1-16-7752/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-7752

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2016. a., Tallinn Kohtuasja number 1-16-7752 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 27. septembri 2016. a otsus Igor Nižniku süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja Jevgeni Seizelleri süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Igor Nižnik (ik. 38105200244), apellatsioon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Igor Nižniku apellatsioon Harju Maakohtu 27. septembri 2016. a kohtuotsusele Igor Nižnikult välja mõistetud menetluskulude osas läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 27. septembri 2016. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Igor Nižnik süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja teda karistada vangistusega 9 kuuks.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 28.07.2016. a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestatakse Igor Nižniku kinnipidamisest, s.o alates 28.07.2016. a.

2. Kohus mõistis süüdistatavalt Igor Nižnikult välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse sundraha 645 eurot, mis tuleb süüdistataval tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul.

Maakohus mõistis Igor Nižnikult solidaarselt koos Jevgeni Seizelleriga välja ka tsiviilhagi 352,50 eurot ZR kasuks.

2(3) Samuti lahendas kohus otsuses Igor Nižnikult ära võetud sularaha, summas 95,90 eurot, suhtes võetavad meetmed ning jättis sularaha aresti alla tsiviilhagi tagamiseks.

3 CD-plaati salvestistega (asuvad kriminaaltoimikus) jättis kohus kriminaalasja materjalide juurde.

3. Igor Nižnik mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi selles, et ta varem varguse toime pannud isikuna uuesti 16. juulil 2016. a Tallinnas Vene tänaval koos Leonid Nižniku ja Jevgeni Seizelleriga varastas ZR rahakoti koos selles olnud sularaha ja pangakaardiga kokku 357,50 euro väärtuses.

4. 26. septembril 2016. a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalja Lebed, süüdistatav Igor Nižnik ja tema kaitsja Sergei Porutško käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe Igor Nižniku süüdi tunnistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistuse liigi ja suuruse osas.

Samuti lepiti kokkuleppes kokku Igor Nižniku süüdimõistva kohtuotsuse korral kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse osas, temal kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 95 eurot, jätmisest arsti alla tsiviilhagi tagamiseks ning menetluskulude suuruses ja hüvitamise kohustuses 12 kuu jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest.

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Igor Nižnik, kes vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas, paludes jätta poole menetluskuludest riigi kanda, kuna tal ei ole võimalik tervet summat tasuda. Vanglast vabanedes on tal ülalpidamisel kaks last.

Samuti vaidlustab ta temalt kinnipidamisel ära võetud raha aresti alla jätmise ning palub see kanda temalt välja võistetud menetluskulude katteks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud.

Alates 29. märtsist 2015. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

3(3)

26. septembril 2016. a prokurör Natalja Lebedi, süüdistatava Igor Nižniku ja tema kaitsja Sergei Porutško vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et Igor Nižnik peab hüvitama sundraha

645 eurot ning temalt kinnipidamisel ära võetud raha jäetakse tsiviilhagi katteks. Seega lepiti juba kokkuleppes kokku nii menetluskulude tasumise summa ja kord kui ka kinnipidamisel ära võetud raha aresti alla jätmine tsiviilhagi tagamiseks.

27. septembril 2016. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Igor Nižnik on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisega on ta väljendanud tõelist tahet, ta on sõlminud kokkuleppe vabal tahtel, kokkulepe on talle arusaadav ning jääb kokkuleppe juurde. Apelleeritud kohtuotsusega ongi Igor Nižnik kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Vastavalt kokkuleppes märgitule on kohus väljamõistetud menetluskulud võimaldanud tasuda 12 kuu jooksul. Samuti on kohus vastavalt kokkuleppes märgitule jätnud Igor Nižnikult kinnipidamisel ära võetud sularaha aresti alla tsiviilhagi tagamiseks.

Apellatsioonis palub Igor Nižnik jätta pool temalt välja mõistetud menetluskuludest riigi kanda ning temalt kinnipidamisel ära võetud raha kanda menetluskulude katteks.

Nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on menetluskulude vähendamine või osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Kokkuleppe esemesse kuuluvaks küsimuseks saab käesolevas asjas lugeda ka tsiviilhagi tagamiseks vara aresti alla jätmise, kuivõrd see on kokkuleppes märgitud ning seega kokkuleppe osaliste läbi arutatud.

Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning sellega, et temalt ära võetud raha jääb aresti alla tsiviilhagi tagamiseks.

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega ning mingeid kokkuleppeväliseid otsustusi kohus ei ole teinud.

Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Igor Nižniku apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/