2-15-14487/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2016.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-15-14487

Tsiviilasi

Seesam

Insurance

AS

hagi

XxxxOÜ

vastu

liikluskahju ja käsitluskulude hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

6025,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Seesam Insurance AS (registrikood: 10055752;

asukoht: Vambola 6, Tallinn 10114)

Hageja lepinguline esindaja: Martin Xxxx (e-post:

martin.xxxx@seesam.ee)

Kostja: XxxxOÜ (registrikood: xxxx; asukoht: xxxx)

Kostja

lepinguline

esindaja:

Riho

Siil

(e-post:

jurist@itminkasso.ee)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

09. september 2016 toimunud kohtuistungil ja edasi

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetlus.

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt XxxxOÜ-lt hageja Seesam Insurance AS-i kasuks välja 6025,85

eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista kostjalt XxxxOÜ-lt hageja Seesam Insurance AS-i kasuks

menetluskulud summas 450 eurot (riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt 15.12.2012 toimus Norras Gol Hallingal

liiklusõnnetus, kus XxxxOÜ-le kuulunud ja Xxxxjuhitud sõiduk Volvo V70, reg märgiga xxxx

sõitis

otsa

elektripostile.

Kõnealuse

kahju

käsitles

Norra

kindlustusseltsi

Trafikkforsikringsforeningeni volitustel Van Ameyde Norway AS. Elektripostile tekitatud

kahjuna oli hageja kohustatud tasuma 42 790 Norra krooni ning liiklusõnnetuse käsitluskulu oli

6 419 Norra krooni. Seega kahju kogusummaks oli 49 209 Norra krooni. Hageja hüvitas kahju

hüvitanud Van Ameyde Norway AS-le 6025,86 eurot. Seega 15.12.2012 toimunud

liiklusõnnetuse lõplikuks kahju suuruseks on 6025,86 eurot.

Liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas sõiduk Volvo V70, reg märgiga xxxx kehtivat

kindlustuslepingut nr XXXX hageja juures, kuid liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus

sõidukil Volvo V70, reg märgiga xxxx kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis

kindlustusvõtja poolt kindlustusmakse mittetasumise tõttu. Eelmine kindlustuspoliis (nr

XXXX) kehtis sõiduki Volvo V70, reg märgiga xxxx suhtes ajavahemikul 15.05.2010 –

14.11.2010.

LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu,

kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal

toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 5 järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Liiklusregistri

ARK andmete kohaselt oli alates 14.05.2010 sõiduki Volvo V70, reg märgiga xxxx omanikuks

XxxxOÜ. Kostja kodulehe väljatrükist nähtuvalt laenu väljastamisel laenu tagatiseks

vormistatakse laenu võtnud isiku sõiduk kostja nimele. See tõendab asjaolu, miks XxxxOÜ on

liiklusregistrisse kantud sõiduk Volvo V70, reg märgiga xxxx omanikuna.

LKindlS § 18 lg 3 kohaselt on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta,

mille eest on tasutud. Kostja omas liikluskindlustuse lepingut nr XXXX, mille poliis nr XXXX

lõppes 14.11.2010, seega oli kostjal kindlustusjuhtumi toimumise s.o. 15.12.2012 hetkel

kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Eeltoodust tulenevalt

on kostjal kohustus hagejale kahju hüvitada, kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli

kindlustusvõtjal kindlustuspoliisi eest kindlustusmakse tasumata.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 6025,86 eurot, mõista kostjalt hageja kasuks

välja hageja poolt kantud kohtukulud ja jätta kostja kohtukulud tema enda kanda.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt kindlustusjuhtumis osalenud

sõiduauto Volvo V70, registreerimismärk xxxx vastutav kasutaja Marius Sirgi, ostis nimetatud

sõiduauto 15.04.2010. Üks kuu hiljem soovis Xxxxauto tagatisel laenu võtta. Xxxxsõlmis

kostjaga 13.05.2010 laenulepingu nr xxxx. Laenu tagastamise tähtpäev oli 13.11.2010,

vastavalt laenulepingu Lisa I maksegraafikule. Laenu tagatiseks vormistati Xxxxpoolt 1 kuu

varem soetatud sõiduauto Volvo V70. Selleks registreeriti nimetatud sõiduauto registris kostja

nimele.

Laenulepingu punktis 9.6.2. leppisid pooled muu hulgas kokku ka Xxxx(vastutav kasutaja)

kohustuse laenu tagatiseks olev sõiduauto kindlustada. Seda Xxxxka tegi ning kindlustas auto

kogu laenulepingu perioodiks 15.05.2010 kuni 14.11.2010. Auto kindlustus lõppes 14.11.2010,

mis on 1 päev peale laenulepingu tähtpäeva. Peale laenulepingu tähtpäeva saabumist, ei

õnnestunud kostja esindajal Marius Sirgiga kontakti saada, sest ta olevat olnud välismaal.

Liiklusõnnetus toimus 15.12.2010. Peale kindlustuspoliisi tähtaja saabumist, ei jõudnud

kostjani ühtegi arvet/nõuet kindlustusmakse tasumiseks.

Hageja ei ole ka kinnitanud ja tõendanud, et ta oleks kostjale saatnud arveid tasumiseks, et

kostja saaks kindlustusmakse teha. Selle tõttu puudus kostjal informatsioon kindlustusmakse

tasumise või mittetasumise kohta. Kostja esindajale oli teada, et kindlustusleping oli sõlmitud,

kuid puudus informatsioon hageja poolt vastutavale kasutajale kindlustuspoliisi väljastamise

või mitteväljastamise kohta. Hagejal oli kohustus kostjat informeerida.

Kostja on seisukohal, et sõiduk Volvo V70, reg märgiga xxxx, juriidiliselt ei kuulunud

XxxxOÜ-le. Tähtsust ei oma asjaolu, et auto omanikuks vormistati liiklusregistris XxxxOÜ.

Seega ei saa siinkohal auto omandisuhte üle otsustamisel aluseks võtta ainuüksi liiklusregistri

kannet, vaid tuleb lähtuda asja tegelikust sisust. Sõiduki omanikuks oli ikkagi laenu

saaja Marius Sirgi, kes oli registris laenu perioodi jooksul sõiduki vastutav kasutaja.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle:

-

15.12.2012 toimus Norras Gol Hallingal liiklusõnnetus, kus Xxxxjuhitud sõiduk Volvo

V70, registreerimismärgiga xxxx sõitis otsa elektripostile (lk 10-11).

-

Liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas sõiduk Volvo V70, registreerimismärgiga xxxx

kehtivat kindlustuslepingut nr XXXX hageja juures, kuid liiklusõnnetuse toimumise

hetkel puudus sõidukil Volvo V70, registreerimismärgiga xxxx kehtiv kohustuslik

liikluskindlustuse poliis kindlustusvõtja poolt kindlustusmakse mittetasumise tõttu.

Eelmine kindlustuspoliis (nr XXXX) kehtis sõiduki Volvo V70, reg märgiga xxxx

suhtes ajavahemikul 15.05.2010 – 14.11.2010 (lk 25-25).

-

Liiklusõnnetusega

tekitatud

kahju

käsitles

Norra

kindlustusseltsi

Trafikkforsikringsforeningeni volitustel Van Ameyde Norway AS. Hageja on hüvitanud

Elektripostile tekitatud kahjuna 42 790 Norra krooni ning on tasunud liiklusõnnetuse

käsitluskulu 6 419 Norra krooni. Hageja hüvitas kahju hüvitanud Van Ameyde Norway

AS-le 49 209 Norra krooni ehk 6025,86 eurot (lk 12-24).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 6025,86 eurot Liikluskindlustuse seaduse

(edaspidi LKindlS) § 48 lg 2 p 6 2 alusel. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu põhjendusel, et ta

ei olnud kindlustusjuhtumi osapool, kuna ei olnud tegemist kostjale kuulunud sõidukiga.

Kohus märgib, et liiklusõnnetuse toimumise ajal, so. 15.12.2012 kehtinud LKindlS § 5 lg 1

kohaselt oli kindlustusvõtjaks sõiduki omanik. LKindlS § 48 lg 2 p 6 kohaselt on

kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi

toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum,

samuti LKindlS § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. LKindlS § 48 lg 3 järgi nõutakse koos samas

paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. LKindlS § 5

lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlustusvõtjaks selle seaduse tähenduses lugeda sõiduki

omanikku. Sama lõike 3 lause kohaselt kindlustusvõtja esindajana on sõiduki suhtes lepingut

volitatud sõlmima sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel

sõidukit kasutama volitatud isik ning samuti lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik.

Kohus leiab, et lähtuvalt 15.12.2012 kehtinud LKindlS § 5 lg 1 ja § 48 lg 2 p 6 koostoimest

tuleb analüüsida, ka hagi on esitatud õige kostja vastu, s.o kas kostja oli sõiduki omanik ja

sellest tulenevalt ka kindlustusvõtja.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust ja kohtule esitatud Liiklusregistri ARK väljavõttega on

tõendatud, et Volvo V70 registreerimismärgiga xxxx omanikuna on liiklusregistris alates

14.05.2010 märgitud XxxxOÜ. Xxxx on alates nimetatud kuupäevast märgitud liiklusregistris

antud sõiduk vastutava kasutajana. Enne seda oli Liiklusregistrisse ARK märgitud omanikuna

Xxxx(lk 27-30).

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta

omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga. See seisukoht on

korduvalt kinnitust leidnud ka Riigikohtu praktikas (vt: Riigikohtu 09.03.2010 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 12; 01.06.2010 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-10, p 8.1;

02.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-12, p 9). Kanne auto- või liiklusregistris ei ole ühegi

õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks.

Seega tuleb kohtul tuvastada, millise tähenduse on kostja ja Xxxx omistanud käesoleval juhul

liiklusregistri kandele ja kas kostja on saanud tegelikkuses sõiduauto Volvo V70,

registreerimismärgiga xxxx omanikuks.

Tulenevalt AÕS § 90 lg-st 1 loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma

valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib

vallasomand üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku

leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt piisab omandi

tekkimiseks juhul, kui vallasasi on juba omandaja valduses, võõrandaja ja omandaja

kokkuleppest omandi ülemineku kohta. AÕS § 94 kohaselt kui asja omanik on asja otseseks

valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja

vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse.

Kostja ja Xxxxvahel 13.05.2010 sõlmitud laenuleping nr xxxx punkti 1.3 kohaselt laenuandja

annab laenu laenusaaja sõiduauto tagatisel. Laenulepingu punkt 1.4 kohaselt laenusaaja

kohustub laenu tagamise eesmärgil vormistama laenusaaja omandis oleva mootorsõiduki

ümber laenuandaja nimele. Laenulepingu punkti 2.1. kohaselt laenusumma on 15 000 Eesti

krooni. Laenulepingu punkt 3.1 kohaselt laenusaaja kohustub enne laenu saamist laenusaaja

omandis oleva mootorsõiduki laenuandja omandisse üle andma ja Eesti Riikliku

Autoregistrikeskuses (ARK) või seda asendavas asutus laenuandja nimele ümber registreerima.

Lepingu punkt 3.2 kohaselt laenusaaja kohustuste tagamiseks on laenusaaja omandis olev

mootorsõiduk Volvo V70, registreerimismärgiga xxxx. Lepingu punkt 3.3. kohaselt laenu

tagamiseks ning punkt 3.2 täitmiseks võõrandab laenusaaja laenuandjale tagatisvara 1.00 (üks)

Eesti krooni eest ning pooled sõlmivad mootorsõiduki võõrandamise ja omandi üleandmise

kokkuleppe (lk 54-55).

Seega vastavalt kostja ja Xxxx vahel sõlmitud lepingule oli kostja poolt Xxxxlaenusumma

väljamaksmise eelduseks laenusaaja Xxxx poolt vaidlusaluse mootorsõiduki omandi kostjale

üleandmine ja liiklusregistris mootorsõiduki kostja nimele ümber registreerimine. Vaidlust ei

ole selle üle, et kostja on Xxxx laenusumma välja maksnud.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole sõiduauto Volvo V70 omand temale üle läinud, vaid laenu

tagatiseks vormistati Xxxx poolt 1 kuu varem soetatud sõiduauto Volvo V70 registris kostja

nimele.

Kohus selgitab, et AÕS § 277 lg 1 kohaselt asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata

selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele

panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. AÕS § 297 lg 1 kohaselt patenti,

kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat,

mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille

pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt,

et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele

panditud eseme arvel. AÕS § 299 lg 1 sätestab, et registerpandi tekkimiseks on vajalik

pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepe eseme koormamise kohta registerpandiga ja

pantimise kohta kande tegemine vastavasse registrisse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

registreerimisel kantakse registrisse pandipidaja ja registerpandi rahaline suurus. Liiklusregistri

ARK väljavõttes nähtuvalt on 14.05.2014 liiklusregistris märgitud sõiduki Volvo V70

registreerimisnumbriga xxxx omanikuna kostja. Liiklusregistri väljavõttest ei nähtu, et oleks

seatud nimetatud sõidukile registerpant. Kuivõrd on ole täidetud AÕS sätestatud registerpandi

seadmise tingimused ei saa kohus nõustuda kostja käsitlusega, et sõiduki Volvo 170

registreerimisnumbriga xxxx liiklusregistris ARK kostja omaniku kohta kande tegemise

eesmärgis oli üksnes kostja poolt Xxxx antud laenu tagamine.

Kostja tugineb AÕS §-le 92, mille kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega. Kostja

vastuväidete kohaselt ei ole Xxxx sõiduauto valdust kostjale kunagi üle andnud, mistõttu ei ole

sõiduauto omandiõigus kunagi kostjale üle läinud.

Kostja ja Xxxx vahel sõlmitud laenulepingu punkt 9.1 kohaselt tagatisvara jääb kuni lepingu

täitmiseni laenusaaja valdusesse ja kasutusse. Selleks väljastab Laenuandja kasuks

Laenusaajale tähtajalise volituse mootorsõiduki kasutamiseks, millega laenusaaja määratakse

mootorsõiduki eest vastutava kasutajana vastavalt lepingu punktides 3.4, 3.5 või 8.1 sätestatud

tähtaegu arvestades (lk 54-55). Vaidlust pole selle üle, et kostja ja Xxxx vahel 13.05.2010

sõlmitud laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtpäev 13.11.210, kuid Xxxxei ole

kostjale laenu tagastanud.

Kohus asub seisukohale, et kostja ja Xxxx vahel sõlmitud laenulepingu punktist 9.1 tuleneb

expressi verbis, et kõnealuse sõiduki valdus jäetakse Xxxx. AÕS § 37 kohaselt omandatakse

kaudne valdus asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või

kolmas isik jääb asja valdama. Kuna käesoleval juhul on kostja ise loobunud sõiduki Volvo

V70 registrimärgiga xxxx väljanõudeõiguse teostamisest, siis on kohtu hinnangul AÕS § 94

koosseisu realiseerunud ja kostjal puudub õigus ning võimalus tugineda AÕS §-le 92.

Kohus leiab, et kõigi kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja oli

15.12.2012 kõnealuse sõiduki omanik ilma sõiduki valdust omamata. Kohus leiab, et kostja ja

Xxxx on läbi enda tahteavalduste (laenulepingu nr xxxx ja selle punktid 3.1 ja 3.4) andnud

ARK-i registri kandele õigusliku tähenduse kolmandate isikute sh ka hageja jaoks. Asjakohatu

on kostja viide, et laenulepingu punkti 3.1 ei ole täidetud kuna sõiduki otsest valdus ei ole

kostjale üle antud, kuna laenulepingu punktist 9.1 tuleneb erikokkulepe, et sõiduki valdamine

jääb sõiduki Volvo V70 registrimärgiga xxxx võõrandajale (antud juhul Xxxx). Seega ei ole

kostja nõudnud xxxx sõiduki valduse üleandmist laenulepingu punkt 3.1 ning AÕS § 92 alusel,

vaid loobunud sõiduki väljanõudmisest punkti 9.1 ning AÕS § 94 alusel. Käesoleval juhul on

leidnud tõendamist, et pooled on vallasomandi valduse üleandmisel loobunud võõrandaja ehk

Xxxx kasuks.

Lisaks sellele märgib kohus, et kohtule esitatud lõppenud poliisist nr XXXX nähtuvalt on

sõiduki Volvo V70 registreerimismärgiga xxxx kindlustusvõtja xxxx, omanik on XxxxOÜ ja

Xxxx on vastutav kasutaja (lk 26). Kohtule esitatud väljavõttest liikluskindluse tavalepingust

nähtuvalt on sõiduki Volvo V70 registreerimismärgiga xxxx kindlustusvõtjaks XxxxOÜ ja teda

esindab volituse alusel (registreerimistunnistusele märgitud kasutaja) Xxxx( lk 70-71). Seega

on ka Xxxx ise liikluskindlustuslepingu sõlmimisel käsitlenud kostjat Volvo V70

registreerimismärgiga xxxx omanikuna.

Eeltoodust tulenevalt oli kostja Volvo V70 registreerimismärgiga xxxx omanik k15.12.2012

aset leidnud kindlustusjuhtumi ajal ning hageja on esitanud hagi õige kostja vastu.

Kostja on väitnud, et peale kindlustuspoliisi tähtaja saabumist ei ole jõudnud kostjani ühegi

arvet/nõuet kindlustusmakse tasumiseks, mistõttu ei saaks hageja kostja vastu hagi esitada.

Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on sõiduki Volvo V70

registreerimismärgiga xxxx liikluskindlustusleping muudetud 15.11.2010 maksevabaks (lk 70-

71). KindlS § 19 lg 1 kohaselt on maksevaba periood aeg, millal leping kehtib, kuid

kindlustusvõtjal ei ole kindlustusmakse tasumise kohustust. LKindlS § 19 lg 7 kohaselt ei tohi

maksevabal perioodil sõidukiga liikluses osaleda. LKindlS§ 19 lg 8 kohaselt on

kindlustusvõtjal kohustus tasuda kindlustusandjale lepingu maksevaba perioodi eest

kolmekordset kindlustusmakset kui sõiduk osaleb liikluses maksevabal perioodil. LKindlS § 19

lg 9 kohaselt, kui sõiduk osaleb liikluses maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on

kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt sisse nõuda maksevaba perioodi eest kuuekordne

kindlustusmakse või tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käitluskulud. Seega on

LKindlS § 19 lg 9 oma sisulust samasugune LKindlS § 48 lg 2 p 6. Erisus seisneb nõude

ulatuses, st kindlustusandjal on LKindlS § 19 lg 9 alusel õigus valida, kas soovib küsida tagasi

kuuekordset kindlustusmakset või esitada kindlustusvõtja vastu regressinõude. Käesoleval

juhul on hageja esitanud kostja vastu regressinõude LKindlS § 19 lg 9 II alternatiivi alusel.

Kuna antud juhul oli liikluskindlustuse leping muudetud maksevabaks, ei olnud hagejal

seadusest tulenevat kohustust kindlustusvõtjale (antud juhul kostjale) kindlustusmakse tasumise

arvet esitada. LKindlS § 19 (3 1) tuleneb, et maksevaba periood lõpeb, kui kindlustusvõtjale on

väljastatud tema taotlusel uus poliis. Seega kui kindlustusleping on muudetud maksevabaks,

peab kindlustusvõtja ise avaldama tahteavaldusega soovi maksevaba perioodi lõpetamiseks,

millele järgneb kindlustusvõtja kohustus kindlustusmakse tasumise eest arve väljastada.

Vastavalt LKindlS § 7 lg 1 on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud

liikluskahju. LKindlS § 28 lg 3 p-st tulenevalt võib liikluskahju varakahjuna seisneda asja

kahjustumise või hävimise kahjus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja hüvitanud

Van Ameyde Norway AS 15.12.2012 Xxxx poolt juhitud sõidukiga Volvo V70

registreerimisnumbriga xxxx elektripostile tekitatud kahjuna 42 790 Norra krooni (lk 10-24).

LKindlS § 47 lg 3 sätestab, et varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumi

eelse olukorra taastamine ning et hüvitada tuleb kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine

mõistlikud kulud.

Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid liikluskahju tagasinõude suuruse kohta. Kohtu

hinnangul on liikluskahju kokku summas 42 79 põhjendatud ja hageja nõue kuulub

rahuldamisele.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjukäsitlusega seotud kulud summas 6 419 Norra

krooni. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt koos tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse

põhjendatud kulu. Kostja ei ole kahjukäsitlusega seotud kulu suurusele sisulisi vastuväiteid

esitanud. Kohus leiab, et kahjukäsitluse kulu summas 6419 Norra krooni on põhjendatud ja

tuleb kostjalt välja mõista.

Seega on hageja nõue summas 49 209 Norra krooni põhjendatud (42 790+6025,86 = 49 209)

Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on 07.04.2014 hageja poolt Van Ameyde

Norway AS-le 49 209 Norra krooni vahetuskurss 8,16630 ning hageja poolt tasutud summa

vastab 6 025,86 eurole (lk 24).

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6025, 86

eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi

hind 6025,86 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub

rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita

menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS §

477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja vaadatakse läbi

kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne

kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 450 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot, mis oli

kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivuga

avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (hagilt hinnaga kuni 7000

euro puhul oli riigilõivu määr 450 eurot). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud

riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks summas 450

eurot välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik