2-16-9619/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse kuupäev

11. november 2016 Kohtuasja number 2-16-9619 Kohtuasi XXXX hagi XXXX vastu põlvnemise tuvastamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja: Valeria Titova (S&T Õigusbüroo OÜ; e-post info@sslaw.ee)

Kostja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX)

Kolmas isik: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

R E S O L U T S I O O N

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta hageja 04.11.2016 esitatud taotlus rahuldamata.

Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik XXXXesitas 21.06.2016 Viru Maakohtule hagiavalduse XXXXvastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Viru Maakohus 27.06.2016 kohtumäärusega keeldus hagi menetlusse võtmast. Viru

Maakohus edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtusse. Kohus võttis hagi menetlusse 22.08.2016.

Hageja palub esitatud hagis tuvastada, et XXXXpõlvneb XXXX. Hageja ema XXXXja kostja XXXXsaid tuttavaks aastal 1997 fotosessioonil. Hageja ema ja kostja vahel tekkis koheselt tugev sümpaatia ning nende vahelised suhted hakkasid väga intensiivselt arenema. Paraku hageja ema ja kostja vahelised suhted ei kestnud kaua ning purunesid pöördumalt 2-3 kuu pärast tutvumist, kuna kostjal tekkisid uued suhted teise naisega. Kooselu lõppemise hetkeks teadis hageja ema, et ta on rase ning XXXX sündis tal tütar, kes on käesolevas asjas hageja. Seoses sellega, et lapse sünni hetkeks ei olnud lapse isa enam lapse emaga suhelnud ning lapse vastu huvi tundnud, jäi kanne lapse isa kohta sünnitunnistusele kandmata.

Kohus 19.09.2016 kohtumäärusega määras läbi viia DNA-ekspertiis, mille teostamise tegi ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 18.10.2016 tehtud ekspertiisiakti kohaselt kostja XXXXei saa olla hageja XXXXbioloogiline isa.

Hageja esitas 04.11.2016 kohtule taotluse korduva ekspertiisi määramiseks. Hagejal on kahtlus ekspertiisi tulemustes, sest hageja ema kinnitab asjaolu, et eostamise perioodil suguelu oli ainult kostjaga, st XXXX.

Kohtu seisukoht Kohus lahendab esmalt hageja taotluse korduva ekspertiisi määramiseks.

Kohus leiab, et ekspertiisi meetod on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ja kohtul ei ole alust ekspertiisi tulemuse õigsuses kahelda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja taotluse korduva ekspertiisi määramiseks rahuldamata.

Kohus tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja ekspertiisiaktiga, hinnanud kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

21.10.2016 esitati kohtule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna ekspertiisiakt nr

XXXX. Ekspertiisi eesmärgiks oli saada vastus küsimusele, kas XXXX põlvneb XXXX. Ekspert andis järgmise arvamuse: XXXX(isikukood XXXX) ei saa olla XXXX(isikukood XXXX) bioloogiline isa. Analüüsi tulemustel ilmnes, et kaheksas uuritud DNA-piirkonnas ei olnud XXXX alleeli, mille XXXX on saanud oma bioloogiliselt isalt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg-st 1 tulenevalt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

XXXX sündinud tütre XXXX sünniaktis kanne isa kohta puudub. PKS § 94 lg 1 ja § 95 kohaselt tuvastab isaduse sellisel juhul kohus muu hulgas ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kohus tuvastab põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2).

Asjas teostatud DNA-ekspertiisiga on kostja isadus hageja suhtes üheselt välistatud. Ekspertiisi meetod on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ning ekspertiisi tulemuse õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Seega asjaolud ei võimalda tuvastada XXXX isadust tütre XXXX suhtes. Hagi põlvnemise tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jätab kohus kulud menetlusosaliste endi kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jätab käesolevas tsiviilasjas poolte menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann kohtunik