2-16-2980/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-2980

Tsiviilasi

W.U hagi A.T vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.03.2016 otsus ja 15.04.2016 täiendav

otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1 251,09 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

A.T apellatsioonkaebus

Hageja: W.U (isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja

RÕA korras advokaat Aleksei Vassiljev

Hageja seaduslik esindaja: T.V (isikukood XXX, elukoht

XXX; e-post: XXX)

Kostja: A.T (isikukood XXX, elukoht XXX)

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-2980

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mare Lust

(Viruvärava Advokaadibüroo, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.03.2016 otsus ja 15.04.2016 täiendav otsus osas,

millega A.T-lt mõisteti W.U kasuks välja elatis 51 eurot ületavas osas. Muus osas

jätta Harju Maakohtu 28.03.2016 otsus ja 15.04.2016 täiendav otsus muutmata.

2. A.T apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Välja mõista A.T-lt pojapoja W.U kasuks igakuine elatis summas 51 eurot

kuus alates 25.02.2016 kuni W.U täisealiseks saamiseni.

3.3. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest hiljemalt sama kuu

10.kuupäevaks T.V pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX selgitusega „W.U

elatis“.

3.4. Anda T.V-le ainuõigus W.U-le väljamõistetud elatise kasutamiseks ja

käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

4. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda, va riigi

õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas hagi kostja vastu elatise nõudes PKS § 106 lg 2 alusel

asenduskohustusena, kuna hageja isalt Q-lt on ülalpidamist ülemäära raske saavutada.

Kostja pojalt Q-lt on hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud elatis

summas 139,01 eurot (2175 krooni) Pärnu Maakohtu 28.04.2010 määrusega

(maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-09-59625. Hageja seaduslik esindaja vastas kohtule

22.03.2016 ärakuulamisel, et ta on siiani hakkama saanud, kuigi lapse isa ei ole elatist

maksnud. Hageja ema kaotas aasta tagasi töö ja on osaliselt töövõimetu, tal on

keskmine puue. Lapse isalt on elatis välja mõistetud, aga ta ei täida seda, ta on kaks

korda kriminaalkorras karistatud, hetkel on kolmas kriminaalmenetlus pooleli, kuna

hageja isa ei ole elatist maksnud. Hageja soovib elatist samas summas, kui mõisteti

välja isalt 2009.a, s.o 139,01 eurot. Kuna kostja on pensionär, siis hageja ei soovi

temalt miinimumsummas elatist välja nõuda. Hageja on nõus elatisega summas 50-100

eurot. Hageja väitel tuleneb kostja pangakonto väljavõttest, et kostja maksab igal kuul

oma 28.a tütrele püsikorraldusega 50 eurot koolitusraha. Samas kostja panga

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-2980

väljavõttest ei ole näha, et ta oleks teinud ühtegi ostu kahe kuu jooksul toidukaupluses

või kuskil, et osta omale toiduaineid, hügieenitarbeid, ravimeid, mis näitab, et tal on

ka muid sissetulekuid.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Vastuse kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja

on kostja pojapoeg ja hageja isa ei maksa talle nõuetekohaselt elatist. Kostjal

puuduvad vahendid hageja ülalpidamiseks. Kostja ainukeseks sissetulekuks on tema

pension 383,76 eurot, kinnisvara tal ei ole. Kostja põeb ärevushäireid,

südamekahjustusega hüpertooniatõbe, migreeni jne., millega kaasneb ravimite

kasutamine, mis on tõendatud arstitõendiga. Ravimitele kulub 25 eurot kuus. Kostja

elamuasemekulud on 130 eurot kuus, mida tõendavad OÜ Soval Teenus arved. Kostja

söögikulud on piiratud ja seotud tema materiaalsete vahenditega, kuid mitte vähem kui

120 eurot kuus, lisanduvad kulutused hügieenivahenditele ja muudele kulutustele.

Kostja ei ole enda ära kuulamist taotlenud.

Esimese astme kohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 28.03.2016 resolutsioonotsusega hagi osaliselt, täiendades

otsust 15.04.2016 otsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks alates 25.02.2016 välja

elatise summas 100 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni; menetluskulud jättis

kohus poolte endi kanda.

4. Maakohus menetles hagi TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras, kuna

maakohtu arvates oli tegemist varalise nõudega hagiga mille hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole.

5. Maakohtu otsusest tulenevalt, on hagejale tema isalt välja mõistetud elatis 139,01

eurot. Kohtutäitur Mati Roodese 01.12.2015 tõendiga on tõendatud, et alates

täitemenetluse algatamisest kuni tõendi väljastamiseni ei ole kohtutäituri vahendusel

hagejale elatist tasutud. Hageja isal kinnisvara, millele sissenõue pöörata, puudub. Tal

on teadmata asukohaga sõiduk, mis on väheväärtuslik. Hageja isal töökohta ei ole,

pangakontod on arestitud, kuid neil puudub nõude rahuldamiseks vajalik rahasumma.

Harju Maakohtu 24.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on hageja ise

mõistetud süüdi KarS § 169 järgi selle eest, et ta on pikema aja jooksul hoidnud

kuritahtlikult kõrvale oma alaealisele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise

elatisraha maksmisest.

6. Hageja on kostja lapselaps. Kostja on isik, kes on oma poja järel kohustatud pojapojale

ülalpidamist andma järgmisena. Kuna elatise nõue on esitatud väiksemas ulatuses

seaduses sätestatud alammäärast, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi

tõendama.

7. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanemate varalisi võimalusi hinnates

tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse

ülalpidamiskulud ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud

vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Kohus leiab, et nimetatud seisukohta

on võimalik arvestada ka vanavanemalt asenduskohustusena elatise väljamõistmisel.

8. Hageja elab koos emaga ja on oma ema ülalpidamisel. Hageja ema on osaliselt

töövõimetu, tal on tuvastatud keskmine puue ja puudest tulenevad lisakulud. Seega

peab hageja elama olukorras, kus tema emal on vähenenud töövõime ja isa on

otsustanud hagejale mitte ülalpidamist anda.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-2980

9. Kostja sissetulekuks on pension 383,76 eurot kuus, tema igakuisteks kuludeks on

perioodiline kooliraha täisealisele tütrele summas 51 eurot kuus, eluasemekulud

keskmiselt 188,40 eurot kuus, OÜ Koduliising osamakse 34,24 eurot kuus, lepingu

15-026824-VL laenu ja intressimakse kokku 71 eurot kuus. Kostja kulutustest

nähtuvalt on kostja pidanud vajalikuks ja võimalikuks teha igakuiselt perioodilisi

kooliraha makseid, liisingumakseid ning laenumakseid kokku summas 156,24 eurot.

Kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu ravimikulusid, sularaha väljamakseid ja

toidukulusid, millest on võimalik järeldada, et kostjal on olemas täiendav sissetulek

või muud rahalised vahendid. Autoregistri andmetel on kostjal kaks sõiduautot

ehitusaastaga 1994 ja 1996. Käesolevas menetluses on kostja pidanud võimalikuks

kasutada vandeadvokaadist esindaja õigusteenust, mis eeldab samuti teatud

majanduslike võimaluste olemasolu. Tulenevalt kostja pensioni suurusest on kostja

ülalpidamisvõime 127,92 eurot. Lähtudes eeltoodust ei ole usutav kostja väide, et

kostjal puuduvad vahendid hagejale ülalpidamise andmiseks summas 100 eurot kuus.

Kohus leiab, et elatis summas 100 eurot ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ja ei

pane teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku

elustandardit. Elatise väljamõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et kostja sissetulekuks

on pension ning et kostjal on tulenevalt tervislikust seisundist kulutused ravimitele.

Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise

hageja kasuks alates hagi esitamisest summas 100 eurot kuus.

10. Kohus leiab, et elatis on põhjendatud välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni,

kuigi hageja nõue on esitatud selliselt, et elatise maksmise kohustus jätkub, kui hageja

täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhi- või keskhariduse omandamiseks põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Hageja ei omanda veel põhi- või keskharidust

ning täisealiseks saanuna on hagejal vastavate tingimuste esinemisel õigus esitada

iseseisvalt hagi elatise väljamõistmiseks.

11. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle täies ulatuses

tühistada ja jätta hagi rahuldamata.

13. Kostja pension moodustab 383,76 eurot ja on seega väiksem kui Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäär. 100 euro tasumine elatiseks on talle ülejõu käiv.

Asenduskohustuse täitmist ei saa panna isikule, kelle enda sissetulek seda ei võimalda.

Vastus apellatsioonkaebusele

14. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

28.03.2016 otsus ja 15.04.2016 täiendav otsus tuleb tühistada osas, millega A.T-lt

mõisteti W.U-ni kasuks välja igakuine elatis 51 eurot ületavas osas alates 25.02.2016

kuni W.U täisealiseks saamiseni. Muus osas tuleb jätta Harju Maakohtu 28.03.2016

otsus ja 15.04.2016 täiendav otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

16. Asja materjalidest nähtub, et:

-

Hageja elab koos oma ema T.V-ga ja on tema ülalpidamisel.

-

Hageja isalt Q-lt on hageja kasuks 28.04.2010.a maksekäsu kiirmenetluse korras

välja mõistetud 2175 krooni ehk 139,01 eurot.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-2980

-

Q ei ole hagejale nõuetekohaselt elatist tasunud ja ta on KarS § 169 järgi süüdi

tunnistatud selles, et on kuritahtlikult rikkunud hageja suhtes

ülalpidamiskohustust.

-

Kostja on Q ema, seega hageja isapoolne vanaema.

-

Kostja sissetulekuks on pangakonto väljavõtte järgi pension suurusega 383,76

eurot.

17. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 3 järgi on täisealised esimese ja teise astme ülenejad

ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased) kohustatud andma ülalpidamist

abivajavale alanejale või ülenejale sugulasele, kes ei ole võimeline ennast ise ülal

pidama.

18. PKS § 106 lg 1 järgi kui sugulane on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise

andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema

järgmisena, lg 2 kohaselt kehtib lõikes 1 sätestatu kui sugulase vastu ei ole võimalik

ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske

saavutada.

19. Praeguses asja on kohtutäitur Mati Roodese kirjaga tõendamist leidnud, et

täitemenetluses ei ole lapse isalt õnnestunud hagejale ülalpidamist saada, kuna lapse

isal ei ole vara, mille arvel saaks maksekäsu määrust täita. Seega on täidetud üks

eeldustest, mille järgi peab kostja PKS § 106 lg-st 2 tulenevalt andma lapselapsele isa

asemel ülalpidamist.

20. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Asjas on tõendatud

kostja pangakontode väljavõtetega, et kostja igakuine sissetulek pangakontole on

pension summas 383,76 eurot. Igakuiselt laekuva pensioni kulutab kostja ära. Pension

kulub kostjal asja materjalidest nähtuvalt peamiselt järgmiselt: igakuine kooliraha

täisealisele tütrele summas 51 eurot kuus, eluasemekulud keskmiselt 188,40 eurot

kuus, OÜ Koduliising osamakse 34,24 eurot kuus, lepingu 15-026824-VL laenu ja

intressimakse kokku 71 eurot kuus. Kostja kulutustest nähtuvalt on kostja pidanud

vajalikuks ja võimalikuks teha igakuiselt tütrele kooliraha makse, liisingu- ning

laenumakseid kokku summas 156,24 eurot.

21. Arvestades kulutusi leidis maakohus, et elatis summas 100 eurot ei ole kostjale

ebamõistlikult koormav ja ei pane teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda

minimaalset vajalikku elustandardit. Nimetatud maakohtu seisukohaga

ringkonnakohus ei nõustu. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et erinevalt lapse

vanematest, kes PKS § 102 lg 2 esimese ja teise lause järgi ei vabane oma alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest ja nad peavad kehva varalise seisundi korral kasutama

neile käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, ei kehti

PKS § 102 lg 2 esimese ja teises lauses sätestatu asenduskohustusena toimuva elatise

määramise korral. Sellisel juhul kehtib PKS § 102 lg 1 ning kohtul tuleb

asenduskohustusena elatise väljamõistmisel arvestada nii ülalpidamist andma

kohustatud isiku sissetulekute kui ka väljaminekutega. Käesolevas asjas on kostjal

kolmandate isikute ees antud laenudest tulenevad tagasimaksekohustused ning kui

elatisesumma väljamõistmisel seda ei arvestata, kahjustab see kostja enese tavalist

ülalpidamist, sest ta jääb kolmandate isikute ees võlgu. AS Swedbank 26.10.2016

tõendist nähtuvalt on kostja laenusaajana sõlminud lepingu nr 15-026824-VL. Muud

vara, mille arvelt saaks kostja kohustusi täita ilma, et see tema enda ülalpidamist

kahjustaks, asjast ei nähtu.

22. Asjas ei ole kostja tuginenud sellele, et tal on seadusest või lepingulisest suhtest

tulenev kohustus tasuda oma täisealisele tütrele igakuiselt 51 eurot kooliraha katteks.

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-2980

Seega nimetatud summas elatise väljamõistmisel ei saa kostja tavapärane ülalpidamine

kahjustada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus on õige osas, milles

elatis kostjalt hageja kasuks mõisteti välja summas 51 eurot.

23. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses, andmata otsuses luba edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Ringkonnakohus osutab, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis asus 19. aprilli

2016. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-185-15 (p 14) seisukohale, et TsMS § 405 lg 1

esimese lause mõttes on hagihinnal autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu

hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones TsMS § 122 lg-st 2 ning teha kindlaks asjas

taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate

kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvate perioodiliste maksete kogusummat.

24. Seega saab TsMS § 405 lg 1 tähenduses lihtmenetluse asjaks pidada elatiseasja, milles

nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot. Käesolevas asjas, arvestades

hageja vanust, ületab nõutud elatisemaksete kogusumma 2000 eurot. See ei saanud

maakohus asja lihtmenetluses lahendada.

Menetluskulude jaotus

25. 01.07.2016 määras Tallinna Ringkonnakohus vastustajale W.U-le teise astme kohtus

esindamiseks esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 ning arvestades

vaidluse olemust ning asjaolu, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, jätab

ringkonnakohus poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, va RÕA

tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Kuna hagi rahuldatakse

lõppjäreldusena osaliselt, on maakohtu menetluskulude jaotus põhjendatud ja jääb

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

6(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-2980