1-16-276/23 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-276

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungi sekretär

Julia Senkevitš

Tõlk Natalia Senkevitš

Kohtuasi Vangla materjalid R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu R.U (ik XXX) viibib Vanglas

Kohtuistungi toimumise aeg, 03.11.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada R.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada R.U katseajal KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada R.U suhtes käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 8 sätestatud kohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi;

- asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist,

- osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

4. R.U-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. Määrata R.U-le

kriminaalhooldaja

Vangla Ida-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.

6. R.U vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

R.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.01.2016.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud

aeg 10.11-11.11.2015, s.o 2 päeva, karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi

kohaldamata ja määrati katseajaks 1 aasta 6 kuud. Katseajaks allutati R.U kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS §75 lg 2 p 2 alusel kohustati R.U katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati R.U osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 02.02.2016.a. Viru Maakohtu 15.06.2016.a määrusega pöörata R.U-le Viru Maakohtu 15.01.2016

otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus 7 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 15.06.2016. Kohtumäärus jõustus 01.07.2016.a.

Karistuse kandmise algus oli 15.06.2016.a ja lõpp on 12.02.2017.a.

3

R.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses osaleb ta alates 01.09.2016 tööhõives. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab R.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

R.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama emale kuuluvasse korterisse XXXX. Töökohta vabanemisel ei ole.

R.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Karistust

kannab vägivallategude eest. Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas viiendat korda.

Alkoholiga tekkisid probleemid kaks aastat tagasi, proovis otsida tööd. Ravil ei ole käinud, proovis ise hakkama saada. On nõus lisakohustustega ja 6- kuulise katseajaga.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab R.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega. Prokurör

arvestab asjaoluga, et R.U on karistuse lõpp 12.02.2017 ja leiab, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

süüdimõistetu arvamuse, leiab, et R.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt. R.U käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Vangla ja prokurör toetavad R.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus usub, et praegune vangistus on pannud R.U mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab R.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema

üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust,

kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud

paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja

reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse

käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on R.U olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse

kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava

4

edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja

tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik