2-12-8320/114 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-8320

Tsiviilasi

Sirje Sula hagi KTR.Metsatööd OÜ vastu kahju

hüvitamise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1069 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. detsembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KTR.Metsatööd OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

KTR.Metsatööd

OÜ

(registrikood

11537111); lepinguline esindaja Armand Mark

Vastustaja (hageja): Sirje Sula (isikukood XXXXX);

lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. detsembri 2015 otsus muutmata.

2. Jätta KTR.Metsatööd OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Ringkonnakohtus kantud menetluskulud KTR.Metsatööd OÜ kanda.

4. Mõista välja KTR.Metsatööd OÜ-lt riigi õigusabi tasu apellatsioonimenetluses summas

144 eurot (sh käibemaks).

4. Riigi õigusabi osutamise tasu vabatahtlikuks tasumiseks tuleb KTR.Metsatööd OÜ-l

15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest tasuda väljamõistetud summa 144 eurot

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Maksekviitung või andmed tasumise kohta tuleb

KTR.Metsatööd OÜ-l viivitamatult esitada Tartu Ringkonnakohtu kantseleisse või saata

aadressil Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, 50092 Tartu, või tarturk.menetlus@kohus.ee.

5. Vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaja möödumisel saata kohtuotsus riigi õigusabi tasu

väljamõistmist puudutavas osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sirje Sula (hageja) esitas 27. veebruaril 2012. a hagi, milles nõuab KTR.Metsatööd OÜ-lt

(kostjalt) kahju hüvitamist summas 1069 eurot.

Hagiavalduse kohaselt raiuti 2009. a jaanuaris hagejale kuuluval XXXXX maaüksusel

(katastritunnus XXXXX ) omaniku loata üksikpuudena ca 14,9 tihumeetrit metsa. Hilisema

uurimise käigus selgus, et raietööde teostajaks oli hageja, kes teostas raietöid hageja kinnistu

kõrval asuva XXXXX kinnistu maaüksusel.

Asjas algatati Karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 tunnustel 20. mail 2009. a kriminaalasi nr

09260102142 varguse koosseisu tuvastamiseks. Kuigi Lõuna Prefektuuri poolt 4. märtsil 2010. a

koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (I kd, tlk 8-11) kohaselt ei olnud võimalik

tuvastada, kas kostja brigaad Riho Soonbergi juhtimisel pani XXXXX maaüksusel toime varguse

või mitte, on hageja hinnangul kohtueelse menetluse käigus siiski tuvastatud ebaseadusliku raie

teostamine, millega hagejale on põhjustatud varalist kahju.

Kostja teguviis (omaniku loata metsaraie) on õigusvastane tegu, millega põhjustati hagejale suurt

varalist kahju.

Metsaraie tulemusena jäi hageja ilma 12 puust. Kahju arvestus põhineb Keskkonnainspektsiooni

koostatud dokumendil ja on saadud kändude lugemise ja mõõtmise teel. Dokumendis on lisaks

lugemis- ja mõõtmistulemustele välja toodud raiutud puude sortimentatsiooni arvestus,

takseerkirjeldused kvaliteedi järgi ning kluppimisandmed. Kahju suurust rahalises vääringus

tõendab hageja Keskkonnainspektsiooni kahjukäsitlusega, kus on ühtlasi välja toodud nii raiutud

metsamaterjalide kogused kui ka hinnad (I kd, tlk 16). Nimetatud dokumendist tulenevalt on ühe

raiutud kuuse hinnaks 15 eurot, ühe kase hinnaks 92 eurot ning ühe männi hinnaks 99 eurot. Kuna

hageja metsast raiuti kostja poolt ebaseaduslikult 1 kuusk, 5 kaske ja 6 mändi, teeb see hagejale

tekitatud kahju suuruseks kokku 1069 eurot.

Hageja märkis, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (I kd, tlk 8-11) kohaselt leidis

menetluse käigus tuvastamist, et kostja on teostanud ebaseaduslikku raiet XXXXX maaüksuse

eraldisel 6, mis ei kuulu XXXXX kinnistu alla. Just eraldisel 6 toimunud kostja poolse

ebaseadusliku metsaraie tulemusena jäi hageja ilma 12 puust. Kinnistu piiride asetus on olnud

kogu aeg samasugune, kaasa arvatud kostja raietegevuse teostamise ajal.

Kuna kostja osas on kriminaalmenetluse käigus eelnimetatud õigusvastase teo toimepanek

(ebaseaduslik raie) välja toodud, siis on antud vaidluses tuvastatud ühtlasi ka kostja süü.

Arvestades asjaolu, et kostja näol on tegemist ettevõttega, mille igapäevaseks tegevusalaks on

raietööde teostamine, siis oleks normaalne eeldada, et enne piiriäärse raie alustamist kontrollitakse

nii reaalselt kui ka kaardi peal üle piiride tegelikud asukohad. Viimast aga kostja käesoleval juhul

teinud ei ole.

Hageja lähtumine kahju suuruse arvutamisel metsamaterjali vahelaohindadest on kostja jaoks

oluliselt soodsam võrreldes metsamaterjali turuhindadega, kuna viimased sisaldavad

arvestatavaid veo- ja transpordikulusid. Seetõttu leiab hageja, et ta on käesoleva kahju arvutamise

osas käitunud kostja suhtes äärmiselt vastutulelikult.

Hageja on esitanud dokumentaalse tõendi Riho Soonbergi poolt osaliselt makstud kahju kohta,

väljavõtte hageja arveldusarvest, millest nähtub, et osaliselt on hakatud kahju hüvitama, mitte just

antud asjas, kuid rämpsu koristamise eest. On näha, et kahju hüvitama asumisega aktsepteerib

kostja kahju tekitamist, sest muidu ei oleks põhjust kahju hüvitama asuda.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue

aegunud, hageja kinnistul ei ole raiet teostatud, hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, kostja ei ole

kahju tekitamises süüdi ja hageja ei ole kahju suurust nõuetekohaselt tõendanud

Kostja hinnangul ei ole võimalik tuvastada kostja õigusvastast tegu kui deliktiõigusliku

üldvastutuse olulist eeldust, kuna kostja ei ole hageja kinnistul raiet teostanud. Seetõttu ei ole

rikutud hageja omandit või sellega sarnast õigust ega valdust.

Kostja teostas Lõuna-Eesti Erametsa OÜ-ga (edaspidi Erametsa) sõlmitud suulise lepingu alusel

metsaraiet hageja kinnistuga külgneval XXXXX kinnistul (I kd, tlk 39). Seda kinnitavad ka

hageja poolt kohtule esitatud Lõuna Prefektuuri 4. märtsi 2010.a kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusest nähtuvad andmed. Määruse kohaselt kuulub ala, millel raiet teostati XXXXX kinnistu

ning mitte XXXXX kinnistu koosseisu. Määruse kohaselt Keskkonnainspektsiooni Valga büroo

juhataja Tanel Tiiratsi ütluste järgi toimus kostja poolt läbi viidud metsaraie seaduslikult XXXXX

kinnistul.

Hageja on eksinud XXXXX ja XXXXX kinnistute vahelise piiri tuvastamisel.

Kriminaalmenetluse ajal tuvastas Keskkonnainspektsioon, et XXXXX maaüksuse läänekülje ja

XXXXX maaüksuse idakülje vaheline piirisiht on looduses raiutud sinna, kus kehtiva

katastriplaani järgi XXXXX ja XXXXX vaheline piir tegelikult ei asu. Kehtiva katastriplaani

järgi asub piir XXXXX maaüksuse poole mõõdetuna ca 20 meetrit lääne suunas.

Kostja oli seisukohal, et hageja on hagi esitanud ebaõige kostja vastu. Hagejale põhjustatud kahju

eest vastutab raietööd tellinud Erametsa. Kostja täitis raie läbiviimisel lepingulist kohustust, mis

tulenes kostja ja Erametsa vahel sõlmitud suulisest lepingust VÕS § 11 lg 1 mõistes. Kokkuleppe

kohaselt kohustus kostja Erametsa ülesandel XXXXX kinnistul maha lõikama teatud hulga puid

ning Erametsa kohustus nimetatud teenuse eest tasuma.

Kui kohus leiab, et kahju tekitati hageja kinnistul, kostjaks tuleb pidada KTR.Metsatööd OÜ-d ja

hageja nõue ei ole aegunud, palub kostja kohtul arvestada asjaoluga, et kostja ei ole kahju

tekkimises süüdi. Käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada ühtegi süü vormi. Kostja tegutses

lepingust tulenevaid kohustusi täites heauskselt ja vastavalt Erametsa juhistele ning selgitustele.

Tahtlust ega hooletut käitumist ei ole võimalik tuvastada, sest kostja teostas raiet Erametsa poolt

näidatud kohas. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tulenevalt käis kostja koos kostja

raietöödele palganud ettevõtte juhatuse liikmega läbi kogu raiepiirkonna, täpsustamaks kinnistute

vahelist piiri. Samuti sidus kostja piiride ülevaatamisel piiride peale ka kollased lipud, takistamaks

igasuguse eksimuse tekkimist maksimaalsel määral. Kostja kontrollis piiride hindamisel kaarti,

mille kohaselt ulatus XXXXX kinnistu piir sinna, kuhu asetati Erametsa juhatuse liikme Aivo

Johansoni juhendamisel kollased lipud.

Kostja hinnangul ei ole tõendatud hagejale tekkinud kahju suurus. Hageja poolt kohtule esitatud

ja väidetavalt Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud tabel „Raiutud metsamaterjalide kogused

ja hinnad“ ei vasta dokumendi tunnustele, sest dokumendil puudub koostaja allkiri. Lisaks nähtub

tabelist, et tegemist ei ole Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud ja konkreetsetel faktilistel

asjaoludel rajaneva hinnanguga, vaid andmetega, mis põhinevad väidetavalt Riigi

Metsamajandamise Keskuse (RMK) keskmistel vahelaohindadel. Tabeli alusandmeid (RMK

vahelaohinnad) ei ole hageja kohtule esitanud. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks tuleb kahju

suuruse määramisel lähtuda RMK vahelaohindadest. Kostja poolt hagejale tekitatud võimaliku

kahju suuruse tuvastamiseks tuleb kindlaks teha hageja kinnistult raiutud metsamaterjali väärtus

raie teostamise hetkel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme

väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik

väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja ei ole raiutud metsamaterjali

turuhinda tõendanud.

Kostja möönis, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus võib raie teostamise koha osas olla

tõepoolest mitmeti mõistetav. Seetõttu ei saa määrust raie teostamise koha tuvastamisel pidada

usaldusväärseks tõendiks (TsMS § 238 lg 5). Asjaolu, et raiet teostati hagejale kuuluval XXXXX

kinnistul, peab TsMS § 230 lg 1 tulenevalt tõendama hageja. Kuna määrus on tõendina

ebausaldusväärne ning hageja ei ole raie teostamise koha tõendamiseks muid tõendeid esitanud,

tuleb asuda seisukohale, et hageja väide, mille kohaselt on raiet teostatud XXXXX kinnistul, on

tõendamata.

Kostja märkis, et hageja poolt 29. veebruaril 2012. a tõenditena kohtule esitatud piiriprotokoll ja

teatis katastriandmete muutmise kohta ei tõenda samuti asjaolu, et raiet teostati XXXXX

kinnistul. Nimetatud dokumentide alusel on võimalik tuvastada XXXXX maaüksuse piirid, kuid

need dokumendid ei tõenda, et maha raiutud 12 puud asusid hageja kinnistul ja et need puud on

maha raiutud kostja poolt.

3. Hageja esitas 24. jaanuaril 2014. a taotluse kaasata teise kostjana menetlusse Lõuna-Eesti

Erametsa OÜ (Erametsa). Kohus rahuldas 27. jaanuaril Erametsa kaasamise taotluse. Hageja

esitas 24. septembril 2015. a taotluse Erametsa osas nõudest loobumiseks. Kuna KTR.Metsatööd

OÜ ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et raietöid tellis temalt Erametsa, siis pidas kohus

põhjendatuks võtta vastu hageja taotlus kostja II osas nõudest loobumiseks ning 9. novembri

2015. a määrusega lõpetas menetluse Erametsa suhtes.

MAAKOHTU OTSUS

4. Tartu Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas

1069 eurot, jättis poolte menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja riigi õigusabi

osutamise tasu 999,84 eurot (sh käibemaks) ja riigilõivu summas 255,64 eurot, kokku 1255,48

eurot riigituludesse.

Maakohus leidis, et hagi ei ole aegunud. Hagiavaldus esitati 27. veebruaril 2012. a. Hageja sai

teada, et raietöid talle kuuluval kinnistul teostas KTR.Metsatööd OÜ, kriminaalmenetluse

algatamise määrusega maikuus 2009. a, seega on hagi esitatud tähtaegselt. Isegi, kui asuda

seisukohale, et hageja sai teada kahju tekitajast ja kahju tekkimisest jaanuaris 2009, ei ole hagi

aegunud, kuna TsÜS § 160 lg 2 p 8 kohaselt on hagi aegumine peatunud samas asjas esmakordse

avalduse esitamisega menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist.

Kohus leidis, et kriminaalasja nr 09260102142 lõpetamise määrus on käesolevas tsiviilasjas

kohaseks tõendiks. Kõnealuse määruse kohaselt on tuvastamist leidnud asjaolu, et 2009. a

jaanuarikuus raiuti ebaseaduslikult Valga maakonnas XXXXX vallas XXXXX külas XXXXX

maaüksuse eraldisel 6, 0,1 ha suurusel pindalal üksikpuudena arvestuslikult 1,1 tihumeetrit (tm)

kasvavat metsa. 21.01.2009 mõõdeti Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo töötajate poolt, et

XXXXX maaüksuse eraldisel 6 on raiutud 4 tervet toorest kasvavat mändi, 2 metsakuiva mändi,

1 terve toores kuusk ja 5 tervet toorest kasvavat kaske, millest likviidne sortimentatsioon

moodustab 0,8 tm. Ebaseadusliku raie teostas KTR. Metsatööd OÜ (I kd, tlk 10). Kuivõrd ei olnud

võimalik tuvastada, kas kostja teostas XXXXX maaüksuse eraldisel 6 ebaseadusliku raide

tahtlikult või ettevaatamatusest, ei olnud võimalik kriminaalmenetluses tuvastada, kas tegemist

oli puude vargusega.

Kohus luges eeltooduga tõendatuks, et kostja on teostanud hagejale kuuluva XXXXX maaüksuse

eraldisel 6, 0,1 ha suurusel pindalal raiet, lõigates arvestuslikult 1,1 tm kasvavat metsa, so 12

puud. Lisaks kinnitab nimetatud asjaolu ka hageja poolt esitanud 19. mai 2011 piiriprotokoll, mis

on koostatud maamõõtja Rein Laineste poolt teostatud katastriüksuste piiride maastikul

kättenäitamise kohta (I kd, tlk 46) ning Maa-Ameti teatis katastriandmete muutmise kohta, millest

nähtub, et uue mõõdistamise tulemusel ei ole piir maastikul muutunud (I kd, tlk 47). Kostja ei ole

vastupidist tsiviilasjas tõendanud. Samas on kostja esindaja kinnitanud asjaolu, et ta teostas

2009. a jaanuarikuus raietöid XXXXX kinnistu kõrval asuval XXXXX kinnistul.

Seega on hageja tõendanud kostja poolt hagejale kuuluvalt kinnistult 12 puu raiumise ja sellega

kahju tekitamise kostja poolt hagejale. Kohus luges Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud

tabeli „Raiutud metsamaterjalide kogused ja hinnad“ TsMS § 272 lg 1 alusel lubatavaks tõendiks.

Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja poolt avaldatud kahju suurus ei vasta

tegelikkusele või oleks taotletust väiksem. Kuivõrd hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et

kahju suuruseks on 1069 eurot ja kostja ei ole vastupidist tõendanud, asus kohus seisukohale, et

kostja poolt hagejale tekitatud kahju summas 1069 eurot (1×15+5×92+6×99=1069) on tõendamist

leidnud.

Kohus leidis, et teo ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos ning selle olemasolu on praegusel

juhul tõendatud. Ebaseadusliku metsa raiumisega hagejale kuuluvalt maaüksuselt on rikutud

hageja omandit. Seega on hageja tõendanud kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju

vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et on

järginud

metsaraie

teostamisel

keskmise

metsandusega

tegeleva

juriidilise

isiku

hoolsusstandardit, siis puuduvad kostja tegevuses õigusvastasust välistavad asjaolud.

Vastutusest vabanemiseks oleks kostja pidanud TsMS § 230 kohaselt tõendama, et tal oli sõlmitud

Erametsa või mõne teise ettevõttega leping. Samuti oleks kostja pidanud taotlema nimetatud isiku

kostjana kaasamist. Kohtu hinnangul oleks äärmiselt ebaõiglane eeldada, et hageja peaks teadma,

kes kostjalt I teenust tellis, kuna hagejal puudub selle kohta igasugune informatsioon. Kuivõrd

kostja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole, ei vabane kostja vastutusest ka VÕS § 1054 lg 3

alusel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. KTR.Metsatööd OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. detsembri

2015. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi kostja vastu rahuldamata ning

menetluskulud asjas hageja kanda

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) raiuti kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt XXXXX maaüksuselt neli tervet

toorest mändi, kaks metsakuiva mändi, üks terve kuusk ja viis tervet toorest kasvavat kaske.

Järelikult on kaks mändi surnud (metsakuivad), millel ei ole kasvava metsa väärtust. Kohtuotsuses

on ekslikult leitud, et tekitatud kahju suurus tuleneb 12 kasvavast puust. Hageja tegelik kahju on

871 eurot (1096 – 168);

2) on pooled kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt sõlminud kokkuleppe, mille

kohaselt Riho Soonberg on nõustunud hüvitama ekslikult tekitatud kahju Sirje Sulale ja Riho

Soonberg on ka vastavalt kokkuleppele 100 eurot Sirje Sulale hüvitanud;

3) ei ole kohus piisavas ulatuses hinnanud ega analüüsinud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruses sisalduvaid vastuolusid seoses kinnistute piiridega. Hageja ütluste alusel tuvastatud

ebaseaduslik raie on otseses vastuolus samas määruses toodud Keskkonnainspektsiooni

spetsialisti ja XXXXX Vallavalitsuse maa- ja majandusnõuniku ütlustega;

4) on kostja järginud oma tegevusalal keskmise isiku hoolsusstandardit kollaste plastkiledega

puude märgistamisel. Keskkonnainspektsiooni hilisema kontrolli käigus hinnati puude märgistus

korrektseks ja kaardimaterjalidega vastavuses olevaks;

5) vastutab VÕS § 1054 lg 1 alusel kahju eest kinnistul raietöö tellinud isik, s.o XXXXX kinnistu

omanik. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tuleneb Riho Soonbergi ütluste kohaselt, et

tema ettevõtte palkas suulise lepingu alusel XXXXX kinnistule puid lõikama Lõuna-Eesti

Erametsa OÜ omanik Aivo Johanson, kes näitas ette ka XXXXX ja XXXXX maaüksuste piirid.

XXXXX kinnistu omanik oli Erametsa Nõustamise keskuse OÜ, kelle juhatuse liikmeks oli

samuti Aivo Johanson. Kinnistu omanik viis ära lõigatud metsamaterjali. Kriminaalmenetluse

lõpetamise määruses toodud asjaolud olid hagejale teada.

6. Sirje Sula vaidles apellatsioonkaebusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist ja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellandi esitatud seisukohtadest ei

anna alust kohtuotsuse tühistamiseks;

2) ei välista VÕS § 1054 lg 3 apellandi vastutust vastustaja ees, vaid annab vastustajale võimaluse

nõuda kahju tekitajatelt kahju hüvitamist solidaarselt. Kuna apellant on omaks võtnud faktilise

asjaolu, et tema teostas raietöid, siis puudub vastustajal vajadus hakata välja selgitama, kes teenust

tegelikult tellis ja milliseid juhiseid üksteisele anti. Kui apellant leiab, et temalt raietöid tellinud

isik andis talle ebaõiged andmed, siis on apellandil õigus nõuda kahju hüvitamist regressi korras

isikult, kes väidetava suulise lepingu alusel raietöö teenust tellis;

3) on apellandi väited kollaste lippude sidumisest piiride tähistamiseks paljasõnalised. Raietööde

teostamist vastustajale kuuluval kinnistul tõendab XXXXX Vallavalitsuse 6. detsembri 2013. a

kiri nr 19.3-I/343. Seda tõendit pole apellant ümber lükanud. Kui apellant oleks tahtnud käituda

heauskse professionaalse äriühinguna, siis oleks tal olnud võimalik jätta vaidlusalune

puidumaterjal vastustajale. Vastupidiselt käitudes nähtub apellandi eesmärk vastustajale kahju

tekitada ja alusetult rikastuda;

4) on vastustaja esitanud kahju suuruse kohta dokumentaalse tõendi (OÜ Ökoteh juhatuse liikme

Olev Matti arvestus), mille kohaselt tekitati vastustajale kahju 1278 – 1597 eurot. Vastustaja on

esitanud nõude väiksemas summas. Apellant pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks,

et vastustajale tekitatud kahju oleks olnud hagiavalduses nõutust väiksem. Tähtsust ei oma see,

kas puud olid kasvavad või kuivanud;

5) ei ole apellandi poolt tasutud 100 eurot kuidagi seotud kahju hüvitamise nõudega, vaid oli

tasutud seoses apellandi kohustusega koristada metsa jäetud rämpsu. Seda tõendab 100 euro

ülekandmisel esitatud selgitus (rämpsu koristamise eest). Vastuses hagiavaldusele ei tuginenud

apellant asjaolule, et ta on tasunud vastustajale 100 eurot tekitatud kahju eest;

6) nähtub kriminaalasja lõpetamise määrusest selgelt, et vastustaja kinnistult raiuti kasvavat

metsa. Kui apellant ei nõustunud kriminaalasja lõpetamise määruses esitatud põhjendustega ja

pidas neid ebausaldusväärseteks, siis oli tal õigus esitada määruse peale Riigiprokuratuurile

kaebus. Kriminaalasja lõpetamise üheks põhjenduseks oli asjaolu, et apellant lubas vastustajale

hüvitada tekitatud kahju.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks

puudub alus. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654

lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.

8. Apellandi väide kahju suuruse kohta ei ole asjakohane. Apellant pole esitanud kohtule ühtegi

tõendit, mis tõendaks, et vastustajale tekitatud kahju oleks olnud hagiavalduses nõutust väiksem.

Samas on vastustaja esitanud kahju suuruse kohta dokumentaalse tõendi (OÜ Ökoteh juhatuse

liikme Olev Matti arvestus), mille kohaselt tekitati vastustajale kahju 1278 – 1597 eurot.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja viitega Riigikohtu 16. juuni 2010. a lahendile tsiviilasjas

nr 3-2-1-53-10, mille p 13 kohaselt olukorras, kus hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on

ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid tõendada. Seda pole apellant teinud,

mistõttu on maakohus lugenud TsMS § 230 lg 1 alusel kahju suuruse tõendatuks.

Kostja (apellant) ei tuginenud maakohtu menetluses väitele, et hageja kinnistult raiutud 12 puu

hulgast olid 2 mändi nn surnud ehk metsakuivad, millel ei ole kasvava metsa väärtust, ning sel

põhjusel ei ole hageja kahjunõue vastavas osas põhjendatud. Tegemist on uue asjaoluga TsMS

§ 652 lg 4 mõttes, mille apellatsiooniastmes esmakordselt esitamist ei ole apellant põhistanud ning

ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta.

9. Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust asjaolu, et hagejale on tasutud kriminaalmenetluse

lõpetamisel sõlmitud kokkuleppe alusel kahju hüvitisena 100 eurot. Kõnealune kokkulepe ei

välista hageja poolt kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitamist. Tegemist ei olnud kahju

hüvitamisega langetatud puude eest, vaid puude langetamisel tekkinud metsaprahi koristamise

eest vastustaja poolt. Sellele osundab ülekande selgitus („rämpsu koristamise eest“). Vastupidist

ei ole kostja (apellant) tõendanud.

10. Põhjendatud ei ole apellandi etteheited, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt käsitlenud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruses sisalduvaid vastuolusid seoses kinnistute piiridega.

Varasemas menetluses oli kostja (apellant) ise seisukohal, et kriminaalmenetluse lõpetamise

määrus on raie teostamise koha osas mitmeti mõistetav ning määrust ei saa raie teostamise koha

tuvastamisel pidada usaldusväärseks tõendiks (TsMS § 238 lg 5). Ringkonnakohus leiab, et

kriminaalmenetluses lõpetamise määruses märgitu ei saa kinnistute vahelise piiri asukoha

kindlakstegemisel omada määravat tähtsust.

Kinnistute piiridega seonduvad küsimused on lahendatud 19. mai 2011. a XXXXX katastriüksuse

piiriprotokolliga (I kd, tlk 46) ja 14. juuli teatisega katastriandmete muutmise kohta uue

mõõdistamise alusel (I kd, tlk 47). Viimase kohaselt piir maastikul ei muutunud. Seega on

kinnitust leidnud, et raiet teostati hagejale kuuluval maatükil ilma hageja loata. Raietöid teostaval

isikul lasub hoolsuskohustus veendumaks kinnisasja piiride täpses asukohas.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kohtule esitatud asjaoludel

vastutab kostja hagejale ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju eest. Vaidluse all ei ole

asjaolu, et kostja teostas faktiliselt raietöid. Seega on kostja VÕS §-s 1043 nimetatud isikuks

(teisele isikule kahju tekitanud isik). Kostja ei ole põhistanud vastutusest vabanemise alusena, et

ta teostas töid teise isiku kontrollile ja juhtimisele alludes (VÕS § 1054) ning tal ei tulnud

seejuures endal järgida hoolsuskohustust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole järginud metsaraie teostamisel keskmise

metsandusega tegeleva ettevõtja hoolsusstandardit. Kuigi kostja esindaja Riho Soonberg oli koos

XXXXX kinnistu omaniku juhatuse liikmega kinnistu piire kontrollinud ja lähtunud

piiritlustähiste (plastikribade) paigaldamisel sel hetkel olemasolevast kaardist, oleks pidanud

kostja esindajal tekkima vana piirisihi ületamisel kahtlus piiri kulgemise õigsuses. Piiri asukoha

täpsustamiseks tulnuks seega võtta ühendust külgneva XXXXX kinnistu omanikuga (hagejaga).

Piiride täpsustamata jätmisel pidi kostja esindaja arvestama võimalusega, et tema tegevus võib

osutuda kolmanda isiku huve kahjustavaks. Kostja kui metsandusalal tegutsev isik pidi teadma

võimalikust riisikost, kui ta jäi tuginema vaid ühe kinnistuomaniku seisukohale kinnistu piiride

suhtes. Sellega ei ole välistatud kostja võimalik nõue XXXXX kinnistu omaniku vastu, kelle

juhiste järgi kostja tegutses.

Eeltoodust lähtudes tuleb jätta maakohtu lahend muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

10. Maakohtu otsusega jäeti asjas kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda, kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad esmalt apellandi kanda tema enda poolt

ringkonnakohtus kantud menetluskulud ning ringkonnakohus ei hinda nende kulude põhjendatust

ega vajalikkust.

Vastustaja ei ole asja materjalidest nähtuvalt kandnud apellatsioonimenetluses otseseid

menetluskulusid. Tartu Maakohtu 3. jaanuari 2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63995 on

hagejale (vastustajale) antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi

kulud. Kostjal (apellandil) tuleb hüvitada hagejale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulud

riigituludesse.

Tartu Ringkonnakohtu 11. novembri 2016. a määruse alusel rahuldatakse vastustaja esindaja

advokaat

Janar

Kuusi

taotlus

riigi

õigusabi

tasu

ja

kulude

hüvitamise

ulatuse

kindlaksmääramiseks. Sellest lähtudes tuleb apellandilt välja mõista riigi õigusabi osutamise tasu

summas 144 eurot riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp