Legislator Case Law & Legislation
2-16-15542/8 AI generated

2-16-15542/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-16-15542/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-16-15542 K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-16-15542/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 2-16-15542 K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-16-15542 K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2016 Tsiviilasja number 2-16-15542 Tsiviilasi XXXX taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX; viibimiskoht XXXX) Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Võtta taotlus riigi õigusabi saamiseks menetlusse. 2. Rahuldada avaldaja XXXX(isikukood XXXX) taotlus riigi õigusabi saamiseks. 3. Anda XXXX riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. 4. Anda XXXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. 5. Saata kohtumäärus avaldajale, teadmiseks Rahandusministeeriumile ja advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD 1. Avaldaja XXXX esitas 13.10.2016 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja sõnade kohaselt tema inimõiguseid Vanglas rikutakse, kuna ta viibib ja on viibinud kambris, kus vaba põrandapinda on vähem kolm meetrit inimese kohta. Kohus jättis 21.10.2016 kohtumäärusega taotluse käiguta. Avaldaja esitas 26.10.2016 riigi õigusabi taotluse lisa selgituse. Avaldaja palub juristi seoses sellega, et jurist koostaks taotluse Vanglale. Sellele järgneks vaie ja avaldus kohtusse, kõik mis järgneb sellele. Avaldajal ei ole juriidilist haridust ja tal oleks vaja juristi, kes valdab vene keelt. 2. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt viibib isik Vanglas. Avaldajal ei ole igakuist sissetulekut. Avaldajal pole ülalpeetavaid. Puudub ka kinnisvara, väärtpaberid, mootorsõidukid jm oluline vara. Avaldaja omab arvelduskontosid Swedbank AS-is, SEB pangas, Nordea pangas ja Danske pangas, kuid kõik arved on arestitud. Avaldaja esitas kohtule enda Vangla pangakonto väljavõtte, millelt nähtuv saldo on 0,05 eurot.

2-16-109 2 (3) 3. Kohus on teinud ka alljärgnevad päringud: − Kinnistusraamatu päringu kohaselt avaldajale kinnistuid ei kuulu. − Maanteeameti hallatava liiklusregistri e-päringu andmetel avaldajale ühtegi sõidukit ei kuulu. − Äriregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole avaldaja seotud ühegi äriühinguga

4. Avaldaja viibib Vanglas, seega tal puuduvad vältimatud püsikulutused. KOHTU PÕHJENDUSED 5. TsMS § 180 lg-st 4 ja lg 1 p-st 3 ning RÕS §-dest 2 ja 6 tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda koheselt asjatundliku õigusteenuse eest. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 6. Vastavalt RÕS § 8 antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: − õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; − õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; − õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 7. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. 8. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, mille lg 1 p-d 3 ja 4 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel või kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut. Kohus ei ole tuvastanud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid RÕS § 7 lg-st 1 tulenevalt. Kohtu hinnangul on avaldaja isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohus asub seisukohale, et avaldaja huvid võivad jääda advokaadi abita kaitseta ning avaldajale tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. See tähendab, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend taotleja kahjuks. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruar 2013. aasta kohtumäärus 3-2-1-152-12 p 23). 9. Vastavalt RÕS § 22 lg-le 1 määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. 10. RÕS § 15 lg 5 teise lause kohaselt saadetakse riigi õigusabi andmise määruse ärakiri Eesti Advokatuurile. Tulenevalt RÕS § 18 lg-st 1 nimetab advokatuur viivitamata kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. TsMS § 187 lg 2 kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri

2-16-109 3 (3) määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Seega edastab kohus käesoleva määruse ka Rahandusministeeriumile. 11. Menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu võivad TsMS § 191 lg 1 alusel esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann kohtunik