2-15-9635/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-15-9635

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number 2-15-9635

Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2016, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Margo Klaar

Kohtuasi

MS’u avaldus täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks täiteasjas nr 176/2015/345 Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 26.08.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MS’u määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik): MS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (sissenõudja): osaühing Kasch & CO (registrikood 10680314), seaduslik esindaja juhatuse liige EK, volitatud esindaja Mailis Lintlom

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Pärnu Maakohtu 26.08.2016 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta MS’u kanda. Mõista välja MS’ult osaühing Kasch & CO kasuks määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud summas 277,50 eurot.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

Tsiviilasi nr: 2-15-9635

2(5) annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Asjaolud 1. MS (avaldaja, võlgnik) esitas 26.06.2015 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus keelata kohtutäituril Rocki Albertil täiteasjas 176/2015/345 täitetoimingu läbiviimine – võlgniku väljatõstmine Pärnumaal Tõstamaa vallas XXX külas asuvalt XXX kinnistult (registriosa nr XXXXXXX, edaspidi: XXX kinnisasi). Võlgnik palus samuti, et kohus peataks täitemenetluse täiteasjas nr 176/2015/345 kuniks võlgnik on leidnud lahenduse kodu tagasisaamiseks.

2. Avalduse kohaselt müüdi 01.03.2012 täiteasjas nr 176/2011/951 avaldajale kuulunud XXX kinnisasi. Ostjaks oli osaühing Kasch & CO (puudutatud isik), kes esitas enampakkumise akti kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks ja võlgniku väljatõstmiseks XXX kinnisasjalt.

3. Avaldaja hinnangul on tema väljatõstmine kinnisasjalt ebaõiglane. Eesti Vabariik ei suuda tagada elatise kohtuotsuse täitmist (elatise võlg on 37 321,90 eurot). Kohtutäitur pole arvestanud avaldaja ja tema nelja alaealise lapse õigusega. Enampakkumine on kehtetu, sest võlgniku õigusi on rikutud seoses tähtaegade ja arestimise aktiga. Kinnisasja hindaja ega kohtutäitur ei selgitanud hinna kujunemist. Kuigi kinnistu ostja on heauskne, on avaldaja koos oma nelja alaealise lapsega juba enne praegust ja eelmisi kohtuasju kannataja. Kui riik oleks saanud tagada elatisraha kohustuse täitmise, poleks praegust olukorda tekkinud. Tegemist on laste sünnikoduga.

4. Avaldaja koostab teistmisavaldust tsiviilasjas nr 2-12-11205. Avaldaja valmistab samuti ette kahjunõuet Eesti Vabariigi suhtes.

Maakohtu määrus 5. Pärnu Maakohus rahuldas 26.08.2016 määrusega avalduse osaliselt ja pikendas täiteasjas nr 176/2015/345 vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 30.09.2016.

6. Täitemenetlus täiteasjas nr 176/2015/345 toimub XXX kinnisasja 01.03.2012 enampakkumise akti alusel täiteasjas nr 176/2011/951. Kohtutäitur Rocki Albert on saatnud avaldajale 12.03.2015 täitmisteate, milles märkis, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise, s.o XXX kinnisasja vabatahtliku vabastamise tähtaeg on 10.06.2015. Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule 26.06.2015 avalduse täitemenetluse peatamiseks või täitmise tähtaja pikendamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel.

7. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Ajatamine võib olla lühiajaline. Maakohtu hinnangul on erandlikuks asjaoluks praeguses asjas see, et avaldajaga koos elavad kinnisasjal neli alaealist last. Puudutatud isik on saanud

Tsiviilasi nr: 2-15-9635

3(5) kinnisasja omanikuks juba 2012. aasta kevadel. Maakohtu hinnangul ei peaks puudutatud isik ootama kinnisasja vabastamist kauem, kui see on võlgniku perekondlikust olukorrast tulenevalt minimaalselt hädavajalik. Arvestades tsiviilasja menetluse kestvust, pidas maakohus põhjendatuks rahuldada avaldus osaliselt ja pikendada täiteasjas nr 176/2015/345 vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 30.09.2016.

8. Asjaolu, et laste isa ei ole tasunud elatist, ei ole praegusel juhul täitemenetluse peatamise aluseks. Elatist peab avaldaja kasutama laste vajaduste katmiseks, mitte oma võlgnevuste tasumiseks. Kahjunõude koostamine Eesti Vabariigi suhtes ning teistmisavalduse võimalik esitamine tulevikus ei ole selle tsiviilasja lahendamisel relevantse tähtsusega.

9. Võlgnik ei saa vaidlustada praeguse avaldusega 01.03.2012 enampakkumise akti kehtivust. Enampakkumise akti vaidlustas võlgnik tsiviilasjas 2-12-11205 ning selles asjas on lõpplahend jõustunud.

Määruskaebus 10. Avaldaja on esitanud maakohtu määrusele 12.09.2016 määruskaebuse, milles on palunud maakohtu määrus tühistada ja avaldus rahuldada.

11. Määruskaebuse põhjendustes kordab avaldaja maakohtule juba esitatud seisukohti. Avaldaja hinnangul pole maakohus võtnud arvesse avaldaja kui Euroopa Liidu kodaniku õigusi.

12. Isegi juhul, kui väljatõstmiseks esineb seaduslik alus, saab kohus hinnata, kas meede on proportsionaalne. Isikute väljatõstmist saab lugeda proportsionaalseks vaid rõhuva sotsiaalse vajaduse korral. Enampakkumine on kehtetu. Kohtutäitur ei oleks tohtinud XXX kinnisasja müüa olukorras, kus elatise võlg on 37 321,90 eurot. Kinnistu hinna määramisel ei arvestatud kasvava metsa hinda. Kohtutäitur võis anda puudutatud isikule vihje eriti odava kinnistu kohta. Puudutatud isik oli nõus tegema vahetust naaberkülas asuva kinnistuga. Kohtutäitur ei arvestanud avaldaja ja alaealiste laste huvidega.

Menetluse edasine käik 13. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse

Tsiviilasi nr: 2-15-9635

4(5) põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Täitetoimingu edasilükkamise või täitemenetluse peatamise üle otsustamisel TMS § 45 alusele rakendab kohus oma kaalutlusehk diskretsiooniõigust. Kõrgema astme kohus saab madalama astme diskretsiooniotsustusse sekkuda üksnes juhul kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus praegusel juhul avalduse lahendamisel diskretsioonipiire ületanud ei ole ning on oma otsustust avalduse osalise rahuldamise kohta piisavalt ning asjakohaselt põhjendanud, arvestades TMS §-s 45 nimetatud asjaolusid.

17. Kolleegium ei nõustu avaldaja seisukohaga, et avaldaja väljatõstmine XXX kinnisasjalt on ebaproportsionaalne. Kuigi väljatõstmise korral on olemas võlgniku kodu puutumatuse riive, on kinnisasja väljanõudmise regulatsioon iseensesest põhiseaduspärane. Võlgnikule kuuluva vara arestimise ja müügiga täitemenetluses võib kaasneda sageli võlgniku elukoha kaotus, kuid täitemenetluses on vajalik kaitsta ka sissenõudja ja kinnisasja omandaja õigusi (eelkõige omandipõhiõigus, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32). TMS § 45 annab kohtule küll võimaluse täitemenetlus peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Samas, nagu ka maakohus on märkinud, ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline.

18. Avaldajal on alates 01.03.2012 olnud teadlik, et temale kuulunud kinnisasi on avalikul enampakkumisel võõrandatud. Tsiviilasjas nr 2-12-11205, milles avaldaja esitas hagi kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, jõustus lõpplahend 17.10.2012. Seega on avaldajal olnud piisavalt aega, et korraldada ümber enda ja oma alaealiste laste elu, sh leida perele uus elukoht. Avaldajale on olnud tagatud kaebeõigus tema (endise) omandiga seotud küsimustes ning avaldaja on oma kaebeõigust ka realiseerinud.

19. Seda, et avaldajal on neli alaealist last, on maakohus võtnud avaldaja taotluse osalisel rahuldamisel arvesse ja pikendanud täitmise tähtaega kuni 30.09.2016. Täiteasjas nr 176/2015/345 poleks täitetoimingute täiendav edasilükkamine, arvestades puudutatud isiku põhiõigusi, põhjendatud.

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduse, milles avaldaja on taotlenud täitetoimingu edasilükkamist või peatamist TMS § 45 mõttes, lahendamisel ei saa otsustada 01.03.2012 enampakkumise kehtivuse üle. Enampakkumise kehtivust saab vaidlustada hagiga, mis tuleb esitada TMS § 223 lg-s 1 ettenähtud tähtajal ja korras (30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest arvates).

Tsiviilasi nr: 2-15-9635

5(5) 21. Eespool märgitust tulenevalt on maakohtu vaidlustatud määrus seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Menetluskulud 22. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab kolleegium määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

23. Puudutatud isik on avaldanud ringkonnakohtule, et määruskaebuse menetlemisest on tal tekkinud menetluskulud kogusummas 277,50 eurot (tl 224). Menetluskulud koosnevad kuludest järgmistele toimingutele: 45 minutit avaldaja määruskaebusega tutvumiseks, 20 minutit seisukoha kujundamiseks, 30 minutit puudutatud isiku konsulteerimiseks ja 90 minutit vastuse koostamiseks. Avaldaja pole puudutatud isiku menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

24. Puudutatud isiku esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimustele. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku esindajal õigusabi osutamisele kulunud aeg (kokku 3 tundi ja 5 minutit) põhjendatud ja vajalik. Samuti ei ületa puudutatud isiku esindaja tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstava tasu suurust (90 eurot tunnis ilma käibemaksuta).

25. Eespool märgitust tulenevalt ja arvestades, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda, tuleb kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1 määrata kindlas menetluskulude rahaline suurus ja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks õigusabikulude katteks 277,50 eurot.

26. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Margo Klaar

Krista Kirspuu