhivastuväite olemust on kohtu hinnangul põhjendatud kostja

menetluskulud kohtumenetluses ühe õigusabitunni ulatuses, mis kulus kohtu arvates kostja

06.09.2016 kirjaliku vastuse koostamiseks. Kohus on seisukohal, et vastuse koostamine

käesolevas tsiviilasjas ei saanud olla nii aja- ning ressursimahukas, kui menetlusosaline üritab

seda kohtule näidata. Samuti ei arvesta kohus menetluskuludena kulusid, mis ei ole

kontrollitavad ega hinnatavad, s.o konsultatsioon kliendiga. Kohus saab arvestada

menetluskuluna esindaja tegevusi, mis on otseselt seotud konkreetse menetlusdokumendi, s.o

antud juhul kostja vastuse, koostamisega. Ka hagimaterjale, millega tutvuda, ei olnud käesolevas

tsiviilasjas palju, st sisuliselt vaid üks üheleheline võladokument (tl 13). Seega tuleb hagejalt

kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 140 (ükssada nelikümmend) eurot (sh käibemaks

23,33 eurot) (120 + 20).

10. Kuivõrd kostja on taotlenud menetluskuludelt ka viivist, rahuldab kohus TsMS § 177 lg 4

alusel kostja taotluse ja mõistab väljamõistetud menetluskuludelt hagejalt kostja kasuks alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

sätestatud määras. Kohus määrab, et menetluskulude viivisearvestus tuleb lõpetada, kui

viivisesumma võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 140 euroga.

11. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohasel tagastatakse hagist loobumise korral pool tasutud riigilõivust.

Hageja taotlusel tuleb menetluses tasutud riigilõivust kokku summas 225 eurot hagejale

tagastada 112,50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik